
Tööandja saab hüvitada töötaja tervise- ja spordikulusid maksuvabalt kuni 400 eurot kalendriaastas. See on üks ühine piirmäär kõigile lubatud kuludele: näiteks jõusaalile, massaažile, hambaravile ja ravikindlustusele. Maksuvabastuse eelduseks on, et tööandja võimaldab soodustust kõigile töötajatele.
Sporditoetus on selle võimaluse levinud nimetus, kuid lubatud kulude ring on spordist laiem. Tööandja võib tasuda teenusepakkuja arve või hüvitada töötaja dokumentaalselt tõendatud kulu. Niisama 400 euro maksmine töötaja kontole ilma kuludokumentideta maksuvaba tervisetoetusena ei sobi.
100 eurot kvartalis on vana reegel. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib 400-eurone aastapiir. Näiteks võib kogu summa kasutada ühe sobiva aastapääsme või hambaraviarve jaoks. Kasutamata aastapiir järgmisse aastasse ei kandu.
Kuidas 400-eurone piirmäär töötab?
400 eurot sisaldab käibemaksu. Töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata. Kui sobiva teenuse arve on 124 eurot koos käibemaksuga, kasutab see aastapiirist 124 eurot. Kui teenusepakkuja arvel käibemaksu pole, läheb arvesse arve tegelik summa.
Arvestust peetakse inimese ja tööandja kaupa. Ühe töötaja kasutamata osa ei saa anda kolleegile. Mitme tööandja juures võib iga tööandja rakendada oma 400-eurost piirmäära, kuid sama kulu ei tohi hüvitada kaks korda.
Tööandja ei pea maksma maksimaalset summat ega pakkuma kõiki seaduses nimetatud teenuseid. Ettevõttes võib olla näiteks 250-eurone aastane eelarve või kindel valik hüvitatavaid kulusid. Maksureegel annab võimaluse; töötaja tegelik õigus hüvitisele sõltub ka tööandja kehtestatud korrast ja kokkulepetest.
Näide: üks ühine aastapiir. Ettevõte hüvitab Marile jõusaalikulusid 180 eurot, massaaži 70 eurot ja hambaravi 150 eurot. Kokku on see 400 eurot. Kui ettevõte tasub lisaks tema 120-eurose ravikindlustusmakse, on aastapiir ületatud 120 euro võrra.
Alus: tulumaksuseaduse § 48 lõige 55 ja MTA selgitus tervise- ja spordikulude kohta.
Kelle kulusid võib hüvitada?
Maksusoodustus hõlmab töölepingu alusel töötaja kõrval ka juhatuse ja nõukogu liiget ning töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat füüsilist isikut. Seaduse töötaja mõiste hõlmab veel ametnikku ja FIE-t, kes müüb tööandjale kaupu üle kuue kuu kestva suhte raames.
Kas ühe inimese OÜ juhatuse liige saab toetust?
Jah. Juhatuse liige kuulub soodustuse saajate hulka ka siis, kui tal pole oma OÜ-ga töölepingut ja ettevõttel pole teisi töötajaid. Töötasu või juhatuse liikme tasu maksmine ei ole selle maksuvabastuse eeltingimus. See ei tähenda, et sporditoetus annaks iseenesest Tervisekassa ravikindlustuse: selle tekkimisel on eraldi alused. Üksnes osanikuks olemisest siiski ei piisa. Kulu peab olema selle inimese oma, kes saab hüve töötaja või juhatuse liikmena, ning kõik muud hüvitamise tingimused peavad olema täidetud.
Mida tähendab „kõigile töötajatele”?
Kõigil peab olema tegelik võimalus soodustust kasutada. Kõik ei pea seda kasutama ega sama spordiala harrastama. Näiteks võib üks inimene käia ujumas ja teine saada tööandja lubatud kulude piires massaaži. Pere ühise spordipaketi puhul ei muutu abikaasa või lapse osa maksuvabaks pelgalt seetõttu, et arve tasub töötaja.
Soovitan kirjalikult määrata hüvitatavad kulud, piirmäära ja dokumentide esitamise korra ning saata see töötajatele. Säilita ka tõend teavitamise kohta. Seadus ei nõua iga jooksuvõistluse eel kõigi kolleegide allkirju ega eraldi loobumisavaldusi. Oluline on näidata, et soodustus oli neile kättesaadav.
Saajate ring: MTA „Tervis ja sport”.
Millised kulud sobivad maksuvabaks hüvitamiseks?
Seaduses on viis kulurühma. Neid ühendab sama 400-eurone aastapiir.
| Kulurühm | Näited | Mida kontrollida? |
|---|---|---|
| Avalik rahvaspordiüritus | Avaliku jooksu, suusamaratoni või rattavõistluse osavõtutasu. | Osavõtutasu tuleb eristada transpordist, toitlustusest ja muudest lisakuludest. |
| Regulaarne sportimine ja massaaž | Jõusaal, ujumine, jooga, tantsutrenn ja massaaž. | Sportimise puhul on oluline regulaarne treenimine. Tavaline spaapuhkus selleks ei muutu. |
| Tööandja olemasoleva spordirajatise ülalpidamine | Ettevõtte jõusaali koristamine, remont, elekter ja vesi. | Arvesse lähevad tegelikud kasutajad ja nende kasutamata piirmäär. Rajamine ning seadmete ost on eraldi küsimus. |
| Kindlad ravi- ja nõustamisteenused | Hambaravi, taastusravi, psühholoogiline ravi, füsioteraapia, logopeediline ravi ja toitumisnõustamine. | Raviteenuse osutajal peab olema tervishoiuteenuse tegevusluba. Toitumisnõustamisel kontrolli kutset. |
| Ravikindlustus | Töötaja ravikindlustuslepingu kindlustusmakse. | Kindlustus ja muud tervisekulud jagavad sama piirmäära. |
Massaaž ja hambaravi: varasemad vastused enam ei kehti
Alates 2025. aastast on massaaž eraldi lubatud kulu. MTA järgi kuuluvad siia ka rullmassaaž, LPG-massaaž ja massaažitoolil saadud massaažiteenus. Massaaži osutajalt ei nõuta selle soodustuse rakendamiseks tervishoiuteenuse tegevusluba ega kutsetunnistust. See erineb raviteenustele kehtivatest nõuetest.
Hambaravi puhul kontrolli teenuseosutaja tegevusluba. MTA loeb sobivate teenuste hulka ka näiteks proteesimise, implantaadi paigaldamise, ortodontia, pärlipesu ja hammaste valgendamise. Füsioteraapia ja psühholoogilise ravi puhul ei piisa üksnes teenuse nimetamisest terviseteenuseks: vajalik on seaduses nõutud tegevusluba. Toitumisnõustajal peab olema toitumisnõustaja või toitumisterapeudi kutse.
Täpsustused: sportimise ja massaaži juhend ning ravi- ja nõustamisteenuste nõuded.
Mis 400-eurose soodustuse alla ei kuulu?
Näiteks spordijalatsite, suuskade või muu isikliku varustuse ost ja rent, parkimine ning võistlusele sõit ei kuulu selle maksuvabastuse alla. Samuti ei sobi pelgalt lõõgastumiseks ostetud spaa- või saunapakett. Arvel, kus on nii sobivaid teenuseid kui ka lisakulusid, tuleb need eristada.
Ettevõtte jõusaal on eraldi olukord. MTA käsitleb kontorisse töötajate jaoks spordisaali rajamist ja sinna seadmete ostmist ettevõtlusega seotud kuluna. Olemasoleva saali ülalpidamine läheb aga kasutajate 400-eurose piirmäära arvestusse. Seda selgitust ei saa automaatselt laiendada töötaja koju ostetavale isiklikule trenažöörile.
MTA selgitus ettevõtte spordirajatiste kohta.
Kuidas valida tervisekindlustust ühe inimese ettevõttele?
Ettevõte võib tasuda sobiva ravikindlustuslepingu makse või hüvitada selle kuludokumendi alusel. 400 eurot on tervise- ja spordikulude ühine maksuvaba aastapiir, mitte kindlustuse kindel hind ega lubatud ravihüvitise suurus. Kindlustusmakse võib olla sellest väiksem või suurem; hüvitatavad teenused ja summad määrab leping.
Enne lepingu sõlmimist kontrolli pakkumisest ja tingimustest järgmist.
- Kes saab liituda? Kas lahendus sobib ühe inimese OÜ-le ja tasu mittesaavale juhatuse liikmele või nõutakse kindlat arvu kindlustatuid?
- Kas Tervisekassa kindlustus on vajalik? Kontrolli konkreetse paketi nõuet. Maksusoodustuse reeglit ja kindlustusandja liitumistingimusi ei saa samastada.
- Mida ja kui palju hüvitatakse? Vaata teenuste eraldi limiite, omavastutust, ooteaegu, välistusi ning varasemate haiguste ja ennetavate uuringute käsitlust.
- Kuidas hüvitist taotleda? Kas vaja on saatekirja, eelnevat kooskõlastust või kindlat raviasutust? Kellele esitatakse arved ja milliseid andmeid näeb tööandja?
- Mis on tegelik aastakulu? Võrdle kindlustusmakset ja omavastutust vajaliku kaitsega. Kindlustusperiood ja maksuarvestuse kalendriaasta ei pruugi kattuda.
Kindlustusmakse ja otse hüvitatud jõusaali-, massaaži- või hambaravikulud kasutavad sama 400-eurost piiri. Kindlustusseltsi makstav ravihüvitis ei ole uus tööandja sporditoetus. Kindlustust tasub valida vajaliku kaitse järgi; suurem poliisile märgitud limiit ei tähenda, et kogu summa makstakse tingimusteta välja.
Alused: MTA ravikindlustusmakse juhend ja Tervisekassa ravikindlustuse alused. Lepingu piirangute näiteid leiab ERGO tööandja ravikindlustuse teabedokumendist; oma kindlustuse puhul lähtu konkreetse pakkumuse, tingimuste ja poliisi koosmõjust.
Kuidas hüvitamine ja raamatupidamine korraldada?
Praktiline töökorraldus võiks olla järgmine.
- Pane reeglid kirja. Määra eelarve, lubatud kulud, dokumentide esitamise tähtaeg ning see, kes hüvitamise kinnitab.
- Kogu kuludokument. Arve või kviitung ning vajaduse korral töötaja kuluaruanne peavad võimaldama kulu, summa ja hüve saaja tuvastada.
- Kontrolli teenuse sobivust. Vajaduse korral kontrolli tegevusluba või kutset ning erista arvel mittesobivad lisateenused.
- Pea töötajapõhist aastaarvestust. Märgi hüvitatud summa, kasutatud piirmäär ja jääk. Sobib raamatupidamisprogrammi analüütika või väikeses ettevõttes ka korralik tabel.
- Võrdle aasta lõpus arvestust deklaratsiooniga. Kontrolli nii summasid kui ka hüvitist saanud inimeste arvu.
Iga töötaja jaoks pole vaja eraldi pearaamatukontot. Piisab sobivast kulukontost koos isikupõhise abiarvestusega. Konto kogusaldo üksi ei näita, kas mõnel töötajal on 400-eurone piir ületatud.
Tööandja võib maksta spordiklubile otse. Kui töötaja tasub ise, lisab ta hüvitamise taotlusele dokumendi. Kui arve tasus pereliige, tuleb selgitada, kelle teenuse ja kelle kantud kuluga on tegemist; üksnes teise inimese makse või ebamäärane arve ei tõenda veel töötaja hüvitatavat kulu.
Terviseandmeid kogu võimalikult vähe. Hüvitise kontrollimiseks pole vaja diagnoosi ega ravi üksikasju. Piira ligipääs tervisekulude dokumentidele nende töötajatega, kes neid tööks vajavad. Liigseid terviseandmeid võib dokumendil varjata, jättes alles maksuarvestuseks vajalikud andmed. AKI ja MTA selgitus andmete minimaalsuse kohta.
Mis aasta piirmäära kasutab ettemaks või hiljem hüvitatud arve?
MTA lubab valida kassapõhise või tekkepõhise arvestuse, kui teenuse kasutamine ja tasumine toimuvad eri ajal. Valitud meetodit tuleb rakendada järjepidevalt kõigi töötajate puhul. Seetõttu otsusta raamatupidamisega koos enne hüvitamist, kuidas käsitleda detsembris ostetud järgmise aasta pääset või jaanuaris esitatud eelmise aasta arvet.
Kuupäevade valimisega ei saa sama kulu kahel aastal arvesse võtta ega kasutamata eelmise aasta piiri automaatselt uude aastasse kanda.
Mis juhtub piirmäära ületamisel ja mida deklareerida?
Kui tingimustele vastavaid kulusid hüvitatakse üle 400 euro aastas, tekib ülejäävalt osalt erisoodustus. Maksud tasub tööandja. Töötaja üldine maksuvaba tulu seda piiri ei suurenda.
Näide: tööandja maksab jõusaali eest 50 eurot kuus. Aastas teeb see 600 eurot. Kui muid selle piirmäära alla kuuluvaid kulusid pole, on maksuvaba osa 400 eurot ja erisoodustus 200 eurot.
2026. aasta määradega on tulumaks 200 × 22/78 = 56,41 eurot ning sotsiaalmaks (200 + 56,41) × 33% = 84,62 eurot. Maksud kokku on 141,03 eurot ja tööandja kogukulu 741,03 eurot.
Seaduse loetelusse mittekuuluv kulu ei muutu maksuvabaks ka siis, kui 400-eurone piirmäär on kasutamata. Sellise kulu maksustamine tuleb hinnata eraldi.
- TSD lisa 4: tervise edendamise kulude maksustatav osa näidatakse koodil 4120. Deklaratsioon ja maksud tuleb esitada ning tasuda järgneva kuu 10. kuupäevaks. Piirmäära ületamisel ei oodata aasta lõppu.
- INF 14 III osa: näidatakse aasta maksuvabade tervisekulude kogusumma ja nende töötajate arv, kellele kulusid kaeti. Esitamise tähtaeg on järgmise aasta 1. veebruar. Siin ei esitata iga töötaja isikukoodi ja hüvitist eraldi.
INF 14 jaoks loe inimesi, mitte arveid ega hüvitamise kordi. Kui samale töötajale hüvitati aasta jooksul kümme arvet, on töötajate arvus ikka üks inimene. Maksustatud ülejääk INF 14 III osa maksuvabade kulude summasse ei lähe. Ettevõttesisene isikupõhine arvestus peab seejuures alles olema.
Teiste vormide ja tähtaegade seoseid selgitab ka Pilvebüroo maksudeklaratsioonide ülevaade.
Kohustuslikud töötervishoiukulud, näiteks nõuetekohane töötervishoiukontroll, on eraldi käsitlus. Neid ei pea suruma vabatahtliku tervisetoetuse 400-eurosesse piiri ega näidata selle kuluna INF 14-l.
Alused: MTA arvestuse ja deklareerimise juhend, erisoodustuse maksumäärad ja tulumaksuseaduse § 564.
Vastused lugejate küsimustele
Järgmised küsimused on kokku võetud artikli kommentaaridest. Vastused lähtuvad 31. oktoobril 2026 kehtivatest reeglitest.
Kas 200-eurose poolaastapääsme või 400-eurose aastapääsme võib korraga hüvitada?
