Autor: Krista Teearu, Pilvebüroo · Esmakordselt avaldatud:
Isikliku sõiduauto töösõitude eest võib maksta maksuvabalt kuni 0,50 eurot kilomeetri kohta, kuid kõige rohkem 550 eurot ühe kalendrikuu sõitude eest ühe tööandja juures. Selleks on vaja hüvitamise otsust, auto kasutusõiguse tõendit ja nõuetekohast sõidupäevikut.
Need piirmäärad kehtivad alates 1. jaanuarist 2025. 550 eurot ei ole automaatne maksuvaba kuutasu. Hüvitis sõltub tegelikest töösõitudest ja kokkulepitud kilomeetrihinnast. Allpool on arvestusnäited, dokumentide sisu ning selgitused kütuse, parkimise, lähetuse ja deklareerimise kohta.

Kellele ja millise auto eest võib hüvitist maksta?
Kilomeetripõhist maksuvaba hüvitist saab maksta töölepingu alusel töötajale, ametnikule ning juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Seega võib seda saada ka juhatuse liige, kellele juhatuse liikme tasu ei maksta.
Pelgalt osanikuks olemisest ei piisa. Ka käsundus- või töövõtulepingu alusel teenust osutav eraisik ei kuulu üksnes selle lepingu tõttu selle maksuvabastuse saajate hulka. Tema ettevõtte huvides tehtud tegelike kulude hüvitamist tuleb hinnata eraldi, dokumentide alusel. Vt MTA selgitust hüvitise saajate kohta.
Auto peab olema inimese kasutuses, kuid ei tohi olla hüvitist maksva tööandja omanduses ega valduses. See võib olla näiteks inimese enda, tema elukaaslase või liisinguandja auto, kui kasutusõigus on tõendatud. Kui auto on antud rendi- või kasutuslepinguga ettevõtte valdusse, tuleb lähtuda ettevõtte sõiduauto reeglitest.
Tavakord puudutab sõiduautosid registrikategooriaga M1 või M1G. N1-kategooria kaubik ei muutu sõiduautoks välimuse ega kasutusviisi tõttu. Muude sõidukite tööalaste tegelike kulude hüvitamist tuleb hinnata eraldi. Puudega inimese elu- ja töökoha vaheliste sõitude puhul on seaduses mootorsõidukile erand. MTA sõidukite selgitus.
Piirmäärad ja arvutusnäited
Kontrollida tuleb korraga kahte ülempiiri: 0,50 €/km ja 550 €/kalendrikuu. Tööandja võib kokku leppida ka madalama määra. Piirmäärad sätestavad maksuvabastuse ulatuse, mitte kohustuse maksta alati maksimumi.
| Olukord | Arvestus ja maksustamine |
|---|---|
| 600 töökilomeetrit, määr 0,50 €/km | 600 × 0,50 = 300 €. Nõuetekohaste dokumentide korral on kogu hüvitis maksuvaba. |
| 1300 töökilomeetrit, määr 0,50 €/km | Arvestuslik summa on 650 €. Maksuvaba osa on 550 €. Kui makstakse kõik 650 €, on 100 € erisoodustus. |
| 600 töökilomeetrit, määr 0,60 €/km | Makstakse 360 €, kuid maksuvaba on 600 × 0,50 = 300 €. Ülejäänud 60 € on erisoodustus, kuigi kuus maksti alla 550 €. |
| 1300 töökilomeetrit, määr 0,40 €/km | 1300 × 0,40 = 520 €. Mõlemad piirmäärad on järgitud. |
Kui maksustatav ületus on 100 eurot, lisandub 2026. aasta määrade järgi 28,21 eurot tulumaksu ja 42,31 eurot sotsiaalmaksu. Maksuarvutust selgitab erisoodustuste artikkel.
Hüvitise võib välja maksta mitme kuu eest korraga, kuid piire kontrollitakse iga sõidukuu kohta eraldi. Näiteks 200-eurose jaanuarihüvitise ja 550-eurose veebruarihüvitise võib märtsis korraga tasuda. Jaanuaris kasutamata jäänud piirmäära ei saa veebruari sõitudele juurde liita.
Mitme tööandja korral kehtib kuupiir iga maksja juures eraldi, kuid igaüks hüvitab tema huvides tehtud sõite. Sama läbitud kilomeetrit ei tohi maksuvabalt topelt hüvitada. MTA piirmäärade juhend.
Hüvitamise otsus ja kasutusõigus
Enne väljamakset vormista pädeva organi või volitatud isiku kirjalik otsus. Selles peavad olema hüvitise saaja ees- ja perekonnanimi, hüvitise suurus ning sõidu kuupäev või hüvitatavate sõitude periood. Otsus võib hõlmata ka pikemat perioodi kui üks kuu.
Otsusele lisatakse auto kasutamisõigust tõendava dokumendi koopia. Kui varem esitatud andmed ei ole muutunud, ei pea koopiat uuesti lisama. See võib olla näiteks kasutusleping või volitus; registreerimistunnistus sobib, kui sellest kasutusõigus nähtub. Kogu ainult vajalikud andmed. Hüvitise saaja ei pea tingimata olema auto omanik.
Otsuse sisuline näidis, mida tuleb oma olukorrale kohandada:
Ettevõte [nimi ja registrikood] hüvitab [ees- ja perekonnanimi] isikliku sõiduauto [registrinumber] kasutamise ettevõtte töö- või ametiülesannete täitmisel perioodil [algus–lõpp] määraga 0,50 eurot läbitud töökilomeetri kohta, kuid kuni 550 eurot ühe kalendrikuu sõitude eest. Väljamakse aluseks on kontrollitud sõidupäevik. Hüvitis makstakse [tähtaeg]. Kasutusõigust tõendava dokumendi koopia on otsuse lisa.
Lisa otsuse kuupäev, number ning otsustaja nimi, pädevus ja allkiri. Kui ettevõte soovib hüvitada ka piirmäära ületavat osa, tuleb otsuse sõnastus ja maksuarvestus sellega kooskõlla viia. Õiguslik alus on Vabariigi Valitsuse määrus nr 164.
Sõidupäeviku nõuded ja näidis
Tasuta sõidupäeviku näidis Excelis
Laadi alla arvutav sõidupäevik (.xlsx)
Fail arvutab töökilomeetrid, otsuses määratud hüvitise ning sellest maksuvaba ja piirmäära ületava osa. Kasuta üht faili ühe inimese, ühe tööandja ja ühe kalendrikuu kohta. Sama inimese eri autodega tehtud sõidud lähevad sama tööandja juures ühise kuupiiri arvestusse.
- Täida lehel „Kuu kokku” aasta, kuu, inimese ja tööandja nimi ning hüvitamise otsuse andmed. Vaikimisi on hüvitis 0,50 €/km; kui otsuses on väiksem määr, muuda seda.
- Lisa lehele „Sõidud” tegelikud sõidud: kuupäev, auto registrimärk, marsruut, eesmärk ning läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit. Failis on 200 sõidurida; täida kollased lahtrid.
- Kontrolli koondtulemust ja võimalikke veateateid. Puudulik kuupäev või sõidunäit peatab koondarvutuse. Enne väljamakset lisa kinnitamise andmed ning säilita otsus ja kasutusõiguse tõend.
Näide: 1200 km × 0,50 € = 600 €. Maksuvaba osa on kuni 550 €; kogu 600 € maksmisel on piirmäära ületav osa 50 €. Fail ei arvuta selle osa makse ega koosta väljamaksekorraldust või deklaratsiooni.
Näidis lisatud 31.10.2026 ja kasutab 2026. aasta piirmäärasid. Failis saab muuta perioodi, kuid teise aasta kasutamisel tuleb kehtivad määrad üle kontrollida.
Sõidupäevikus peavad olema kasutaja nimi, auto registrinumber ning iga töösõidu kuupäev, eesmärk ja läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäit. Praktiliselt tasub lisada ka marsruut ning kliendi või tööülesande täpsustus, et sõidu vajalikkus ja pikkus oleksid kontrollitavad.
| Väli | Ühe töösõidu näidis |
|---|---|
| Kasutaja ja auto | Mari Näidis, 123 ABC — väljamõeldud näidisandmed |
| Kuupäev | 05.10.2026 |
| Marsruut ja eesmärk | Kontor – kliendi ladu – kontor; inventuuri läbiviimine kliendi juures |
| Läbisõidumõõdik | Algus 42 150 km, lõpp 42 198 km |
| Töösõidu pikkus ja hüvitis | 48 km × 0,50 €/km = 24,00 €; kuu kogusummale kohaldub 550 € piir |
Arvestust võib pidada paberil, tabelis või rakenduses. GPS ei ole kohustuslik. Erasõite ei pea selles päevikus eraldi kirjeldama, kuid läbisõidumõõdiku näidud peavad olema tegelikud. Tehisintellekt või marsruudirakendus võib aidata andmeid korrastada, kuid ei tohi asendada tegelikke sõite väljamõeldud kirjetega.
Maksuvaba hüvitist makstakse juba tehtud ja dokumenteeritud sõitude eest. Sõidupäevikuta kindel kuumakse on maksustatav tasu; seda ei muuda maksuvabaks ülekande selgitus „autokompensatsioon”. Vt MTA alusdokumentide nõudeid.
Kütus, remont, parkimine ja käibemaks
Kilomeetrihüvitis katab auto tavapärase kasutamise kulud, sealhulgas kütuse, kindlustuse, hoolduse ja remondi. Seetõttu ei saa sama kasutuse eest maksta kilomeetrihüvitist ning lisaks maksuvabalt tasuda kütuse- või remondiarveid. Ka ainult kütusetšekkide hüvitamine ei asenda tavakorras nõutud sõidupäevikut.
Tööülesandega seotud parkimistasu võib hüvitada kuludokumendi alusel lisaks. Säilita parkimise tõend ja seos konkreetse tööülesandega. Isiklik parkimine ei muutu maksuvabaks ettevõtte mobiili või pangakaardi kasutamisega.
Rahaline kilomeetrihüvitis ei sisalda ettevõtte jaoks mahaarvatavat sisendkäibemaksu. Ära arvuta hüvitist kütuse hinnast „ilma käibemaksuta”. Ettevõtte kütusekaardi kasutamine inimese isiklikus autos vajab eraldi korrektset käsitlust ega anna automaatset õigust käibemaksu tagasi küsida. Kõige selgem tavalahendus on nõuetekohase päeviku alusel arvutatud rahaline hüvitis.
Kodu ja töökoha vahelised sõidud
Tavaline kodust tööle ja tagasi sõit on üldjuhul erasõit. Pelgalt mugavus või soov kiiremini kohale jõuda ei anna maksuvabastust. Erand võib rakenduda näiteks siis, kui ühistranspordiga ei saa teekonda läbida mõistliku aja- või rahakuluga.
Töölepingu alusel töötajale on lisaks erand, kui tema elukoht asub töökohast vähemalt 50 km kaugusel ja kulu on tööandja ettevõtlusega seotud. See erand ei laiene üksnes juhatuse liikme staatuse alusel. Kauguse erandi puhul võib valida päevikupõhise hüvitise või põhjendatud tegelike transpordikulude hüvitamise; sama kulu ei hüvitata mõlemal alusel. Täpsemad tingimused on MTA töötaja transpordi juhendis.
Kui kasutatakse kilomeetrihüvitise korda, kantakse ka nõuetele vastavad tööle-koju sõidud päevikusse ja need jagavad teiste töösõitudega sama kuupiiri. Kodust kliendi juurde sõit võib olla töösõit, kuid seda tuleb põhjendada tegeliku töökorraldusega. Koduse aadressi kandmine ettevõtte registriaadressiks üksi ei muuda kõiki sealt algavaid sõite töösõitudeks. Vaata ka kodukontori kulude käsitlust.
Isikliku autoga lähetusse
Lähetuse puhul tuleb valida, kuidas auto kasutamine hüvitatakse:
- Kilomeetripõhiselt: sõidupäevik, määr kuni 0,50 €/km ning ühine 550-eurone kuupiir teiste sama tööandja hüvitatud sõitudega.
- Lähetuse tegelike kulude alusel: nõuetekohane lähetus ja selle sõitudega seotud kuludokumendid. Sellele kuluhüvitisele ei kohaldu kilomeetrihüvitise 550-eurone piir.
Sama lähetuse autokasutust ei saa maksuvabalt hüvitada topelt. Ära lisa samade kilomeetrite hüvitisele veel nende kütusetšekke. Tegelike kulude meetod ei tähenda, et iga samal ajal tehtud autoost või remont oleks lähetuskulu; hüvitada saab põhjendatud lähetusega seotud kulud. MTA selgitus ja Pilvebüroo lähetusjuhend.
INF 14 ja TSD: mida deklareerida?
| Väljamakse | Deklareerimine |
|---|---|
| Nõuetekohase sõidupäeviku alusel makstud hüvitis | INF 14 I osas tegelikult välja makstud summa, sealhulgas maksuvaba piiri ületav osa. Tähtaeg on väljamakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruar. |
| Piirmäära ületav osa päevikupõhisest hüvitisest | Lisaks INF 14-le TSD lisa 4, kood 4030. Deklareerimine ja maksude tasumine väljamaksekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. |
| Sõidupäevikuta makstud kindel hüvitis | Maksustatav tasu deklareeritakse isikustatult TSD lisas 1; mitteresidendi puhul lisas 2. INF 14 ja erisoodustuse lisa 4 ei ole selle väljamakse õige koht. |
| Lähetuse tegelikud sõidukulud kuludokumentide alusel | Neid ei kanta isikliku sõiduauto kilomeetrihüvitisena INF 14-le. |
INF 14 lähtub väljamakse aastast. Näiteks 2026. aasta detsembri sõitude eest jaanuaris 2027 makstud hüvitis kajastatakse 2027. aasta INF 14-l, mille tähtaeg on 1. veebruar 2028. Sõitude kuupõhine piir jääb aga detsembri arvestusse. Säilita seos sõidukuu, arvestuse ja makse vahel.
Näiteks 650-eurose päevikupõhise hüvitise korral, millest 100 eurot ületab kuupiiri, on INF 14 summa 650 eurot ja TSD lisa 4 erisoodustuse summa 100 eurot. Deklareerimise juhised: MTA hüvitise deklareerimine ning TSD lisa 4 juhend.
Ettevõtja kontrollnimekiri
- Kontrolli, kas saaja on töötaja, ametnik või juhtimis- või kontrollorgani liige.
- Kontrolli auto kategooriat ning seda, et auto ei ole maksja omanduses ega valduses.
- Vormista hüvitamise otsus ja lisa kasutusõiguse tõend.
- Pea iga tegeliku töösõidu kohta nõutud andmetega päevikut.
- Kontrolli eraldi kilomeetri- ja kuupiiri.
- Erista parkimine, lähetuse tegelikud kulud ning tööle-koju sõitude erandid.
- Seo makse kindlate sõidukuudega ja väldi topelthüvitamist.
- Esita INF 14 ning maksustatava osa korral ka õige TSD lisa.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tasu mittesaavale juhatuse liikmele võib hüvitist maksta?
Jah. Määrav on juhatuse liikme roll, ettevõtte huvides tehtud sõidud ja nõuetekohased dokumendid, mitte juhatuse liikme tasu maksmine. Ainuüksi maksuvaba kuluhüvitis ei ole juhatuse liikme tasu.
Kas kahe auto kasutamine annab 1100-eurose kuupiiri?
Ei. Ühe inimese piirmäär ühe tööandja juures on 550 eurot kuus ka siis, kui ta kasutab mitut autot. Iga auto kasutusõigus ja sõidud peavad olema tõendatud.
Kas hüvitist võib maksta aasta lõpus korraga?
Jah, juba toimunud sõitude eest. Koosta kuude kaupa arvestus ja kontrolli iga kuu piire. Dokumente ei asenda aasta lõpus umbkaudu koostatud kilomeetrite loend.
Kas elukaaslase autot võib kasutada?
Jah, kui hüvitise saajal on tõendatud kasutusõigus ja auto ei ole hüvitist maksva ettevõtte valduses. Hüvitis makstakse tingimustele vastavale kasutajale tema töösõitude eest, mitte automaatselt auto omanikule.
Kas elektriauto hüvitis arvutatakse teisiti?
Ei. Sõiduauto kilomeetripõhise hüvitise piirmäär ei sõltu kütuseliigist. Laadimiskulu ei lisata samade sõitude kilomeetrihüvitisele eraldi maksuvaba kuluna.
Kui vajad abi sõidupäevikute kontrolli või hüvitiste arvestusega, võta Pilvebürooga ühendust.
Artikkel lähtub 24.10.2026 kehtivatest reeglitest. Varasemad kommentaarid on säilitatud ajaloolise aruteluna. Neis nimetatud 335-eurone kuupiir, 0,30-eurone kilomeetrimäär ning vanemad kütuse- ja lähetuskulude selgitused ei pruugi enam kehtida; lähtu uuendatud artiklist ja ametlikest allikatest.
Praktiline lisamaterjal
Kuluhüvitiste ja maksuvabastuste tingimusi käsitleb e-raamat „Maksuvabad kulud ja maksusoodustused”. Sealt leiad muu hulgas auto, kodukontori, lähetuste ja töötajahüvede dokumenteerimise näiteid.
Väga kasulik infot, tänud!
Väga selge ja informatiivne – tänan!
Väga arusaadavalt ja hästi lahtikirjutatud selgitus. Suur tänu!
Tore, et abiks 🙂
Kas sõidupäeviku alusel võivad näiteks elukaaslased ühe ja sama sõiduki kasutamise eest mõlemad oma (erinevatelt) tööandjatelt hüvitist küsida?
Tänan ette!
Aitäh selge, konkreetse ja asjaliku käsitluse eest!
Kas sõidupäevikus tuleb märkida algupunkt ja sihtpunkt?, Või piisab ainult üldsõnaline eesmärk, näit. Kliendiga kohtumine, Materjali ostmine vms?
Sihtpunktid ikka ka, peab olema võimalik vahemaad hinnata.
Kas INF14 2015a kohta ei deklareerita mitte 01.02.2016? Teil on kirjas et aprillis.
Kui tegu on elukaaslase autoga, siis kas on okei kui volitus auto kasutamiseks, millega tehi töösõite, vormistati alles pärast sõitude tegemist?
Õige, järgmisel aastal tuleb varem esitada 🙂 Sel aastal veel aprillis.
“Parkimistasu on antud juhul erandiks, kui töötaja käis oma autoga tasulise parkimise alas tööasju ajamas, selle kenasti sõidupäevikusse sisse kirjutas ja lisaks maksis (nt tööandja mobiiliga) parkimise eest, siis parkimise summa ei lähe kompensatsiooni piirmäära sisse. Muidugi peab tegemist olema tööandja huvides parkimisega – kui töötaja sõidab oma autoga kodust tööle ja töölt koju ja tööajal on auto parkimismajas, siis seda maksuvabalt hüvitada ei saa”. – Kuskohast võiks leida kinnitust sellele selgitusele?
See on praktika ..
Kinnitust võite küsida nt EMTA foorumist või maksumaksjate liidust?
Kui ettevõttel ei ole ühtegi töötajat ja ei maksta ka juhatuse liikme tasu, kas siis võib juhatuse liikmele hüvitada isikliku auto kasutamise või tekitab see maksuametis suurt huvi?
Juhatuse liikmel on täielik õigus oma ettevõtte jaoks tasuta tööd teha 🙂
Kui täna makstakse töötajale isikliku auto kompensatsiooni ilma arvestust pidamata, kas seda tuleks käsitleda kui erisoodustus või palgatulu?
Mina liigitaks selle palgatuluks, siiski otseselt ülekantud raha ..
Suured tänud kiire vastuse ees! Seega tuleks sellelt summalt arvestada kõik palgamaksud ning deklareerida koos igakuise palgatuluga? Huvitav, kas väljamaksekood on siis sama nagu palgalgi?
Ma vist teeks jah nii, et deklareeriks tavalise palgatuluna, ja tasu maksaks välja kui lisatasu 🙂
Kas ettevõtte omanik võib anda oma isikliku sõiduauto töötajale kasutada, kes peab päevikut töösõitude kohta ja siis ettevõte maksab päeviku alusel omanikule auto kasutamise hüvitist? Või saab maksta ainult töötajale ja töötaja maksab auto omanikule?
Omanikul on õigus anda oma autot kasutada töötajale – volituse alusel.
Töötajal on õigus kasutada volitusega autot tööülesannete täitmiseks – ja selle eest saada kompensatsiooni.
Ettevõte saab maksta autokompensatsiooni töötajale ja juhatuse liikmele.
Seega antud juhul võiks teha nii, et
1) omanik annab auto volituse alusel töötajale kasutada,
2) töötaja esitab sõidupäeviku
3) ettevõte maksab töötajale kompensatsiooni
4) omanik ja töötaja klaarivad omavahel ..
Tänan vastuse eest. Täpsustuseks, kas nii tekib omanikul tulumaksu kohustus? Või antud juhul on tegemist ikkagi kulutuste tagasi saamisega ja tulu ei teenita?
“spidomeetri näit iga töösõidu alguses ja lõpus – ja siis kilomeetrid kokku”, tegelikult peaks olema odomeetri näit, sest spidomeeter (spidomeeter ehk kiirusmõõdik) näitab kiirust ja odomeeter (läbisõidumõõdik) läbi sõidetud kilomeetreid.
Täiesti õige 🙂 Miskipärast kõnekeeles kasutatakse spidomeetrit .. ma püüan nii lihtsalt kirjutada kui vähegi oskan 🙂
Tere!
Ka suurimad tänud konkreetse selgituse eest!
Kuidas on aga lood osalise tööajaga töötajate puhul? Nt kui ongi töötajad ametis konkreetse projekti kallal 1/2 kuud ainult. Kas siis saab maksta maksuvabalt 1/2 355€-st või arvestama peaks ka töötundide suhet kuu normtundidega?
Päeviku alusel võib ikka maksta .. ei tea, et oleks mingit piirangut tööajaga.
Oletame, et OÜ otsustab 2015. aasta alguses, et maksab osanikust juhatuse liikmele autokompensatsiooni maksimaalselt maksuvaba piirmäära ulatuses kuni 2016. aasta lõpuni ja kogu aastase summa väljamakse planeeritakse ühe maksena aasta lõpus. Plaanitud ajal pole aga OÜ-l piisavalt raha, et väljamakset teostada ja OÜ jääb osanikule võlgu. Ilmselt sellisel juhul tuleb ikkagi esitada INF 14 deklaratsioon ja majandusaasta aruandes kajastada võlg? Ja kui 2016. aasta lõpuks ronib OÜ halvast finantsseisust välja, siis kas ta võib maksta kahe aasta maksimaalse maksuvaba autokompensatsiooni korraga? Kas kummagi aasta maksuvabad piirmäärad jäävad sel juhul kehtima ja kompensatsiooni saajale jõuab 2016. aasta lõpus korraga kuni 8040 (2x12x335) maksuvaba eurot?
Uus küsimus – seoses 2018 aasta maksu muudatustega. Kas sõidukompensatsioon läheb töötaja tulu hulka või mitte?
Kuluhüvitised (sh sõidukompensatsioon) ei lähe maksustatava tulu hulka 🙂
Seegi hea asi 🙂
Aitähh, lp. Krista! Oskate ilusasti ja lihtsalt selgitada ja ise olete ka ilus tüdruk!
Töötajal on sõidupäeviku alusel hüvitamiseks tehtud isikliku autoga töösõite 220 km, tööandja hüvitab töötajale kulud summas 90,20€. Kui korrutada 220km hüvitise määraga 0,3€ saame tulemuseks 66€. Kas 24,20€, mis töötajale rohkem on hüvitatud, kuulub maksustamisele kui erisoodustus?
Kuidas peaks seda käsitlema?
Tere, Liis! Kas tööandja hüvitas ekslikult rohkem? Üks võimalus on, et töötaja kannab enammakstud hüvitise osa tagasi. Või mille alusel tööandja selise summa tasus? Ehk on muid kuludokumente ja vastav kuluaruanne vaid puudu? Kui ei ja töötaja ka tagasi ei kanna, siis jah, tegemist on 24,20€ erisoodustusega ja tuleks arvestada ning deklareerida vastavad maksud.
