Ostukorv

Arhiiv

Kuidas maksta autokompensatsiooni?

//Kuidas maksta autokompensatsiooni?

Ettevõttel on õigus maksta juhatuse liikmele või töötajale tööks vajalike sõitude eest isikliku auto kasutamise hüvitist ehk autokompensatsiooni.

Kui palju tohib maksta?

Piirmääraks on 335 eurot kuus, ühe sõiduauto ja inimese kohta ühes ettevõttes, sõidupäeviku alusel. Kui tehakse sõite mitme ettevõtte kasuks ja peetakse korrektselt sõidupäevikut, siis võib igast ettevõttest maksta kuni 335 eurot.

Hüvitist ei pea välja maksma igas kuus, võib maksta ka aasta lõpus kõigi kuude eest.

Oluline on meeles pidada, et ka muude autokulude hüvitamine läheb selle piirmäära alla, nt kütus või autoremondikulud. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis kütuse kompenseerimise korral võib lähtuda ilma käibemaksuta summast (EML seisukoht, EMTA sellega päris nõus ei ole).

Lisaks autokompensatsioonile võib maksta auto parkimise eest, selleks ei ole päevikut vaja.

Auto ei pea olema hüvitise saaja oma, võib olla ka kasutusliisingus, elukaaslase oma või mõne teise ettevõtte oma. Peamine, et on olemas dokument, mis tõestab inimese kasutusõigust sellele autole. Teine piirang on, et auto ei tohi olla hüvitist maksva ettevõtte omanduses või valduses.

Isikliku auto kasutamise hüvitise maksmist reguleerib valitsuse määrus.

Kuidas tuleb autokompensatsiooni maksmiseks dokumente vormistada?

Tuleb vormistada juhatuse otsus, kus on kirjas:

  1. isiku ees- ja perekonnanimi, kes saab hüvitist,
  2. hüvitise suurus,
  3. periood, mille jooksul sõitude kulusid hüvitatakse (võib olla ka mitu aastat).

Otsusele tuleb lisada auto kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia (nt auto registreerimistunnistus, kui isik on seal kasutajana märgitud või volitus). Otsuse näidis on siin.

Ühemehefirma puhul tundub see veidi ülespuhutud paber olema, aga nii on reeglites nõutud ja võib ju ära teha. Märksa hullem oleks tagantjärgi neilt summadelt hakata makse maksma, lihtsalt formaalsete reeglite rikkumise tõttu. Auto registreerimistunnistuse koopiat võib hiljem olla väga keeruline leida, näiteks kui auto vahepeal müüdud.

Kuidas vormistada sõidupäevikut?

Ajakirjandusest läbi käinud jutt, et sõidupäevikust enam ei piisa, peab GPS-i kasutama, siinkohal ei kehti. Vana hea sõidupäevik isikliku auto kasutamise kompensatsiooni arvestuseks sobib edukalt ka edaspidi.

Kõige tavalisem on vormistada Excelis sõidupäevik iga kuu kohta. Sõidupäeviku lehele tuleb märkida:

  • autot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi,
  • auto registrinumber,
  • spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja siis kilomeetrid kokku,
  • kuupäev ja sõidu eesmärk (kohtumine kliendiga A, vms).

Lõpuks sellel kuul töö jaoks sõidetud kilomeetrid kokku, korrutada 0,3 euroga ja tulemuseks on selle kuu auto kasutamise hüvitis kokku. Kui summa jääb alla piirmäära, saab maksuvabalt välja maksta. Kui summa tuleb üle piirmäära, siis võib jätta osa välja maksmata või ületatud osalt maksta maksud nagu erisoodustuselt. Kui sõidupäevikule lisada muud vajalikud algdokumendi rekvisiidid (nimetus ja number, koostamise kuupäev, ettevõtte nimi ja aadress, juhataja kinnitus väljamakstava summa kohta), sobib see raamatupidajale algdokumendiks. Sõidupäeviku näidis on siin.

Sõidupäevikus erasõite lahti kirjutama ei pea, ainult töösõidud. Tavaliselt kodu ja töökoha vahelist sõitu töösõiduks lugeda ei saa. On erandeid, nt kui sõidetakse kodust hommikul otse kliendi juurde või ongi ainult kodukontor. Täpsed reeglid tuleks kuskil fikseerida, nt samas hüvitise määramise otsuses. Alates juulist 2017 võib kompenseerida ka töö ja kodu vahelist sõitu, kui vahemaa on üle 50 kilomeetri.

Excelis peetava sõidupäeviku alternatiivideks on veel GPS sõidupäevik – seda kasutavad küll rohkem firmad oma autojuhtide kontrollimiseks, samuti erinevad arvutiprogrammid, mis vastavalt etteantud parameetritele vajaliku päeviku kokku joonistavad. Neid ei ole kasutanud, ei oska soovitada, keda huvitab, see googeldab.