Jah, kui teenus sobib maksuvabastuse alla ja inimese aastapiir pole muude kuludega kasutatud. Maksuseadus ei nõua enam summa kvartaliteks jagamist. Tööandja enda hüvitamiskorras võib siiski olla väiksem eelarve või teistsugune maksegraafik.
Kas ujumiseks peab olema kuukaart?
Kuukaart ei ole omaette seadusest tulenev nõue. Regulaarseks ujumiseks võib osta ka kümne korra kaardi või üksikpileteid. Üksikpiletite puhul peab nende kasutus olema seostatav regulaarse sportimisega; üks juhuslik spaakülastus ei ole sama asi.
Kas joogatund sobib, kui õpetaja rendib saali ja arve esitab tema OÜ?
Joogatreening on MTA juhendis sobiva tegevuse näide. Saal ei pea kuuluma arve esitajale. Vaata tegelikku teenust ja regulaarset treenimist. Sama põhimõte aitab hinnata muu nimetusega liikumistundi: määrav on sisu, mitte üksnes arvele kirjutatud nimi.
Kas personaaltreeneri teenus on alati maksuvaba?
Üksnes nimetuse „personaaltreening” põhjal ei saa anda üldist jah- või ei-vastust. Kontrolli, kas ostetakse regulaarset treeningut või näiteks eraldiseisvat nõustamist ja muid lisateenuseid. Ebaselge paketi puhul küsi teenuse sisu täpsustus ning vajaduse korral MTA seisukoht. Artikli vana kommentaari kategoorilist vastust ei tasu kasutada kõigi tänaste teenuste hindamiseks.
Kas Stebby kaudu ostetud teenus on automaatselt maksuvaba?
Ei. Stebby on arvestuse ja ostmise kanal; maksuvabastus sõltub konkreetsest teenusest. Ka platvormi enda juhend rõhutab, et kõik kategooriad ei ole maksuvabad. Erista kontole kantud ettemaks, töötajate teenuseostud ja platvormitasu. Pelgalt kontole raha kandmisest ei selgu, millist hüvitatavat teenust töötaja sai. Teenustasu käsitle vastavalt selle sisule ja arvele, mitte automaatselt töötaja spordikuluna. Stebby teenusekategooriate selgitus.
Kas FIE saab enda spordikulud ettevõtlustulust maha arvata?
Jah. Tulumaksuseaduse § 33 lõige 4 lubab FIE enda tervise edendamise kulusid maha arvata § 48 lõike 55 tingimustel. Seega tuleb järgida praegust 400-eurost aastapiiri, sobivate kulude loetelu ja dokumenteerimise nõudeid. See on FIE ettevõtlustulu mahaarvamine, mitte OÜ makstav hüvitis omanikule.
Kas toetus kaob, kui töötaja seda mõnel kuul ei kasuta?
Maksuseaduses kuupiiri pole. Näiteks kevadel kasutamata osa võib kasutada sügisel sama kalendriaasta sees. Töötaja võimalus ettevõtte eelarvet kasutada sõltub lisaks tööandja kehtestatud korrast. Uude kalendriaastasse maksuvaba jääki üle kanda ei saa.
Märkus varasemate kommentaaride kohta. Allpool säilivad lugejate küsimused ja neile omal ajal antud vastused. Enne 2025. aastat avaldatud vastustes esinev 100-eurone kvartalipiir ning massaaži ja raviteenuste käsitlus võivad olla aegunud. Tänase hüvitamise korral lähtu ülal uuendatud artiklist ja viidatud kehtivatest allikatest.
Praktiline lisamaterjal
Kuluhüvitiste ja maksuvabastuste tingimusi käsitleb e-raamat „Maksuvabad kulud ja maksusoodustused”. Sealt leiad muu hulgas auto, kodukontori, lähetuste ja töötajahüvede dokumenteerimise näiteid.
Kas see 100€/kvartalis töötaja kohta – on see koos käibemaksuga või ilma käibemaksuta?
Vahur, selle kohta on artiklis eraldi lõik olemas 🙂
Sorry 🙂
Minu viga – ei mõelnud seda lõiku piisavalt läbi.
