Mida sa peaksid teadma enne ettevõtlusega alustamist
Enne ettevõtlusega alustamist keerleb peas rohkelt küsimusi. Kust leida hea äriidee? Kuidas saada omale esimesed kliendid? Kas ma saan hakkama?
Kui palju Eesti kontoritöötaja tegelikult töötab?
Tööandja maksab täistööajaga töötajale 2080 tunni eest aastas – 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 52 nädalat aastas. Millise osa sellest teeb töötaja aga sellist tööd, mille eest tööandja oma klientidelt raha saab?
Kaasaegne raamatupidamine
Kaasaegne raamatupidamine koosneb minu jaoks kolmest olulisest osast:kaasaegne andmesisestus – automatiseerimine, programmide koostöö ja efektiivsus;kaasaegne finantsinfo – andmete kasutamine väärtusliku info saamiseks ja selle tõlkimine ettevõtjale arusaadavasse keelde;kaasaegne raamatupidaja – lisaks tasemel erialastele teadmistele on ta ka hea suhtleja ja oskab hästi programme kasutada.
Kas ma saan endale arve esitada?
Täiesti legaalne ja vahel nii kasulik lahendus – ostja väljastab ise endale arve (self-billing). Selle asemel, et saata andmed müüjale ja oodata, kuni arve saabub.
Miks sa peaksid hoolima oma arvuti turvalisusest?
Väikeettevõtjatel ei ole oma servereid ja IT-osakonda, selle asemel kasutame teiste ettevõtete teenuseid. Me hoiame andmeid pilves, kasutame pilves asuvaid programme ja seda kõike erinevate seadmete kaudu – reeglina vähemalt sülearvutist ja nutitelefonist, võibolla ka teistest arvutitest ja tahvelarvutitest.
Kas suurte kasumite aeg on läbi?
Sa oled ühe tubli Eesti väikeettevõtte omanik. Müük vaikselt kasvab, aga kulud kasvavad samas tempos. Või veel kiiremini. Aasta lõpus vaatad oma ettevõtte kasumiaruannet ja tõded, et ega just väga palju üle ei jäänud. Tööd on tehtud, müüki on, kliente on, aga kus siis kasum on? Natuke ikka plussis on, 3-5% kasumit võrrelduna müügituluga .. võiks ju rohkem olla?
Kui palju ettevõtja peab seadustest teadma?
Palgatöölisel (kui ta just jurist või raamatupidaja ei ole), pole seadustega igapäevaselt vaja tegeleda. See vähene, mis sul reaalselt vaja läheb, on reeglina ajaleheartiklites korduvalt lahti räägitud. Ettevõtjal läheb juba keerulisemaks – pead märksa rohkemate teemadega kursis olema. Probleem kipub olema selles, et sa isegi ei tea, mida sa peaksid teadma (ja tegelikult ei tea). Toon siinkohal ära esimesed viis soovitust 😊 1. Milline on Eesti õigusaktide loogika? Eesti seaduste süstemaatilise liigituse leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/jaotused Päris palju seadusi meil juba, eks ole? Juristid ja advokaadidki on meil spetsialiseerunud, tunnevad oma kitsast valdkonda hästi ja ülejäänut suhteliselt pealiskaudselt. Aga see pole veel kaugeltki kõik – lisaks on suur hulk määruseid (ministrite poolt antud rakendusjuhised, mis on samamoodi järgimiseks kohustuslikud) ja loendamatu hulk Euroopa
Kontsern ja konsolideerimine – mis ja milleks?
Kontsern Kontserniks nimetatakse ettevõtete gruppi. Kontsernil on emaettevõtja ja tütarettevõtjad.
Kuidas oma ettevõtet kiiresti kasvatada?
Müügitulu kasv on nagu Püha Graal, millest paljud ettevõtjad unistavad. Aga kuidas seda reaalselt saavutada?
Kus on sinu ettevõtte raha?
Ettevõtte raha on kui vereringe – pidevalt liikumises ja kui nappima kipub, on surm tulemas. Ettevõtte rahade liikumise mõistmist ja rahavoogude juhtimist õpetatakse vähe ja väga keeruliselt, peamiselt suuri ettevõtteid silmas pidades. Samas on ka väiksematel ettevõtjatel seda teemat tegelikult hädasti vaja mõista, et tagada oma ettevõtte ellujäämine.
Omakapitali reeglid
Omakapital on selline piiripealne teema, ei taha sellega tegeleda raamatupidajad ega juristid. Kuna mul on olemas nii juriidiline kui raamatupidamislik haridus, siis ma otsustasin kirjutada selle teema kohta ülevaate, mis sobib nii raamatupidajatele kui väikeettevõtjatele.
Juhatuse liikme leping : millal, kellega ja kuidas?
Millised on olulised teemad juhatuse liikme lepingu juures? Tiia Raudmägi Iuring õigusbüroost selgitab.