Ettevõttel on õigus maksta juhatuse liikmele või töötajale tööks vajalike sõitude eest isikliku auto kasutamise hüvitist ehk autokompensatsiooni.

Kui palju tohib maksta?

Piirmääraks on 335 eurot kuus, ühe sõiduauto ja inimese kohta ühes ettevõttes, sõidupäeviku alusel. Kui tehakse sõite mitme ettevõtte kasuks ja peetakse korrektselt sõidupäevikut, siis võib igast ettevõttest maksta kuni 335 eurot.

Hüvitist ei pea välja maksma igas kuus, võib maksta ka aasta lõpus kõigi kuude eest.

Oluline on meeles pidada, et ka muude autokulude hüvitamine läheb selle piirmäära alla, nt kütus või autoremondikulud. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis kütuse kompenseerimise korral võib lähtuda ilma käibemaksuta summast (EML seisukoht, EMTA sellega päris nõus ei ole).

Lisaks autokompensatsioonile võib maksta auto parkimise eest, selleks ei ole päevikut vaja.

Auto ei pea olema hüvitise saaja oma, võib olla ka kasutusliisingus, elukaaslase oma või mõne teise ettevõtte oma. Peamine, et on olemas dokument, mis tõestab inimese kasutusõigust sellele autole. Teine piirang on, et auto ei tohi olla hüvitist maksva ettevõtte omanduses või valduses.

Isikliku auto kasutamise hüvitise maksmist reguleerib valitsuse määrus.

Kuidas tuleb autokompensatsiooni maksmiseks dokumente vormistada?

Tuleb vormistada juhatuse otsus, kus on kirjas:

  1. isiku ees- ja perekonnanimi, kes saab hüvitist,
  2. hüvitise suurus,
  3. periood, mille jooksul sõitude kulusid hüvitatakse (võib olla ka mitu aastat).

Otsusele tuleb lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt auto registreerimistunnistus, kui isik on seal kasutajana märgitud või volitus). Otsuse näidis on siin.

Ühemehefirma puhul tundub see veidi ülespuhutud paber olema, aga nii on reeglites nõutud ja võib ju ära teha. Märksa hullem oleks tagantjärgi neilt summadelt hakata makse maksma, lihtsalt formaalsete reeglite rikkumise tõttu. Auto registreerimistunnistuse koopiat võib hiljem olla väga keeruline leida, näiteks kui auto vahepeal müüdud.

Kuidas vormistada sõidupäevikut?

Ajakirjandusest läbi käinud jutt, et sõidupäevikust enam ei piisa, peab GPS-i kasutama, siinkohal ei kehti. Vana hea sõidupäevik isikliku auto kasutamise kompensatsiooni arvestuseks sobib edukalt ka edaspidi.

Kõige tavalisem on vormistada Excelis sõidupäevik iga kuu kohta. Sõidupäeviku lehele tuleb märkida:

  • autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi,
  • auto registrinumber,
  • spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja siis kilomeetrid kokku,
  • kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, vms).

Lõpuks sellel kuul töö jaoks sõidetud kilomeetrid kokku, korrutada 0,3 euroga ja tulemuseks on selle kuu auto kasutamise hüvitis kokku. Kui summa jääb alla piirmäära, saab maksuvabalt välja maksta. Kui summa tuleb üle piirmäära, siis võib jätta osa välja maksmata või ületatud osalt maksta maksud nagu erisoodustuselt. Kui sõidupäevikule lisada muud vajalikud algdokumendi rekvisiidid (nimetus ja number, koostamise kuupäev, ettevõtte nimi ja aadress, juhataja kinnitus väljamakstava summa kohta), sobib see raamatupidajale algdokumendiks. Sõidupäeviku näidis on siin.

Sõidupäevikus erasõite lahti kirjutama ei pea, ainult töösõidud. Tavaliselt kodu ja töökoha vahelist sõitu töösõiduks lugeda ei saa. On erandeid, nt kui sõidetakse kodust hommikul otse kliendi juurde või ongi ainult kodukontor. Täpsed reeglid tuleks kuskil fikseerida, nt samas hüvitise määramise otsuses. Alates juulist 2017 võib kompenseerida ka töö ja kodu vahelist sõitu, kui vahemaa on üle 50 kilomeetri.

Excelis peetava sõidupäeviku alternatiivideks on veel GPS sõidupäevik – seda kasutavad küll rohkem firmad oma autojuhtide kontrollimiseks, samuti erinevad arvutiprogrammid, mis vastavalt etteantud parameetritele vajaliku päeviku kokku joonistavad. Neid ei ole kasutanud, ei oska soovitada, keda huvitab, see googeldab.

Kuidas makstud hüvitist maksuametile deklareerida?

Isikliku auto kasutamise hüvitist maksval ettevõttel tuleb esitada makstud hüvitiste kohta maksuametile deklaratsioon INF 14, kalendriaasta peale kokku, tähtajaga järgmise aasta 1. veebruar. Deklaratsioonis tuleb ära näidata kõik makstud hüvitised, nii arvestusega kui arvestuseta – kellele maksti, kui palju maksti ja vastava auto registrinumber.

INF 14 kohta leiab infot siit.

Erandid

Kogu see reeglistik kehtib ainult sõiduautode kohta. Kas tegemist on sõiduautoga või mitte, see sõltub auto registreerimistunnistusele märgitud kategooriast. Kui auto ei liigitu sõiduautoks, nt kaubik või kastiga džiip, siis need reeglid ei kehti. Kõik vajalikud kulud saab hüvitada, aga sellist maksuvaba hüvitist maksta ei saa.

Kui isiklikku autot kasutati töölähetusse sõitmiseks, nii Eestis kui välismaal, siis lisaks eelnevale võib maksta veel otseselt lähetusega seotud algdokumendiga tõestatud kulud (tavaliselt nt kütusetšekk). Töölähetuse kulud on täiesti omaette kategooria, enne räägitud piirmäärad ja deklaratsioonid neisse ei puutu.

| uuendatud 29.03 2019 |

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus