Tööandja maksab täistööajaga töötajale 2080 tunni eest aastas – 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 52 nädalat aastas, millest muidugi tuleb maksta ka palgamakse. Millise osa sellest teeb töötaja aga sellist tööd, mille eest tööandja oma klientidelt raha saab? Seda on vaja ettevõtjal teada, sest sellest sõltub hinnakujundus, eelarve koostamine ja ka töötajate värbamise planeerimine.

Töötaja tegeliku tööaja arvestamine

Töötajal on õigus puhkusele

Eesti tööseadusandlus ütleb puhkuste kohta järgmist:

  • puhkus on 28 kalendripäeva aastas
  • riigipühasid on nt aastal 2021 7 tööpäeva.
  • lõunaaja andmine on kohustuslik, aga see ei kuulu tööaja hulka (eeldusel, et töötajal on võimalus välja sööma minna).

2080 tunnist läheb kohustuslike puhkuste ja riigipühade alla seega 216 tundi ja „kontoriajaks“ jääb 1864 tundi. Kontoriaeg on see aeg, millal töötaja tavapäraselt kontoris viibib, näiteks tuleb tööle kell 9, käib vahepeal pool tundi lõunal ja lahkub 17.30.

Sisetöö ja puhkepausid

Kontoriaeg jaguneb omakorda kolmeks:

  1. klienditöö aeg – töötaja tegeleb selle tööga, mille eest klient ettevõttele maksab – raamatupidaja registreerib arveid, programmeerija kirjutab koodi, advokaat on kohtus klienti esindamas. See on aeg, milleks tööandja töötaja tegelikult palkas, mille eest kliendid talle maksavad.
  2. sisetöö-aeg – koosolekud, sise- ja väliskoolitused, igasugused admin-tööd (nt ajaaruande koostamine, oma tööaja planeerimine, kontoritarvete tellimine) – töötaja tegeleb kasuliku tegevusega, aga klient selle eest otseselt ei maksa.
  3. „mittetootlik“ aeg – arvutiga töötamise korral 10% ajast puhkepausid, sh nt kohvipausid, kaastöötaja sünnipäeva tähistamine, Facebooki piilumine, uudiste lugemine.

Samuti kuulub siia TLS §38 alusel töötaja poolt võetud tasustatav vaba aeg hädavajalikeks toiminguteks, mida töövälisel ajal ei ole võimalik teha (nt veeavarii, hambavaluga hambaarstile või matused). Seda TLS §38 alust laiendatakse tihtilugu ka mitte-nii-hädavajalikeks käikudeks nagu lasteaia jõulupeod, plaanilised arstivisiidid jms. (Soomes samas selline asi kombeks ei ole, töötunnid tuleb ära teha ja isiklikud asjad ajada peale tööaega)

Samuti on tööandjal kohustus anda töötajale vaba aega (nii tasustatavat kui mittetasustatavat) tööga mitteseotud koolitusteks, tasemekoolitusteks, haiguslehel või hoolduslehel viibimiseks, lapsevanematele täiendavateks lapsepuhkusteks, rasedale arsti juures käimiseks, väikelapse-emale lapse toitmiseks, koondatule tööotsimiseks jne.

Kust töötaja siis tegelikult raha sisse toob?

Kõik need töötajatele antud õigused on arusaadavad ja inimlikud, aga nendega tuleb arvestada nii töötajate arvu prognoosimisel kui vastavalt ka töötajatele makstava tasu suuruse arvestamisel.

Tulu tuleb ettevõtjale vaid klienditöö aja müügist. Ja mida väiksem on klienditöö osakaal kogu ostetud ajast, seda väiksemat palka on paraku võimalik töötajale maksta.

Klienditöö osakaalu suurendamine on lihtsaim viis teenusettevõttel töötajate palka tõsta ja sealjuures säilitada kasumlikkust. Töökorraldus, sh selliste normide määramine, on juhtkonna vastutus.

Äriühingu asutamise lõpp-eesmärk on teenida omanikule kasumit. Kui see ei ole eesmärk, siis tuleks asutada mittetulundusühing. Omanik teenib kasumit siis kui tulud on suuremad kui kulud. Teenusettevõtte peamine kulu on tööjõukulu. Kui sa jälgid tööaega kui olulist mõõdikut, siis suudad sa paremini oma tööjõukulusid jälgida ja efektiivsust tõsta.

