Omakapitali reeglid

/, maksud/Omakapitali reeglid

Omakapital on selline piiripealne teema, ei taha sellega tegeleda raamatupidajad ega juristid. Kuna mul on olemas nii juriidiline kui raamatupidamislik haridus, siis ma otsustasin kirjutada selle teema kohta ülevaate, mis sobib nii raamatupidajatele kui väikeettevõtjatele.

Omal ajal juurat õppima minemise põhjus oli mul just see, et juristid keeldusid tegelemast nii maksude kui osade omakapitali teemadega, kuna „see pole minu teema, mina ei tea raamatupidamisest midagi“.  Ja siis üks õnnetu noor raamatupidaja, kel puudub igasugune juriidiline ettevalmistus, peab surfama maksuseadustest ja proovima midagigi aru saada, teadmata midagi üldnormidest ja seletuskirjadest ja kohtulahenditest. Sama teema on kõigil algajatel (ja ka mitte enam nii väga algajatel) ettevõtjatel.

Artiklis on väike ülevaade kogumikus sisalduvatest teemadest. Kasuta juhust ja osta soodushinnaga kogumik (soodushind -50% (14.50) kehtib veel kuni 24.07.18), kus räägin kõigist neist (ja teistestki) teemadest põhjalikumalt.

Mis on omakapital?

Omakapital on ettevõtte netovara ehk varad miinus kõik kohustised. Omakapital koosneb omanike sissemaksetest, millele on lisandunud teenitud kasum, mida on vähendanud teenitud kahjum ning mida on vähendanud ka tehtud väljamaksed omanikele.

Kõik raha, mis on omanikud kunagi omakapitali sisse maksnud, võib tulevikus maksuvabalt ka tagasi võtta. Kõik omakapitali suurendamised ja väljamaksed tuleb Maksuametile deklareerida. Dividendimaksed tuleb samuti maksuametile deklareerida (TSD lisa 7 + INF) ja neilt tuleb maksta tulumaksu (20/80 netosummalt).

Millised seadused omakapitali reguleerivad?

Omakapitaliga seonduvat reguleerivad peamiselt kolm seadust:

  • Äriseadustik – kaitseb osanike ja ka võlausaldajate õigusi, reguleerides tehinguid osadega
  • Eesti raamatupidamise standardid (raamatupidamise seadus +RTJ + SME IFRS) – annavad reeglid, kuidas eristada kohustisi omakapitalist ja kuidas bilansis omakapitali kajastada.
  • Tulumaksuseadus kohustab tasuma tulumaksu dividendidelt ja muudelt omakapitali väljamaksetelt (v.a sissemaksete ulatuses).

Millest omakapital koosneb?

Olulisemad omakapitali read bilansis:

  • Osakapital nimiväärtuses – äriregistris registreeritud kapital, vähemalt 2500 eurot
  • Ülekurss – üle nominaalväärtuse makstud tasu osade eest
  • Kohustuslik reservkapital – 10% osakapitalist, mis tõstetud sellele reale jaotamata kasumist. Moodustatakse ainult siis kui põhikirjas ette nähtud, seadusest võeti see kohustus juba aastaid tagasi välja.
  • Muud reservid – valuutakursivahed teatud juhtudel ja omanike otsusega moodustatud reservid
  • Eelmiste perioodide jaotamata kasum ja aruandeperioodi kasum

Omakapitali ridade vahel teeb raamatupidaja kandeid vastavalt omanike otsusele.

Mis see omakapitali adekvaatsus ehk minimaalse netovara nõue on?

Äriseadustik nõuab, et omakapital peab olema kokku vähemalt 2500 eurot või kui osakapital on üle 5000 euro, siis vähemalt pool osakapitalist. Alla nõutud piiri langeb omakapital siis, kui ettevõte on liiga palju kahjumit teeninud ja varasemast ajast reserve ega eelmiste aastate kasumit katteks ei ole.

Kui järgmisel aastal ei õnnestu piisavalt kasumit teenida, tuleb osanikel ettevõttesse teha rahaline või mitterahaline sissemakse.

Kuidas dividende maksta saab?

