Ostukorv

Arhiiv

Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja nende maksustamine

Avaleht/maksud/Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja nende maksustamine

Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks loetakse Tulumaksuseaduse §51 ja 52 loetletud kulusid, mis tuleb deklareerida TSD lisas 6 ning neilt tuleb tasuda tulumaks. Käibemaksu ei tohi samuti tagasi küsida.

Ettevõtlusega mitteseotud kulusid on laias laastus kolme liiki:

1. Seadusevastase tegevuse karistamisega seotud kulud, riigi sanktsioonid:

  • seaduse alusel makstud trahvid (nt aastaaruande esitamata jätmise eest) ja sunnirahad (lepingupartneritele makstud trahvid ja viivised siia ei kuulu, parkimistrahvid siia ei kuulu);
  • maksukorralduse seaduse alusel makstud intressid;
  • erikonfiskeeritud vara maksumus (kohtuotsuse alusel, nt piraatkaubad);
  • kõrgendatud määra järgi makstud keskkonnatasud, hüvitised.

2. Kulud, mis ei ole sisuliselt seotud konkreetse maksumaksja ettevõtlusega või mille seotust ei saa tõendada,

  • mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis- ja liikmemaksud, kui nendes ühingutes osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
  • kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks (nt omaniku teise ettevõttega seotud kulud);
  • kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks;
  • ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine;
  • pistis ja altkäemaks;
  • väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument.

NB! Kui kulu on tehtud juhatuse liikme või töötaja kasuks, siis võib olla tegemist erisoodustusega, mis maksustatakse lisaks ka sotsiaalmaksuga.

3. Tehingud madala maksumääraga riikides asuvate ettevõtetega (üldjoontes info ära toodud, reeglid tegelikult veidi keerulisemad)

  • madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku poolt emiteeritud väärtpaberite soetamine;
  • osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
  • viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
  • laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.

Riigikohus on ühes oma lahendis selgitanud, et TuMS §-de 51 ja 52 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja viidud kasumit. “Ettevõtlusest välja viidud” tähendab seda, et kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks (nt dividendi maksmine osanikele, töötasu maksmine töötajatele või juhatuse liikmetele, kaupade või teenuste eest maksmine isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet).

Kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (sh kauba valmistamise, nt ehitustööde eest), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada.

Kuidas tõendada kulutuse seotust ettevõtlusega?

Ühes riigikohtu lahendis on tehtud järgmised järeldused:

  • kulutus on ettevõtlusega seotud, kui selle kulutuse tegemine oli otseselt tingitud maksumaksja ettevõtlusest ja kulutus oli vajalik ettevõtluse alustamiseks, säilitamiseks või arendamiseks;
  • kulutuse seotus ettevõtlusega sõltub maksumaksja ettevõtluse olemusest, maksumaksja peab tõendama ettevõtlusega seotust ja tõendeid tuleb hinnata kogumina;
  • maksumaksjal on õigus kuludest, mis on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, arvata maha ainult ettevõtlusega otseselt seotud osa – ja seega on maksumaksja ka kohustatud ise iga ettevõtluses tehtava kulutuse puhul määrama, kas see on seotud ettevõtlusega täies ulatuses või osaliselt.

Ettevõtjal ei ole kohustust kasutada mõistliku hinnaga töövahendeid. Lubatud on ka Porschega plakateid laiali vedada – aga sellega kaasneb täiendav tõendamise kohustus.

Teises riigikohtu lahendis on rõhutatud maksumaksja tõenduskohustust ebaharilike kulutuste korral.

Maksukohustuslasel tuleb pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav. Näiteks tavapäraste kantseleitarvete mõistlikus koguses soetamise otstarbe ja kasutamise kohta tõendite kogumine ja säilitamine oleks ülemäärane, sest otstarve ja kasutamine ettevõtluseks on ilmselged. Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on aga kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus.

Kolmandas lahendis on märgitud, et ka laen võib olla ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, eeskätt siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks.

Tagasimaksmise tõenäosuse seisukohast on oluline analüüsida laenusaaja olemasolevat ja kavandatavat äritegevust, tema äriplaani või muud majandustegevusega seonduvat informatsiooni.

Ettevõtlusega mitteseotusele võib viidata laenu andmine ebamõistlikult pikaks ajaks, ebamõistlik tagasimakse graafik, tagasimakse tähtaja korduv pikendamine või laenusumma korduv suurendamine. Hinnates laenusaaja suutlikkust laenu tagasi maksta on oluline arvestada ka tagatise olemasolu.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2016-06-06T14:55:24+00:00 15. aprill 2015|maksud|2 kommentaari

2 kommentaari

  1. Priit 12. aprill 2016 at 17:45 - Reply

    Kui ettevõte otsustab laiendada oma tegevust uuel tegevusalal ja soetab selle uue tegevusalaga seotud vara ja koolitab oma töötajaid, siis mis hetkest on teostatud kulud ettevõtlusege seotud? Tulu uuest tegevusest tuleb hiljem. Võimalus on muidugi ka, et tulu uuest tegevusalat ei tulegi…..
    Nt otsutan, et prooviks ka fotograafiga raha teenida, soetan varustuse, käin koolitustel. Kas on OK need kulud ettevõttel ilma erisoodustust tasumata kanda? Ja kui mingil hetkel jõuan arusaamisele, et fotograafina ikka ei läbi löö, siis kas sellest asjaolust ka midagi võiks johtuda kui vara ja koolitused jms on ettevõtte poolt kuludesse kantud?

  2. Krista 16. aprill 2016 at 23:30 - Reply

    Kui kavatsus on tõsine, siis vast sobib ka .. selline subjektiivne teema 🙂

Kommenteeri

nine − four =