Tere Anna-Liisa! Oletame, et see summa on tahtlikult välja makstud. Tegemist on novembri sõitudega, mis hüvitatakse töötajale detsembris. Kas enammakstud summa kuulub deklareerimisele Novembri TSD peal või tuleb see summa deklareerida detsembri TSD-l?
Tere, Liis! TSD käib väljamakse kuu järgi. Kui töötajale tehti ülekanne detsembris, siis detsembri TSD, mis esitatakse jaanuaris.
Aitäh teile kiirete vastuste eest! 🙂
Kus kohas ma saaks elektrooniliselt INF14 deklareerida? Tuhnisin tükk aega e-maksuametis aga kohe mitte ei leia… mis alajaotuse all see võiks olla?
Tere, Ivar! Sisene maksuametisse. Vali Deklaratsioonid -> vasakust menüüst “INF” -> INF14 -> Lisa uus deklaratsioon -> vali õige aasta -> Koodidel 22000 kuni 22040 sisesta isikukood (kellele hüvitist maksti), nimi, summa aasta jooksul kokku, kuude arv, sõiduki number -> vajuta plussmärki, et rida salvestada (vajadusel lisa mitu rida) -> Kinnita
Ja ongi tehtud 🙂
NB! Kui kalendriaasta jooksul on ühele isikule makstud hüvitist mitme erineva auto kasutamise
eest, siis iga auto kohta täidetakse eraldi rida.
Mul oleks sama küsimus, mis Siim 2 aastat tagsi küsis. Kas keegi oskab vastata? Ehk siis kas peab väljamakse tegema deklareeritava aasta sees või võib jätta summa “Võlg aruandvale isikule” kontole ning selle kunagi hiljem välja maksta?
Siim 27. jaanuar 2016 at 22:45 – Reply
Oletame, et OÜ otsustab 2015. aasta alguses, et maksab osanikust juhatuse liikmele autokompensatsiooni maksimaalselt maksuvaba piirmäära ulatuses kuni 2016. aasta lõpuni ja kogu aastase summa väljamakse planeeritakse ühe maksena aasta lõpus. Plaanitud ajal pole aga OÜ-l piisavalt raha, et väljamakset teostada ja OÜ jääb osanikule võlgu. Ilmselt sellisel juhul tuleb ikkagi esitada INF 14 deklaratsioon ja majandusaasta aruandes kajastada võlg? Ja kui 2016. aasta lõpuks ronib OÜ halvast finantsseisust välja, siis kas ta võib maksta kahe aasta maksimaalse maksuvaba autokompensatsiooni korraga? Kas kummagi aasta maksuvabad piirmäärad jäävad sel juhul kehtima ja kompensatsiooni saajale jõuab 2016. aasta lõpus korraga kuni 8040 (2x12x335) maksuvaba eurot?
Tere, Lauri! Võlg võib jääda üles aruandvale isikule ja teha väljamakse siis kui selleks on vabad vahendid olemas.
Täpsustan INF 14 on kassapõhine. Ehk siis antud näites deklareeritakse ainult 2015.a. väljamakstud summad, kui neid oli.
Ja kui järgmine aasta makstakse korraga kahe aasta hüvitised, siis deklareeritaksegi kogu makstud summa ja kuude arv, mis on suurm kui 12. Arvestust tuleb pidada iga kuu kohta eraldi ja ühe kuu kohta maksuvaba hüvitis ei tohi olla suurem kui 335€.
Link sõidupäeviku näidisele kahjuks ei tööta.
Tere, Katrin! Tänud teada andmast, katsume vea parandada nii kiiresti kui võimalik 🙂
Vist pole vea kõrvaldamine veel õnnetunud. Kui võimalik, siis palun parandage link õigeks!
Tere. Sõidupäeviku näidist ei saa alla laadida. Annab veateate. Kas saaksite palun õige lingi panna?
Tere, Ahti! Tänud teatamast. Proovi nüüd, töötab?
Tere,
kas saan õieti aru, et lisaks läbitud kilomeetritele ( x 0,3) saab maksta ka tarbitud bensiini eest ( tsekid lisatud) ja autokulude eest kokku kuni 335 eur/kuus maksuvabalt?
Tere! Bensiini tshekid kõlbavad kuludokumendiks kui auto on ettevõtte nimel või antud ettevõttele kasutada. Kui isik, aga on kasutanud ettevõtte sõitudeks eraautot, siis saab kompenseerida maksuvabalt kuni 0,3€/km kohta (ettevõte võib kompenseerida ka vähem) ja mitte rohkem kui 335eurot kuu kohta. Mõlemat korraga ei saa.
Tänan vastuse eest. Saan aru, et lisaks saab maksta ka autokulusid ( remont nt) ja kokku yhes kuus ei tohi maksuvaba kompensatsioon olla suurem kui 335.00 eurot. Kas näiteks yhes kuus tehtud kulutusi (autokindlustus tasuti jaanuari) võib kompenseerida ka märtsikuus näiteks?
Tänud ette vastuse eest!
Tere,
siin oli juba varem ka üks küsimus selle kohta, aga küsin ikkagi igaksjuhuks üle, et kas maksuvaba isikliku sõiduauto kompensatsiooni sõidupäeviku alusel saab maksta ettevõtte ainuomanikule, kes on ka ainus juhatuse liige, kuid kellel pole ettevõttega töölepingut ega juhatuse liikme lepingut ja mingeid tasusid ei saa?
Kas see isik on siis:
” juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele (TuMS § 9 tähenduses)” ?
Juhatuse liige kasutab isiklikku sõiduautot 90 protsenti töölt koju ja kodust tööle sõiduks, mis tunduvalt kergendab tema töölkäimist. Kas tema ettevõte võib tasuda selle sõiduauto ülalpidamiskulusid kompensatsiooni maksmata
Mida tähendab sõidupäevikus lahter Ettevõte T/E?
Mõtlesin siiski Eesmärk T/E
Töö / era 🙂
Tere,
Kas maksuvabalt saab sõidukompensatsiooni maksta ka juhul,kui:
Ettevõttel on kaks omanikku/osanikku, kes on ka ainsad töötajad ( tôövõtulepinguga ), ning neil on kahepeale era-sõiduauto, mida kasutavad töö tegemiseks. Kui sõidame kordamööda, siis kas vòib mõlemale kuni 335 eurot maksuvabalt sõidupäeviku alusel maksta ?