“Ehk selline variant, et juhataja maksab kinni oma Maijooksu pileti, aga oma töötajatele seda varianti ei paku, kuulub siiski maksustamisele. Kõigile peab võimalust pakkuma, ainult siis on maksuvaba.”
Selles mõttes on see ikkagi tohutu bürokraatia kasv. Otseselt pole seadusandja tõesti määratlenud, kuidas seda kõigile võimaluse pakkumist tõestada. Kas tööandja poolne informeerimine sportimisvõimalusest (näiteks võimalus kasutada ujula teenust) klassifitseerib ka teavitamiseks või tõesti peab korjama allkirjad igalt töötajalt, et ta on info kätte saanud ning maijooksul osaleda ei soovi.
Arvan, et töötajat peab ühe korra teavitama (ja allkirja saama) sellise võimaluse rakendumisest ettevõttes, mitte igal (neid ikka sadu ju) võimalikul üritusel osalusest või siis mitte.
Tere,
kas see kehtib ka OÜ juhatuse liikmele kes ei ole registreeritud enda firmas töötajana ja töötajate arv ettevõttes on 0.
Jaan
Töötajate all on siinkohal mõeldud päris laia ringi inimesi:
töölepinguga töötaja
võlaõigusliku lepinguga töötav töötaja (nt töövõtuleping, käsundusleping)
riigiametnik
juhatuse või nõukogu liige
Igaks juhuks küsin üle: on lai ring küll kuid kas ka FIE?
Tere
Saan aru, et soodustamiseks on mõeldud regulaarse kasutamisega seotud kulusid. Kas see tähendab, et näiteks ujula ühekordset pääset ei tohiks kõlblikuks arvata? Kuidas on aga ujula 10x pääsmega, juhul kui igakuist liitumist ei ole võimalik teha?
Tere!
Kui ostan aastase jõusaali pääsme, mis maksab 200€, kas siis võin seda ühte arvet mitu kvartalit ka esitada või peab olema arve ainult 1 kvartalis ja järgmine kvartal seda kasutada ei saa mis sest, et pääse ise kehtib terve aasta?
Ehk siis tasuks teha jõusaali liitumine kuukaupa (ning maksta rohkem), kui ühe korraga terveks aastaks pääse osta?
SportID-lt saadud arvet kasutatud teenuse kohta võin panna lihtsalt kulutuste kontole ja Excelisse, kelle eest see arve on, ja siis 1. veebruaril EMTAsse info edastada v on mõttekam igale töötajale eraldi kulukonto teha?
Eks sõltub töötajate arvust 🙂 Kui neid on 2, siis võibolla ongi lihtsam eraldi konto teha. Kui neid on 20, siis on ilmselt kasutusel juba töötajate kohta eraldi kulukohad. Ja vahepeal on siis Excel 🙂
Tere!
Kui rangelt avalik sportimiskoht määratletud on? Käin küll regulaarselt Tartu Joogakeskuses Shindo võimlemises, aga arve esitab mulle treener hoopis oma firma alt (selgituses “võimlemine 8 korra kaart”) ja ta lihtsalt rendib seal saali. Seega, kas oleks abikõlblik, kui laseksin arvele märkida, et treening toimub Tartu Joogakeskuses?
Ma eeldan, et sel treeneril on avalik teenus, st tema juures saavad treenimas käia kõik soovijad (kui vabu kohti on), seega kuulub tema teenus avalikud spordiklubi tegevuse alla, mille liikmetasu saab töötajale kuludokumendi alusel hüvitada või kui arve on ettevõttele otse esitatud, siis kuludesse kanda. Mitte avalikud on pigem personaalsed treenerid jmt, kelle juurde nö inimene tänavalt minna ei saa (näiteks tegelevad need treenerid ainult tippsportlastega vmt). Selgitus “võimlemine 8 korra kaart” viitab vägagi töötajate regulaarse tervise edendamise soodustamisele/edendamisele.
