USA’s on vabakutseliste arv kasvanud viimase viie aastaga 23 % (2017: 57.3 miljonit, 2022: 70.4 miljonit) ja prognoositakse samas tempos kasvu jätkumist, jõudes aastaks 2028 90 miljonini. Ja see tähendab, et pooled USA töötajatest on varsti vabakutselised.
Väikeettevõtja toimetab algul üksinda, aga kui soov on kasvada, siis päris kiiresti tuleb enda töötundide arvul piir ette ja vaja on abilisi palgata. Sul on põhimõtteliselt kolm võimalust enda töid teistele delegeerida:
Alates veebruarist muutuvad omakapitali nõuded osaühingutele. Osaühingu võib asutada kasvõi ühesendise osakapitaliga, osakapital tuleb asutamisel kohe sisse maksta ja sissemakse tõendamine muutub lihtsamaks.
Siiani oli platvormidel teenitud tulu hallis alas. Platvormihaldurid maksid kogu teenitud raha inimestele välja ja viitasid tulumaksuseadusele, mis paneb kohustuse tulu teenijale. Paljud tuluteenijad jätsid siiski teadlikult või mitteteadlikult tulumaksu riigile tasumata. Nüüd topitakse see maksuauk kinni platvormihaldurite informeerimiskohustuse abil.
Kui siiani on Äriregister olnud suhteliselt leebe majandusaasta aruannete mittetähtaegse esitamise suhtes, siis selle tulemuseks on kahjuks olnud see, et nii mõnedki ettevõtted ei ole aastaid ühtegi majandusaasta aruannet esitanud. Uue seadusega (Äriregistri seadus) muutuvad reeglid märksa rangemaks. Seadus hakkab kehtima 01.02.2023.
Enne ettevõtlusega alustamist keerleb peas rohkelt küsimusi. Kust leida hea äriidee? Kuidas saada omale esimesed kliendid? Kas ma saan hakkama?
Tööandja maksab täistööajaga töötajale 2080 tunni eest aastas – 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 52 nädalat aastas, millest muidugi tuleb maksta ka palgamakse. Millise osa sellest teeb töötaja aga sellist tööd, mille eest tööandja oma klientidelt raha saab? Seda on vaja ettevõtjal teada, sest sellest sõltub hinnakujundus, eelarve koostamine ja ka töötajate värbamise planeerimine.
Kaasaegne raamatupidamine koosneb minu jaoks kolmest olulisest osast: Kaasaegne andmesisestus – automatiseerimine, programmide koostöö ja efektiivsus; Kaasaegne finantsinfo – andmete kasutamine väärtusliku info saamiseks ja selle tõlkimine ettevõtjale arusaadavasse keelde; Kaasaegne raamatupidaja – lisaks tasemel erialastele teadmistele on ta ka hea suhtleja ja oskab hästi programme kasutada.
Täiesti legaalne ja vahel nii kasulik lahendus – ostja väljastab ise endale arve (self-billing). Selle asemel, et saata andmed müüjale ja oodata, kuni arve saabub.
Väikeettevõtjatel ei ole oma servereid ja IT-osakonda, selle asemel kasutame teiste ettevõtete teenuseid. Me hoiame andmeid pilves, kasutame pilves asuvaid programme ja seda kõike erinevate seadmete kaudu – reeglina vähemalt sülearvutist ja nutitelefonist, võibolla ka teistest arvutitest ja tahvelarvutitest.
Sa oled ühe tubli Eesti väikeettevõtte omanik. Müük vaikselt kasvab, aga kulud kasvavad samas tempos. Või veel kiiremini. Aasta lõpus vaatad oma ettevõtte kasumiaruannet ja tõded, et ega just väga palju üle ei jäänud. Tööd on tehtud, müüki on, kliente on, aga kus siis kasum on? Natuke ikka plussis on, 3-5% kasumit võrrelduna müügituluga .. võiks ju rohkem olla?
Palgatöölisel (kui ta just jurist või raamatupidaja ei ole), pole seadustega igapäevaselt vaja tegeleda. See vähene, mis sul reaalselt vaja läheb, on reeglina ajaleheartiklites korduvalt lahti räägitud. Ettevõtjal läheb juba keerulisemaks – ettevõtlusega seonduvad seadused peavad veidi rohkem selgemad olema . Probleem kipub olema selles, et sa isegi ei tea, mida sa peaksid teadma (ja tegelikult ei tea). Milline on Eesti õigusaktide loogika? Eesti seaduste süstemaatilise liigituse leiab siit: https://www.riigiteataja.ee/jaotused Päris palju seadusi meil juba, eks ole? Juristid ja advokaadidki on meil spetsialiseerunud, tunnevad oma kitsast valdkonda hästi ja ülejäänut suhteliselt pealiskaudselt. Aga see pole veel kaugeltki kõik – lisaks on suur hulk määruseid (ministrite poolt antud rakendusjuhised, mis on samamoodi järgimiseks kohustuslikud) ja loendamatu hulk Euroopa Liidu direktiive ja määruseid. Lisaks