Tere, Ott! Nimetatud kompensatsiooni ei ole võimalik rakendada (võlaõigusliku lepingu) töövõtulepingu alusel teenust osutavatele isikutele. Sõiduauto kasutamist on võimalik kompenseerida ametnikule, töölepingu alusel töötavale töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele. Aga muidu hüvitise maksmine ei ole autopõhine ja arvestuse pidamisel võib tööandja maksta teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist mitmele isikule.
Tere!
“Alates juulist 2017 võib kompenseerida ka töö ja kodu vahelist sõitu, kui vahemaa on üle 50 kilomeetri.” – kas see 50 km on üks ots või kokku edasi-tagasi töölt koju?
Vahemaa, ehk üks ots 🙂
Tere
Saan ma õigesti aru, et juhul kui ma olen ettevõttes juhatuse liige, ainuomanik ning pole “iseendaga” töö-ega juhatuse liikme lepingut sõlminud ja mingeid tasusid ei ole endale palga/juh. liikme tasu näol maksnud, siis ma sõiduauto kompensatsiooni endale sõidupäeviku alusel maksta ei või? Ja selleks, et võiksin, peaksin hakkama maksma mingis versioonis igakuist tasu töö eest (ehk sõlmima juh. liikme või töötaja lepingu)?
Juhatuse liige on erand, talle võib maksta autokompensatsiooni. Ka siis kui juhatuse liikme tasu või töötasu ei maksta.
Küsin ka siin, kuna maksuametist vastuse saamine võtab kaua aega, aga äkki oskate Teie vastata.
Kas vahepeal on midagi INF 14 deklaratsiooni esitamise osas muutunud? Tahtsin 2018 aasta kohta deklaratsiooni esitama minna, kuid avastasin, et enam pole aasta peale kokku kõik, vaid kvartalitega ja I-III kvartalit enam esitada pole võimalik. Tulumaksu seaduses on endiselt kuupäev 1. veebruar ja ei muud. Millal selline muutus toimus ja mille alusel, sest pean tunnistama, et mulle tuli väga ebameeldiva üllatusena ja maksuameti kodulehelt midagi ei leidnud selle kohta.
See loogika on praegu veidi kehvasti jah. Kvartaalselt tuleb esitada ainult INF14 neljas osa, kontsernisiseste laenude kohta. I-III osa tehakse ikka aasta peale kokku, IV kvartali deklarisse.
Vt ka: https://www.emta.ee/sites/default/files/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksudeklaratsioonid/INF/2018/vormi_inf_14_juhend_01012018.pdf
Ma seda juhendit vaatasin, aga seal seda kvartalitesse jagamise teemat e-maksuametis ei puudutata. Nii et suured tänud selgitamast.
Tere,
Kas jutatuse liige ja ainuke omanik kes ei saa töötasu ega juhatuse liikme tasu saab autokompensatsiooni võtta.
Jah, saab küll. Tasu maksmine ei ole määrav, “staatus” on.
Tere Krista,
Käisin siin just kuulamas ühel koolitusel 2019 maksumuudatuste jms selgitusi ja jäi sealt segaseks üks asi, nimelt:
Töölepinguga töötaja/juhatuse liige (ühes isikus) kasutab regulaarseteks töösõitudeks (lähetus eesti teise otsa 2x kuus) esitab sõidupäeviku ja talle makstakse igas kuus kompensatsiooni sõidupäeviku alusel. Kui kilometraaž läheb “lõhki” siis üle sõidetud osa me küll näitame aga ei kompenseeri. Aeg-ajalt aga juhtub, et lisandub kalendrikuusse mõni erakorraline lähetus, mille tulemusel kilometraaž igal juhul ületab maksuvabalt makstavat piirmäära. Koolituselt jäi meelde väide, et me võime talle lisaks kompenseerida selle nn erakorralise lähetuse kütuse kulu vastavalt kütusetšekile (mõistlikus/realistlikus määras) vaatamata sellele, et kuu piirmäär 335.-€ on sõidupäeviku alusel on juba koos. Kuidas Sina kommenteeriksid?
Ja teine küsimus, et kui töötaja kasutab töösõiduks oma autot ning täites tööülesannet juhtub autoga midagi, mis on konkreetselt sellest töösõidust põhustatud kahju. Näiteks transpordib printerit kontorist remondikotta ja tekib tindikasseti leke, mille tulemusel auto sisemus vajab keemilist puhastust, siis kas me võime selle kulu (keemilise arve) kompenseerida erisoodustusmaksu vabalt töötajale lisaks sõidupäevikus näidatud 335.-€-le?
Tänud juba ette 🙂
Jah, nii on. Lähetuse korral võib kompenseerida kütusekulu, aga kindlasti dokumendi alusel. Ma olen nii teinud, et paned paagi täis, teed oma pika lähetuse ära, paned uuesti paagi täis – ja siis saad just sobiva tsheki lähetusaruande juurde. See ei lähe siis kompensatsiooni piirmäära alla.
Erisoodustuse põhiline kriteerium on, et töötaja saaks rahalist kasu. Näiteks lilled ei ole erisoodustus just sel põhjusel. Ettevõtte “süü” tõttu tekkinud kahju hüvitamine ei tohiks rahalist kasu ju põhjustada .. Selline hall ala, aga ma hästi ei taha uskuda, et võiks probleemiks olla ..
Tere. Igati tore leht. Olen palju väärt infot juba saanud. Tekkis aga küsimus. Juhul kui ettevōte on asutatud 2018 oktoobris ja väljamakstud oktoobri eest hüvitis – kas esmane “deklaratsioon INF 14” tuleks teha hiljemalt 1.02.2019? Ehk ühtlasi keegi räägiks üle ka peamised sammud deklaratsiooni tegemisel vōi oleks jagada täidetud näidist?
Tere, Eivo! jah, kui 2018 on makstud hüvitisi, siis 2019 aastal tuleb teha INF14. Juhendi leiad siit: https://www.emta.ee/sites/default/files/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/maksudeklaratsioonid/INF/2018/vormi_inf_14_juhend_01012018.pdf
Tere! Tsitaat ühest eelmisest vastusest:
Bensiini tshekid kõlbavad kuludokumendiks kui auto on ettevõtte nimel või antud ettevõttele kasutada.