Tere!
Rahvaspordiüritustele toimub registreerimine tihti pikalt ette. Kas kulu arvestatakse kvartalisse, mille jooksul üritus toimub või kvartalisse, mil töötaja registreerus ja arve tasus?
Nt Ööjooks toimub augustis, aga tasuti osalustasu jaanuaris.
Tere, Raul! Tööandjal on võimalus valida, kas arvestab tervise edendamise kulusid isikute osas kassapõhiselt vastavalt sellele, kuidas raha on makstud või tekkepõhiselt vastavalt sellele, kuidas hüve kasutatakse (ehk raha läheb selle kvartali arvestusse, millal hüve saadi). Mõlemat arvestust ei ole võimalik korraga kasutada.
Kui on otsustatud kasutada tekkepõhist arvestust, siis tuleb seda teha kõikide töötajate tervise edendamise kulude osas, kui kassapõhist arvestust, siis samuti kõikide töötajate kulude osas. See tähendab, et tööandjal tuleb valitud meetodit kasutada järjepidevalt läbi aasta ning kõikide töötajate puhul.
Vaatan, et sellele küsimusele pole keegi vastanud, aga mind huvitab sama olukorra lahendus.
Ostsin jaanuaris spordiklubi pooleaastase (180 päeva arvel kirjas) liikmepaketi summas €200. Kas saan vastavalt sama arvet esitada 1. kvartali avaldusega summale €100 selgitusega “90 päeva spordiklubi liikmemaks” ja 2. kvartali avaldusega summale €100 uuesti sama arvet esitada selgitusega “90 päeva spordiklubi liikmemaks”?
Tänud ette, kui keegi asjatundja vastab :)!
Mulle paistab ok – nii sisuliselt kui formaalselt 🙂
Tere!
Minul on selline küsimus, et kas personaaltreeneri teenus kuulub spordisoodustuse alla? Treeneril on Abitreener tase 3 kutsetunnistus.
Aitäh!
Tere! Spordisaali personaaltreeneri teenustasusid ei ole võimalik maksuvabalt hüvitada. Sportimisega seotud maksuvabadeks kuludeks leotakse avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi ning tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavaid kulutused.
Tere.
Kas hüvitis tuleb välja maksta kvartali viimasel kuul või võib ka hiljem? Makstes lihtsalt näidatakse, et nt I KV hüvitis ja II KV hüvitis.
Tere! Oluline on, et kuludokumendid oleks kuupäevaliselt õiges kvartalis ega ületaks summaliselt maksuvabapiiri (ülepiirmäära minev summa maksustatakse).
Tere,
Selline küsimus, kui igakuine makse jõusaali eest on alla 30 eur, kas saab maksta otseselt ettevõtte kontolt?
Ettevõtte arvelt makstakse üldiselt arveid, mis on ettevõtte nimele väljastatud. Kui jõusaal sellega hakkama saab, on kõik super ja korras. Käibemaksu tagasi küsida ei tohi. Kui tshekk on sinu enda nimele, siis pigem ikka sedasi, et sina maksad jõusaalis ja ettevõte maksab tsheki alusel sulle. Nii tavaliselt tehakse 🙂
Tere!
Kui arve oli adresseeritud töötaja nimele, aga arve oli tasunud töötaja lähedane (maksekorraldusel), kas siis on tegemist abikõlbmatu kuluga?
Ette tänades
Arvest piisab 🙂
Tere
1.02.2020 tuleb ettevõttel esitada INF14 töötajale 2019 aastal välja makstud spordikulude kohta. Kui 2019 IV kvartali sporditoetus on töötajale välja maksmata, siis saan aru, et seda ei deklareerita? Samas võib juhtuda, et 2020 aasta IV kvartali sporditoetus makstakse välja 2020l aastal ja siis tuleb 2020 aasta kohta deklaratsiooni esitades 5 kvartali summa, mis ületab piirmäära. Kas INF14 esitamisel arvestatakse piirmäärasid?