Kuidas makstud hüvitist maksuametile deklareerida?

Isikliku auto kasutamise hüvitist maksval ettevõttel tuleb esitada makstud hüvitiste kohta maksuametile deklaratsioon INF 14, kalendriaasta peale kokku, tähtajaga järgmise aasta 1. veebruar. Deklaratsioonis tuleb ära näidata kõik makstud hüvitised, nii arvestusega kui arvestuseta – kellele maksti, kui palju maksti ja vastava auto registrinumber.

INF 14 kohta leiab infot siit.

Erandid

Kogu see reeglistik kehtib ainult sõiduautode kohta. Kas tegemist on sõiduautoga või mitte, see sõltub auto registreerimistunnistusele märgitud kategooriast. Kui auto ei liigitu sõiduautoks, nt kaubik või kastiga džiip, siis need reeglid ei kehti. Kõik vajalikud kulud saab hüvitada, aga sellist maksuvaba hüvitist maksta ei saa.

Kui isiklikku autot kasutati töölähetusse sõitmiseks, nii Eestis kui välismaal, siis lisaks eelnevale võib maksta veel otseselt lähetusega seotud algdokumendiga tõestatud kulud (tavaliselt nt kütusetšekk). Töölähetuse kulud on täiesti omaette kategooria, enne räägitud piirmäärad ja deklaratsioonid neisse ei puutu.

| uuendatud 10.07 2017 |

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-07-10T12:41:26+00:00 23. juuli 2014|maksud|26 kommentaari

26 kommentaari

  1. Mairo 28. juuli 2014 at 07:11 - Reply

    Väga kasulik infot, tänud!

  2. Raigo 12. august 2014 at 12:20 - Reply

    Väga selge ja informatiivne – tänan!

  3. Riina 15. august 2014 at 12:10 - Reply

    Väga arusaadavalt ja hästi lahtikirjutatud selgitus. Suur tänu!

  4. Krista 15. august 2014 at 15:03 - Reply

    Tore, et abiks 🙂

  5. Gerli 21. august 2014 at 15:04 - Reply

    Kas sõidupäeviku alusel võivad näiteks elukaaslased ühe ja sama sõiduki kasutamise eest mõlemad oma (erinevatelt) tööandjatelt hüvitist küsida?

    Tänan ette!

  6. Lauri Veerde 5. september 2014 at 17:33 - Reply

    Aitäh selge, konkreetse ja asjaliku käsitluse eest!

  7. Martin Ilves 2. jaanuar 2015 at 15:25 - Reply

    Kas sõidupäevikus tuleb märkida algupunkt ja sihtpunkt?, Või piisab ainult üldsõnaline eesmärk, näit. Kliendiga kohtumine, Materjali ostmine vms?

  8. Krista 2. jaanuar 2015 at 16:06 - Reply

    Sihtpunktid ikka ka, peab olema võimalik vahemaad hinnata.

  9. Jane 4. veebruar 2015 at 20:26 - Reply

    Kas INF14 2015a kohta ei deklareerita mitte 01.02.2016? Teil on kirjas et aprillis.

  10. Krista 5. veebruar 2015 at 06:46 - Reply

    Õige, järgmisel aastal tuleb varem esitada 🙂 Sel aastal veel aprillis.

  11. Kristi 5. märts 2015 at 13:36 - Reply

    “Parkimistasu on antud juhul erandiks, kui töötaja käis oma autoga tasulise parkimise alas tööasju ajamas, selle kenasti sõidupäevikusse sisse kirjutas ja lisaks maksis (nt tööandja mobiiliga) parkimise eest, siis parkimise summa ei lähe kompensatsiooni piirmäära sisse. Muidugi peab tegemist olema tööandja huvides parkimisega – kui töötaja sõidab oma autoga kodust tööle ja töölt koju ja tööajal on auto parkimismajas, siis seda maksuvabalt hüvitada ei saa”. – Kuskohast võiks leida kinnitust sellele selgitusele?

  12. Krista 5. märts 2015 at 13:38 - Reply

    See on praktika ..

    Kinnitust võite küsida nt EMTA foorumist või maksumaksjate liidust?

  13. Annika 26. mai 2015 at 15:48 - Reply

    Kui ettevõttel ei ole ühtegi töötajat ja ei maksta ka juhatuse liikme tasu, kas siis võib juhatuse liikmele hüvitada isikliku auto kasutamise või tekitab see maksuametis suurt huvi?