Minu küsimus: Meil on 5 korteriga korteriühistu. Tööd on osaliselt liikmete vahel jaotatud, keegi palka ei saa. Kas meil kõlbaksid bensiinitshekid nt.esimehele kompensatsiooniks tehtava eest, kui esimees annab kirjaliku avaldusega oma auto ühistule tasuta kasutada?
Aitäh vastuse eest 🙂
Tere, Anneli! Kas autot jäädakse siis kasutama vaid ühistuga seonduvalt või ka erasõitudeks? Kui ainult ühistu tegevusega seoses, siis oleks täiesti ok. Kuid kui ka erasõite tehakse, siis ilmselt ei ole mõistlik autot ettevõttele tasuta kasutada anda, sest sellisel juhul käsitletakse autot kui ettevõtte masinat ja erasõidud kuuluvad maksustamisele. Vt lisa https://pilvebyroo.ee/ettevotte-soiduauto/
Tere! Kui 2017 maksti isikliku auto kasutamise eest kompensatsiooni, kuid INF14 jäi 2018 alguses esitamata, siis kuidas tuleks käituda? Nimelt tollase raamatupidajaga konsulteerides ei mainitud, et seda tuleks esitada ja seda kasulikku veebilehte kahjuks lugenud selleks hetkeks veel ei olnud. Kas tuleks EMTAle kuidagi teada anda, et 2017 andmed jäid esitamata? On Teil mingeid soovitusi?
Tere, Erki! Deklaratsioon tuleks esitada tagantjärgi. Kui e-maksuameti/e-tolli kaudu enam deklaratsioone esitada ei saa, siis saab deklaratsioone (sh ka Vormi INF 14 I osa) veel mõnda aega esitada paberkandjal. Lisan igaks juhuks, et trahve ei määrata, seega tuleks deklaratsioon lihtsalt ära teha 🙂
Tere!
Küsimus, kas kompensatsiooni alla lähevad vaid sõidud kodust kliendiga kohtumisele või kodust objektile ka?
Nt töötan asutuses x mis asub nt tänaval y, kuid omanike firmade vahel pean liikuma, mis asuvad erinevatel aadressidel. Siis kodust tööle sõit kohta y ei kuulu hüvitamisele, kuid kui lähen kodust otse objektile ja sealt kontorisse, siis kas see kuulub hüvitise alla või mitte?
Tere, Piret! Tulumaksuseaduse § 48 lg 5.1 ja isikliku sõiduauto määrust kohaldatakse töötaja elu- ja töökoha vahelistele sõitudele juhul, kui see on eelkõige vajalik tööandjale tema tegevuse toimimiseks. See tähendab, et töötajale elu- ja töökoha vaheliste sõitude kompenseerimisel prevaleerib tööandjapoolne huvi ning tööandja peab vajadusel suutma põhjendada sõidukulude maksuvaba kompenseerimist töötajale.
Üldjuhul saab töösõidu alguseks lugeda töökohast (äriühingu kontorist) algavat sõitu. Kui töötaja töökohaks töölepingu järgi on kodukontor, aga tuleb teha töösõite ka teistele objektidele, siis üldjuhul saab kodukontori ja töötamiseks vajalike objektide vahelised sõidud lugeda töösõitudeks ja ettevõtlusega seotud kuludeks. Kui töösõit on seotud sõidusuundadega, kus tööandjale on kasulikum, kui töötaja alustab töösõitu kodunt, siis võib tõepoolest töösõit kliendi juurde alata ja lõppeda koduselt aadressilt.
Tere, kas on võimalik tasaarveldada omavahel isikliku sõiduauto kompensatsiooni ja kütusetšekke? Olukord selline, et juhatuse liige kasutab isiklikku sõiduautot ettevõtte tarbeks ja peab ka korrektset sõidupäevikut, kuid kütust võtab ettevõtte kaardiga. Kuu lõpus arvestab kompesatsiooni summa, mis ei ületa piirmäära ja arvestab sellest maha kütuse kulu koos käibemaksuga ja ülejäänud maksab välja.
Tere, Helen! Jah, põhimõtteliselt on nii võimalik teha. Sellisel juhul kütuse hind koos käibemaksuga summas loetakse hüvitiseks. See kütuse kulu ja väljamakstav summa ei tohiks ületada 335 eurot kuus. Üle selle loetakse erisoodustuseks. Kuid juhin siiski tähelepanu sellele, et isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmine peab toimuma VV 14.07.2006 määrusega nr 164 Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kohaselt, ning Maksuameti seisukoht on, et tasaarvestamine saab olla pigem üksikjuhtum.
Tere,
postituses on mainitud, et lisaks sõidupäeviku alusel makstavale isikliku auto kasutamise kompensatsioonile (335 eurot) on lisaks võimalik maksta tasulise parkimise eest. Parkimine langeb kokku ka sõidupäeviku sihtkohtadega.
Millise kulurea alla firmana tasutud parkimistasud kanda võiks?
Tere, Raul! Kui parkimistasusid on palju ja juhtkond soovib detailset ülevaadet, milliseid kulusid tehakse, siis võibki teha eraldi konto “Parkimiskulud”, kui sellist juba olemas ei ole. Võib panna ka auto kulude juurde, näiteks “Muud sõidukitega seotud kulud”. Kui neid on väga vähe, võib panna ka lihtsalt muude tegevuskulude reale.
Tere, kui tasaarveldamine saab olla erandlik, kuidas siis toimida kui töötajale on väljastatud firma kütusekaart limiidiga kuus 335€( koos km-ga), töötaja peab sõidulehte, talle ei hüvitata rahas kunagi midagi.Kas sellist kütusekulu peab deklareerima kui hüvitis?
Tere, Marge! Sellisel juhul jah, tuleks deklareerida nagu muidu väljamakseid oleks deklareertitud. Selle näite puhul on aga KM teema, mida ei tohiks unustada – ettevõtted küsivad selle KM tihti tagasi, mis aga pole väga korrektne.