Kui aga tööandja hüvitab töötajale 50eur kuus, mis teeb 600eur aastas, siis kas:
1. Peaks “200” eurot võtma kui nö maksustatava tuluna ning võtma seda arvesse maksuvaba tulu arvutamisel?
2. Kui nö spordi- või tantsuklubi vms on arve esitanud km vabalt, st MTÜ alt, so 50eur per kuu. Kas see muudab kuidagi töötajale tagastatavat summat?
Tere! Sellisel juhul 33,33eur on iga kuu maksuvaba ja ülejäänud (16,67eur) on erisoodustus. Maksuvabalt on lubatud 100 eurot kvartalis, seda koos käibemaksuga (aastas 400eurot).
Kui töötaja toob arve summas 50eur kuus koos käibemaksuga või 50eur ilma käibemaksuta, siis ettevõtte jaoks midagi ei muutu. Arve lisatakse kuludesse koos käibemaksuga kui see on ja töötajale kompenseeritakse samas summas.
Maksuvaba piirmäära ületav summa deklareeritakse vormil TSD lisa 4 koodil 4120. Vormi INF 14 III osas deklareeritakse kalendriaasta jooksul katnud või hüvitanud maksuvabad tervise edendamise kulud piirmäära ulatuses. Seega need ei ole konkreetsete isikukoodidega seotud ja töötajatel seega maksuvaba tulu arvestamisel ei kajastu.
Tere!
Töötaja kasutab massaaziteenust, mis ei ole maksusoodustustega .
Mis see tööandja jaoks tähendab? Kas on lubatud?
Ette tänades
Tere! Ikka tohib. Tööandja jaoks tähendab see, et tegu on erisoodustusega, mis tuleb deklareerida ja tasuda maksud.
Tööandja kompenseerib 24 EUR/kuus makstes selle otse spordiklubile. Spordiklubi kuutasu ilma kompensatsioonita oleks 41 EUR/ kuus. Spordiklubi esitab töötajale arve summas 21 EUR. Tööandjalt saadud 24 eurost arvestab spordiklubi maha käibemaksu ja töötajani jõuab 20 eurone hüvitis. Kas selline arvestus on õige?
Tere. Konkreetne küsimus Stebby kasutamise kohta
Kui kompensatsioonisumma on ette nähtud 100 eurot kvartalis, kas ma võin siis maksta aasta alguses kohe 400 eurot ära ja edaspidi mitte enam lisada kompensatsiooni? Ja kui töötaja kasutab 400 eurot aastas, aga Stebby tahab “keskkonna teenustasu”, kas see raha jääb sinna 400 euro sisse või võib maksta ettevõtte kontolt selle summa ka (3 surot töötaja kohta kuus) ja on kõik õige?
Tere. Aitäh väga asjaliku blogi eest. Nüüd tekkis siia juurde ka küsimus. Eelmisel aastal ma ei leidnudki sellele lahendust ja spordikulud jäidki deklareerimata.
Nimelt avan EMTAs INF14 neljanda kvartali ja sealt osa III, kuid seal ei ole ühtegi välja võimalik täita, ega kuskile klikkida. Seal on vaid kirjas “Kulud kokku”, “22200”, “Töötajate arv”, “22210”. Ühtegi lahtrit andmete sisestamiseks ma ei leia.
Kas keegi oskab aidata?
Artikli alguses oli kirjas, et tegemist on tähtajalise soodustusega, mis lõpeb 01.01.2023. Kas tähtaega on pikendatud?
TuMS tänapäeva seisuga (17.1.23) kehtivas redaktsioonis neid 100eur ulatuses tehtud kuulutusi erisoodustusena ei maksustata.
Tere! Kui Töötajale on tehtud täiendav tervisekindlustus aastase perioodi peale, arve summa 400€ ja tasutud ettevõtte kontolt. Siis kuidas seda aasta peale jaotada, et kvartalisse tuleks 100€? Aitäh juba ette! 🙂