Samal ajal ei tohi unustada ka seda, et sina tööandjana vastutad oma töötajate heaolu eest. Lisaks efektiivsusenäitajatele mõõda ka töötajate rahuloluga seotud näitajaid:

  • töötajate rahuloluindeks
  • töötajate kaasatuse indeks
  • töötajate voolavus, mitu % töötajatest lahkub aastas
  • aeg, mille jooksul õnnestub vaba töökoht täita

Eesti praktika võrreldes teiste riikidega

Klienditöö osakaal kogu ostetud töötundidest on väga oluline teenusettevõtte tegevusmõõdik – utilization rate. USAs kui väga tööle ja efektiivsusele keskendunud riigis on umbkaudsed normid professionaalsete teenuste ettevõttele järgmised – alla 70% on ettevõtte tegevus ebaefektiivne, üle 85% on keeruline saavutada. 70% tähendab 2080 x 70% = 1456 klienditöö tundi (billable hours) aastas.

Kogu aasta võimalik tööaeg koos puhkuste ja riigipühadega on 40 x 52 = 2080h, sellest 70%-85% on 1456-1768 tundi klienditööd aastas. Ülejäänud aeg kulub müügile, koolitustele, admin-tegevusele, professionaalsele tegevusele, puhkustele. Mida kõrgemal astmel on töötaja professionaalse teenuse ettevõttes, seda enam eeldatakse temalt ka müügitööd.

Eestis ma ei ole üldse kuulnud sellisel teemal räägitavast, veel vähem mingitest normidest.

Seega, hõikasin Facebookis ja Linkedinis välja küsimuse – Kui sa oled professionaal (jurist, advokaat, audiitor jne) ja töötad (või oled hiljuti töötanud) sellises töökohas, kus peetakse tööaja arvestust – millised on Eestis “normid”? Kui palju eeldatakse, et sa teed klientidele billitavaid tunde, kui palju pead tunde nädalas registreerima?

Eesmärgiks oli saada fakte, milline on Eesti praktika. Ma ei võta siinkohal seisukohta, milline see õige tase on, uurisin tegelikku praktikat ja võrdlesin seda teiste riikide tavadega. Vaatan andmeid neljas jaotuses – raamatupidamisbürood, IT-ettevõtted, audiitorfirmad, advokaadibürood.

Eesti ettevõtete andmed on tulnud konkreetsetelt inimestelt, kes mulle konfidentsiaalselt infot edastasid.

Välismaise praktika allikas on Quora, foorumid, FB grupid. Üks inimene saatis mulle infot ka oma kogemustest UK tavade kohta.

Tagasiside ja oma kogemuste jagamine on väga teretulnud!

Raamatupidamisbürood

Eesti raamatupidamisbürood (3 ettevõtet)

  • registreerida tuleb 100%, klienditöö osakaal sõltub tasemest
    • nooremraamatupidaja 6-7h päevas
    • vanemraamatupidaja ca 5h päevas
    • aasta kontoritunde tuleb vastavalt 2080 – 7×8 – 160 = 1864
    • aasta töötunde vanemraamatupidajal seega 1165, nooremraamatupidajal 1398-1631 (ütleme keskmisena 1500)
    • teiste riikide näitajad ütlevad, et ettevõtte keskmine on umbes sama kui seenior-taseme keskmine, Eesti keskmine siis 1165?
  • üks vastaja ütles, et nemad töötajate tööaega eraldi ei mõõda, inimesed käivad kontoris norm-ajaga tööl.

Enda kogemusest võin öelda, et paljud Eesti väikesed raamatupidamisbürood tegutsevad nii, et raamatupidajad käivad kontoris tööl (või on kodukontoris), igaüks toimetab oma kliendiportfelliga, aega keegi ei mõõda ja töötasu sõltub klientidele esitatava arve suurusest. Aja mõõtmine on selles valdkonnas päris uus teema, tasu arvestatakse tihti raamatupidamiskannete arvu alusel.

US raamatupidajad (2 nädalat puhkust aastas)

  • tundidena: keskmisena töötatakse vähemalt 2300 tundi aastas (koos puhkustega), sellest vähemalt 1800 billable (78%)
    • 1800 tundi aastas billable = 156h kuus / 36h nädalas
  • klienditöö osakaal astmete kaupa
    • staff 90% (2070h)
    • tiimijuhid min 80% (1840h)
    • partners-managers min 70% (1610h)

UK raamatupidajad (4 nädalat puhkust aastas)

  • aastas keskmiselt klienditööd 1500h
  • jaotus astmete lõikes:
    • assistendid 95-100% klienditöö (1824h)
    • seenior 80% (1536h)
    • manager 60-70% (1152-1344h, keskmine: 1248)
    • partnerite tasemel 25% (480h)

Austraalia raamatupidajad (4 nädalat puhkust aastas)

  • klienditöö keskmiselt 5-6h päevas / 1300-1440h aastas / keskmine: 1370

Kokkuvõtlik tabel:

Eesti Austraalia UK US
Keskmine 1253* 1370 1500 1800
Assistendid/ noorem-raamatupidajad 1500 1666* 1824 2070
Managerid/ /teamleadid 1165 1140* 1248 1840
Juhid/ partnerid 395* 438* 480 1610

* arvestatud, kasutades UK proportsioone.

