Omakapitali reeglite teema on selline piiripealne, ei taha sellega tegeleda raamatupidajad ega juristid. Kuna mul on olemas nii juriidiline kui raamatupidamislik haridus, siis ma otsustasin kirjutada selle teema kohta ülevaate, mis sobib nii raamatupidajatele kui väikeettevõtjatele.
Ettevõtlusega alustamisel peaks ettevõtja teadma nii mõndagi. Üks teema nendest on käibemaks. Sellest räägimegi. Käibemaks - Milliseid teadmisi on ettevõtjal vaja? Kõige olulisemad käibemaksuteemad algajale ettevõtjale on järgmised: Millal pead end käibemaksukohustuslaseks vormistama ja millal on mõtet seda vabatahtlikult teha? Kui oled käibemaksukohustuslane, siis pead teadma: Kuidas sinu müüki käibemaksu mõistes liigitatakse? Millised on täiendavad kohustused käibemaksukohustuslasele? Millistelt ostuarvetelt sa käibemaksu tagasi saad küsida? 1. Millal pead end käibemaksukohustuslaseks vormistama ja millal on mõtet seda vabatahtlikult teha? Eestis käibemaksukohustuslaseks pead end registreerima: Kui ettevõtte maksustatav müügikäive kalendriaasta algusest arvates ületab 40 000 eurot. Kui piirmäärtäis ei saa, siis järgmisel aastal hakkab arvestus otsast peale Erand: su käive liigitub täies ulatuses 0% käibeks, siis on registreerimine vabatahtlik. Samuti on registreerimine vabatahtlik, kui sinu käive
Alates 2018.a. algusest saab töötajatele maksta maksuvabalt sporditoetust, 100 euro ulatuses kvartalis (koos käibemaksuga summa, neilt kuludelt käibemaksu tagasi ei saa).
Kinnisvara müügitehingute käibemaksuga maksustamine on üks keerulisemaid teemasid käibemaksuarvestuses. Proovime natuke selgust saada 🙂
Alampalk tõuseb Kuu alampalk on alates 01.01.2016 430 eurot. Alampalka (ehk miinimumpalka) peab maksma täistööajaga töölepingu alusel töötavale inimesele. Lisaks on alampalgaga seotud erinevad tasud, nt lasteaiatasu, elatisrahad jne.
Siirdehind on seotud isikute vahelise tehingu hind, ehk see hind, mida üks isik küsib teiselt isikult mingi toote või teenuse eest. Siirdehindade reeglite eesmärgiks on vähendada maksude planeerimise võimalusi, seda enamjaolt suuremates ettevõtetes. Põhimõte on lihtne – „seotud isikud“ peavad omavahelistes tehingutes kasutama sama hinnakujunduse põhimõtet kui tavapärastes, mitteseotud isikutega tehtud tehingutes. Hinna erinevus turuhinnast loetakse kasumi jaotamiseks ja maksustatakse tulumaksuga, analoogselt dividendidega (tulumaksuseadus §50 lg 4).
Kas kabriolett ja sütelkõndimise koolitus on ettevõtlusega seotud kulud? Milliseid kulusid loetakse ettevõtlusega seotuks? Mõnel juhul on pilt väga selge, teinekord jällegi veidi hägusam. Juristile seadustekogumik, internetiärimehele veebileht ja raamatupidajale raamatupidamisprogramm on otseselt ettevõtluseks vajalikud kulud ja selles ei kahtle keegi. Aga kuidas on lood näiteks kabriolettauto või motivatsioonikoolitusega?
Ettevõtlusega mitteseotud kulud on Tulumaksuseaduses §51 ja 52 loetletud kulud, mis tuleb deklareerida TSD lisas 6 ning neilt tuleb tasuda tulumaks. Käibemaksu ei tohi samuti tagasi küsida.Kolme liiki ettevõtlusega mitteseotud kulusidEttevõtlusega mitteseotud kulusid on laias laastus kolme liiki:
Maksuamet tahab ettevõtjalt kolme liiki deklaratsioone: TSD ehk ametliku nimega „Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon“ koos lisadega; KMD ehk käibemaksudeklaratsioon, koos lisadega; Spetsiaalsed INF-deklaratsioonid. Kõik deklaratsioonid tuleb esitada internetis, e-maksuameti kaudu.
Dividendid on ettevõtluse magusam pool - madalalt maksustatud omanikutulu. Dividendide maksmisega kaasnevad ka teatud reeglid - maksmise eeltingimused, deklareerimine ja ettevõtte tulumaks. Sellest räägimegi. Millistel tingimustel tohib dividende maksta? Osakapital peab olema sisse makstud Peab olemas olema kinnitatud majandusaasta aruanne Maksimaalselt tohib dividende maksta majandusaasta aruandes näidatud jaotamata kasumi summa ulatuses Dividendide maksmine ei tohi halvendada ettevõtte maksevõimet, see on juhatuse vastutus. Oluline on jälgida, et peale seda, kui dividendid välja makstud, ei langeks omakapital alla lubatud piirmäära (pool osakapitalist, aga mitte alla 2500 euro), arvestades ka lisanduvat tulumaksukulu. Kes otsustab dividendide maksmise? Vastava otsuse teeb ettevõtte osanike või aktsionäride üldkoosolek, kinnitatud aastaaruande alusel. Lõpetasime aasta edukalt, ettevõte teenis 10 000 eurot kasumit ja nüüd jagame selle omavahel ära – juhul muidugi, kui
Novembri käibedeklaratsioonile tuleb esitada lisa – KMD INF, milles deklareeritakse suuremad tehingud. See teema puudutab ainult „tavalisi“ käibemaksukohustuslasi, piiratud käibemaksukohustuslased lisa esitama ei pea ja mitte-käibemaksukohustuslased ammugi mitte.
Ettevõttel on õigus maksta juhatuse liikmele või töötajale tööks vajalike sõitude eest isikliku auto kasutamise hüvitist ehk autokompensatsiooni. Autokompensatsiooni maksmine Isikliku auto kasutamise hüvitise ehk autokompensatsiooni maksmist reguleerib valitsuse määrus. Summa Maksuvabaks piirmääraks on 335 eurot kuus, ühe sõiduauto ja inimese kohta ühes ettevõttes, sõidupäeviku alusel. Kui tehakse sõite mitme ettevõtte kasuks ja peetakse korrektselt sõidupäevikut, siis võib igast ettevõttest maksta kuni 335 eurot. Loe lisaks, mis kulutused on veel maksuvabad. Kompenseerimise tähtaeg Hüvitist ei pea välja maksma igas kuus, võib maksta ka aasta lõpus kõigi kuude eest. Kompensatsiooni alla kuuluvad tegevused Oluline on meeles pidada, et ka muude autokulude hüvitamine läheb selle piirmäära alla, nt kütus või autoremondikulud. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis kütuse kompenseerimise korral võib lähtuda ilma käibemaksuta summast (EML