Dividendide maksmise otsustavad osanikud ja neid tohib maksta ainult osanikele ja järgmistel tingimustel:

  • osakapital peab olema sisse makstud
  • peab olemas olema kinnitatud majandusaasta aruanne
  • maksimaalselt tohib dividende maksta majandusaasta aruandes näidatud jaotamata kasumi summa ulatuses
  • dividendidelt tuleb maksta tulumaks 20/80 % ja see läheb maksmise aasta kasumi arvelt
  • dividendide maksmine ei tohi halvendada ettevõtte maksevõimet.

Mitme osaniku korral tuleb dividendide maksmise otsus korrektselt vormistada, eriti juhul kui dividende ei maksta samas proportsioonis kui on osalus (jah, nii tohib ka).

Miks on vaja osanike lepingut?

Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja, kõik õigused on tema käes.

Mitme osaniku puhul on mõistlik sõlmida osanike leping, kus tasuks fikseerida kokkulepped olulisemates valdkondades. Näiteks – kasumijaotuse põhimõtted, juhatuses osalemine ja vastutusvaldkondade jagamine, osade võõrandamisega seotud kokkulepped, osanikeringi laiendamise võimalused ja viisid, ärisaladuse hoidmise kohustus, konkurentsikeeld jne.

Samuti tuleks lepingus kokku leppida, mis siis saab kui tekivad arusaamatused aja panustamise või rahaliste teemadega. On sõbrad ja sugulasedki raha pärast valusalt tülli läinud, teistest rääkimata. Sellise lepingu sõlmimine ise on juba proovikivi, kas suudate ausalt ja emotsioonidesse laskumata olulised teemad kokku leppida.

Kui osaühingul on osanikke mitu, siis tuleb suhted selged hoida ja hakata jälgima, et kõik otsused oleksid korrektselt tehtud ja vormistatud.

Juhatus tegeleb igapäevase äritegevuse juhtimisega. Osanike üldkoosoleku otsustada on juhatuse määramine, strateegilised otsused, põhikirja muutmine ja kõik, mis puudutab omakapitali (osakapitali suurendamine, reservid, kasumi jaotamine).

Veel põnevamaid osakapitali teemasid?

Omakapital või kohustis? Lihtsustatult öeldes, kui ettevõttel on kohustus saadud raha tähtaegselt tagastada ja intresse tasuda, on tegemist kohustisega. Kui maksmise otsustus on osanike teha, siis omakapitaliga.

Vabatahtlik reserv – moodustamine peab olema lubatud põhikirjas ja tingimused peavad vastama omakapitali nõuetele (moodustamine ja muutmine osanike otsustada, väljamakse ei tohi olla kohustuslik ja intressi ei maksta)

Osaluse rentimine – nagu muud vara, on ka osasid võimalik rentida. Lepingus saab anda rentnikule vaid kokkulepitud õigused ja määrata ka lõpetamise tingimused.

Osalusoptsioonid töötajatele – saab anda õiguse osta ettevõttes osalus kokkulepitud hinnaga ja kui kokkulepitud tingimused on täidetud. Kui optsioone anti tööandja osadele ja optsioonide andmisest nende realiseerimiseni oli vähemalt kolm aastat, siis ettevõte makse ei maksa (muidu makstakse erisoodustusmaksud turuhinna ja kokkuleppehinna vahelt). Töötaja maksab tulumaksu tavalises korras osaluse müümisel. Optsioonide andja raamatupidaja kannab andmisega seotud kulu palgakuludena kuluks väljateenimise perioodi vältel.

Vahetusvõlakirjad – investoril on hea võimalus riskivabamalt raha anda alustavale ettevõttele. Esialgu on tegemist laenuga, mida teatud tingimustel saab hiljem ümber vormistada omakapitaliks. Kuna tegemist on hübriidinstrumendiga, tuleb raamatupidajal jagada väärtus kohustiste ja omakapitali vahel.

Loe kõigist neist teemadest põhjalikumalt Omakapitali kogumikust.
Vaata sisukorda, kasuta juhust ja osta soodushinnaga -50% (vaid 14.50) siit: https://pilvekool.ee/omakapital/. Soodushind kehtib veel vaid kuni 24.07.18.

 

- | 2018-07-23T08:58:31+00:00 23. juuli 2018|ettevõtlus, maksud|kommentaarid puuduvad

Kommenteeri

1 × 4 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Arhiiv