IT-ettevõtted

Eesti suuremad IT-ettevõtted (7 ettevõtet)

  • registreerida tuleb 100%, klienditöö osakaal 60-90% (aastatundidena 1152-1728)
    • üks vastaja ütles, et reaalselt on klienditöö osakaal pigem 40-50% (aastatundidena 768-960)
    • üks vastaja ütles, et klientidele esitatakse arveid päevade kaupa, puhkepause ei arvestata ja aega täpselt ei loeta
  • ühe globaalse ettevõtte kohta mainiti, et töötajatele ei öelda, kui palju klienditööd eeldatakse ja see häirib töötajaid.

US keskmine klienditöö osakaal IT ettevõtetes on 75% (1500h aastas).

Audiitorfirmad

Eesti suuremad audiitorfirmad (2 ettevõtet)

  • registreerida tuleb 100%, klienditöö osakaal sõltub tasemest
    • assistendil praktiliselt kõik klienditöö (üks vastaja nimetas 97%, teine mainis, et kahe nädala peale on ette nähtud 2.5h admin-aega ja kuu aja peale 1.5-3h koolituse aega) – aastas assistendil siis ca 1600 tundi
    • kõrgematel astmetel on klienditöö osakaal väiksem – ehk alla 1600 tunni.

Keskmiselt aastas klienditööd seega ehk 1500 tundi.

US audiitorid

  • Big4 – aastas vähemalt 2000+ billitavat tundi (nädala keskmine: 40h)
  • väiksemad ettevõtted – aastas 1800 billitavat tundi (nädala keskmine: 36h)

UK audiitorfirmad

  • eeldatakse keskmiselt 1600 billitavat tundi aastas (nädala keskmine: 33h)
Eesti UK US
Keskmine 1500 1600 2000

Advokaadibürood

Eesti advokaadid-juristid (3 ettevõtet)

  • kogu tööaega ei registreerita, jälgitakse billitavaid tunde
  • advokaadibüroodes eeldatakse 120+ billitavat tundi kuus / 1300+ tundi aastas.
    • praktikas pigem 4h päevas ehk 84h/kuus / alla 1000 tunni aastas
  • ühes Eesti advokaadibüroos oli selline praktika, et 100 tundi/kuus tuli billida, üle selle oli hea tulemus ja sai boonust. Aasta kohta – 1100 tundi aastas.

US advokaadid

  • suurtes büroodes on normiks ca 2000 billitavat tundi aastas

Yale uuringu kohaselt tähendab USAs 1800 billitavat tundi 2420 tundi kontoriaega ja 2200 billitavat tundi 3058 tundi kontoriaega.

Kahest allikast tuli kommentaar USA advokaatide praktika kohta – USAs liigitatakse billitavaks ka telefonikõned, meilivastused, kliendi juurde sõidud. Euroopas pigem mitte.

UK advokaadid

  • eeldatav on 170 billitavat tundi kuus / 1800 tundi aastas + minimaalselt 10% lisaks müügile-koolitusele-tasuta tööle.
Eesti UK US
Keskmine 1000 1800 2000

Kokkuvõttena võib öelda, et Eestis tehakse klienditööd vähem kui võrdlusriikides. Eks see ole meie lähiajaloost pärit – töö oli koht, kus käidi.

Samas tulevikule mõeldes – võibolla polegi Eestis mõtet pingutada töötundide arvu suurendamise nimel, niikuinii näitavad pikemad prognoosid pigem töö automatiseerimise kasvu. Ja igal juhul on parem variant see, et valdav osa töövõimelistest inimestest teevad mõõdukal määral jõukohast tööd kui see, et osad rabavad end vigaseks ja teised elavad sotsiaaltoetustest (või kodanikupalgast).

Vabandan igaks juhuks juba ette, kui keegi end mingil põhjusel puudutatuna tundis. Kõik kommentaarid on igati teretulnud, võid kommenteerida artikli all või saata info mulle meilile (krista@pilvebyroo.ee). Kui soovid, et ma täiendan artiklit sinu andmetega, palun viita konkreetsele ettevõttele (jääb konfidentsiaalseks) või lingina välismaistele allikatele.