  14. Krista 26. mai 2015 at 16:54 - Reply

    Juhatuse liikmel on täielik õigus oma ettevõtte jaoks tasuta tööd teha 🙂

  15. Kristi 9. juuni 2015 at 10:21 - Reply

    Kui täna makstakse töötajale isikliku auto kompensatsiooni ilma arvestust pidamata, kas seda tuleks käsitleda kui erisoodustus või palgatulu?

  16. Krista 9. juuni 2015 at 11:00 - Reply

    Mina liigitaks selle palgatuluks, siiski otseselt ülekantud raha ..

  17. Kristi 9. juuni 2015 at 11:16 - Reply

    Suured tänud kiire vastuse ees! Seega tuleks sellelt summalt arvestada kõik palgamaksud ning deklareerida koos igakuise palgatuluga? Huvitav, kas väljamaksekood on siis sama nagu palgalgi?

  18. Krista 9. juuni 2015 at 12:00 - Reply

    Ma vist teeks jah nii, et deklareeriks tavalise palgatuluna, ja tasu maksaks välja kui lisatasu 🙂

  19. Siim 13. juuli 2015 at 10:40 - Reply

    Kas ettevõtte omanik võib anda oma isikliku sõiduauto töötajale kasutada, kes peab päevikut töösõitude kohta ja siis ettevõte maksab päeviku alusel omanikule auto kasutamise hüvitist? Või saab maksta ainult töötajale ja töötaja maksab auto omanikule?

  20. Krista 13. juuli 2015 at 10:53 - Reply

    Omanikul on õigus anda oma autot kasutada töötajale – volituse alusel.
    Töötajal on õigus kasutada volitusega autot tööülesannete täitmiseks – ja selle eest saada kompensatsiooni.
    Ettevõte saab maksta autokompensatsiooni töötajale ja juhatuse liikmele.
    Seega antud juhul võiks teha nii, et
    1) omanik annab auto volituse alusel töötajale kasutada,
    2) töötaja esitab sõidupäeviku
    3) ettevõte maksab töötajale kompensatsiooni
    4) omanik ja töötaja klaarivad omavahel ..

  21. Siim 13. juuli 2015 at 12:13 - Reply

    Tänan vastuse eest. Täpsustuseks, kas nii tekib omanikul tulumaksu kohustus? Või antud juhul on tegemist ikkagi kulutuste tagasi saamisega ja tulu ei teenita?

  22. Ivika 30. oktoober 2015 at 22:27 - Reply

    “spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja siis kilomeetrid kokku”, tegelikult peaks olema odomeetri näit, sest spidomeeter (spidomeeter ehk kiirusmõõdik) näitab kiirust ja odomeeter (läbisõidumõõdik) läbi sõidetud kilomeetreid.

  23. Krista 31. oktoober 2015 at 10:37 - Reply

    Täiesti õige 🙂 Miskipärast kõnekeeles kasutatakse spidomeetrit .. ma püüan nii lihtsalt kirjutada kui vähegi oskan 🙂

  24. Andrus 20. jaanuar 2016 at 07:23 - Reply

    Tere!

    Ka suurimad tänud konkreetse selgituse eest!
    Kuidas on aga lood osalise tööajaga töötajate puhul? Nt kui ongi töötajad ametis konkreetse projekti kallal 1/2 kuud ainult. Kas siis saab maksta maksuvabalt 1/2 355€-st või arvestama peaks ka töötundide suhet kuu normtundidega?

  25. Krista 20. jaanuar 2016 at 09:55 - Reply

    Päeviku alusel võib ikka maksta .. ei tea, et oleks mingit piirangut tööajaga.

  26. Siim 27. jaanuar 2016 at 22:45 - Reply

    Oletame, et OÜ otsustab 2015. aasta alguses, et maksab osanikust juhatuse liikmele autokompensatsiooni maksimaalselt maksuvaba piirmäära ulatuses kuni 2016. aasta lõpuni ja kogu aastase summa väljamakse planeeritakse ühe maksena aasta lõpus. Plaanitud ajal pole aga OÜ-l piisavalt raha, et väljamakset teostada ja OÜ jääb osanikule võlgu. Ilmselt sellisel juhul tuleb ikkagi esitada INF 14 deklaratsioon ja majandusaasta aruandes kajastada võlg? Ja kui 2016. aasta lõpuks ronib OÜ halvast finantsseisust välja, siis kas ta võib maksta kahe aasta maksimaalse maksuvaba autokompensatsiooni korraga? Kas kummagi aasta maksuvabad piirmäärad jäävad sel juhul kehtima ja kompensatsiooni saajale jõuab 2016. aasta lõpus korraga kuni 8040 (2x12x335) maksuvaba eurot?

Kommenteeri

four + sixteen =