Tere! Siit juhendist loen välja, et kõigepealt tehakse juhatuse otsus kulude hüvitamisele tuleval perioodil ning seejärel piisab sõidupäevikust hüvitise välja maksmiseks. Samas leian internetist mitmeid juhendeid, kus kõigepealt täidetakse sõidupäevik ning alles seejärel tehakse juhatuse otsus hüvitise maksmise kohta eelneval perioodil tehtud sõitude eest. Kust tuleb selline erinevus?
Autokompensatsiooni ehk isikliku auto kasutamise hüvitise maksmise aluseks on järgmine määrus:
https://www.riigiteataja.ee/akt/126082014011
§3 võimaldab teha otsuse perioodi kohta, mitte iga makse kohta eraldi.
Keegi muidugi ei keela oma elu keerulisemaks ka teha 🙂
Tere! Kas sama auto eest võib ettevõttes saada hüvitist mitu inimest? Auto ei ole ettevõtte omandis ega valduses vaid on juhatuse liikme isiklik sõiduauto.
Tere! Kas Auto kompensatsiooni saab maksta ka tagantjärgi, näiteks 2018 aasta eest
Tere! Väljamakstud hüvitiste kohta esitatakse deklaratsioon maksuametile üks kord aastas, kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks vormil INF14 “Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise ja koolituskulude katmisedeklaratsioon”, kus sõiduauto hüvitised paiknevad esimeses osas. Aruanne esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt, e-maksuameti kaudu. Paberkandjal saab 2018 a. kohta deklaratsiooni esitada ka hiljem. Seega sellest tulenevalt (lisaks Majandusaruandes peaks olema kompensatsiooni summad kajastatud) peaks kohustus vähemalt üles võetud olema varasemalt.
Kas juhatuse liige peab olema TÖRis registreeritud juhatuse liikmena, et talle tohiks sõidukompensatsiooni maksta?
Tere! Registreerimine töötamise registris juhul, kui juhatuse liige saab ainult hüvitist, pole vajalik. Registreerimise kohustus tekib siis, kui juhatuse liige hakkab saama töötasu. .
Tere!
Kui töötajal puuduvad juhiload ja teda sõidutab tööks vajalikel sõitudel nt elukaaslane, kas siis on võimalik küsida autokompensatsiooni töötajale?
Teisisõnu, kas juhilubadeta isikule on võimalik anda auto kasutamise õigust?
Tere!
Kui olen OÜ juhatuse liige ja laenan vahest sõitude tegemiseks sõbralt autot siis, kuidas või millise omavahelise lepingu peaksime omavahel tegema? Ja mille alusel ja kui palju mul on õigus sõidukulude hüvitist saada.
1) kompensatsiooni maksva OÜ juhatuse otsus,
2) millele on lisatud sõbra auto volitus + auto tehnilise passi koopia
Sellest OÜ poolt piisab täiesti kompensatsiooni maksmiseks.
Kuidas te sõbraga omavahel arveldate, ise lepite kokku.
Tere
Kas ma saan õigesti aru, et kui ma teen 04.01.2020 rahalise väljamakse isikliku sõiduauto kasutamise kompenseerimiseks 2019. aasta jooksul, siis pean ma selle väljamakse deklareerima alles 2021. a 1. veebruariks, mitte 2020. a 1. veebruariks?
Tulumaksuga maksustamine ja TSD-INF deklareerimine on kassapõhine, jah.
Mida aga teha olukorras, kus juhatus on väljastanud käskkirja, et maksab igakuist sõidukompensatsiooni töötajale, kuid nüüd selgus, et sõiduk on hoopis N1 kategooria alla registreeritud?
Tere!
Kodu ja töökoha vahe on ca 10 km, aga seda ei ole võimalik läbida ühistranspordiga (lihtsalt ei sõida sel trajektooril busse) – on see piisav põhjus kompenseerimaks töötajale tööle ja koju sõite või võib olla siin veel mingeid konkse? Aitäh!
Kirjutate: “Oluline on meeles pidada, et ka muude autokulude hüvitamine läheb selle piirmäära alla, nt kütus või autoremondikulud. Kui ettevõte on käibemaksukohustuslane, siis kütuse kompenseerimise korral võib lähtuda ilma käibemaksuta summast.”
Minu meelest on see natuke eksitav. Siit jääb mulje, et võib hüvitada ka bensiini ja remondikulusid kuni 335 euro eest kuus, aga tegelikult võib tasuda lihtsalt isikliku sõiduauto kasutamise eest maksuvabalt kuni 30 senti km kohta. Kütuse- ja remondikulusid eraldi hüvitada ei saa.
Erand muidugi lähetuse korral või kui töötaja elab rohkem kui 50km kaugusel töökohast ja sõidab tööle autoga.
Tere
Käsunduslepingu alusel teenuse osutamiseks tehtud kulud (sh transport) saab teenust osutavale füüsilisele isikule tulumaksuseaduse § 12 lg 3 alusel maksuvabalt hüvitada. Kuidas aga peab käsundiandja sõidukulusid deklareerima? Kas samuti korra aastas TSD-INF vormil või on tegemist ettevõtte kuludega, mis kajastuvad hoopis KMD-l?
https://www.emta.ee/et/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/soiduauto/isikliku-soiduauto-kasutamise-eest-huvitise-maksmine
Sealt nagu loeks välja et juhatuse liikmele seda maksta ei või ainult töölepinguga töötajale.
Üks ametnik püüdis mulle ka väita et ma seda maksta ei saa kui mul töölepingut oma firmaga tehtud ei ole.
Tegelikult sisi ikkagi saab?
Sain juba vastuse, et juhatuse liige on erand ja ikka saab küll.
Tere!
Osad lingid on aja jooksul katki läinud. Nii näiteks ei tööta link sõidupäeviku näidisele.
Muus osas väga hea juhendmaterjal!
Tervist !
Soovin täpsustada, kas 2023 aastal on samuti võimalik juhatuse liikmele isikliku autokompensatsiooni maksta ?
Tere! Leidsin sellise seisukoha: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2024/02/08/lugeja-kusib-asjatundja-vastab-firma-kutusekaardi-kasutamine
Siit justkui selgub et töötaja kasutab firma kaarti kütuse tankimiseks (ettevõte saab km tagasi) + saab (kuni) 335 eurot sõidukompensatsiooni? Kui korrektne see on või õigemini küsimus, kust seadusest/määrusest võiks tekkida arusaam, et nii teha ei tohiks?