kas-osta-teenus-voi-palgata-tootaja

Väikeettevõtja toimetab algul üksinda, aga kui soov on kasvada, siis päris kiiresti tuleb enda töötundide arvul piir ette ja vaja on abilisi palgata.

Sul on põhimõtteliselt kolm võimalust enda töid teistele delegeerida:

1) palkad töötajaid – klassika, töölepinguseadus ja kõik muu kaasnev,
2) ostad teenust – samuti klassika, arve ja teenus, töö tegijaks on veidi suurem ettevõte, kus on omal töötajad,
3) teed lepingu vabakutselisega (freelancer) – vahepealne variant, üks inimene, kes teeb tööd oma ettevõtte kaudu.

Päris vabalt sa valida ei saa, kui leping liigitub ikka sisult töösuhteks, siis sa pead töölepingu sõlmima.

Kui otseselt ei liigitu, siis siiras soovitus – osta parem teenust.

Töölepingulise töötajaga kaasneb suur hulk täiendavaid kohustusi:

  • piiratud tööaeg, tööaja registreerimise kohustus
  • tasuline puhkus, haigusrahade maksmine
  • puhkuse, haiguse jm ajal asendamise tagamise
  • töötervishoiu nõuded
  • koolitamise kohustus
  • juhendamise ja kontrollimise kohustus
  • töövahendite ja töökoha tagamine
  • jõulupeod ja suvepäevad jms

Teenuseosutaja vastutab kõige selle eest ise.

Millal liigitub lepinguline suhe töölepinguks?

Töölepinguga on kindlasti tegemist sellisel juhul kui tegemist on alluvussuhtega ja töö on seotud konkreetse aja ja kohaga. Näiteks kaupluse müüja või õpetaja on igal juhul töötajad.

Alluvussuhe tähendab aga ka seda, et inimene töötab vastavalt sinu poolt antud juhistele ja sa kontrollid tema töö kvaliteeti. Oma põhitegevuses sa ei saa seda kuidagi vältida, sa pead andma juhendid ja kontrollima kvaliteeti – alternatiivi ei ole, sina vastutad kliendi ees, et töö oleks kvaliteetselt tehtud. Põhitegevus on see, mille eest klient sinu ettevõttele maksab.

Näiteks – raamatupidamisbüroo raamatupidaja või arhitektuuribüroo arhitekt. Nende puhul ei pruugi töö olla konkreetse aja ja kohaga seotud, aga nad on ikkagi töölepinguseaduse alla kuuluvad töötajad, kuigi vaba otsustuspädevusega töötajad. Sa oskad nende tööd juhendada ja tulemust kontrollida ning kvaliteedi tagamiseks pead seda kindlasti ka tegema. Siin ei ole oluline ka töötaja koormus. Kui sisult on tegemist töösuhtega, siis on sellega tegemist ka sellisel juhul kui töötaja töötab sinu heaks 10 tundi nädalas ehk 25% osakoormusega.

Töölepingulisele suhtele viitavad veel järgmised asjaolud (ei pea olema kõik korraga täidetud):

1) kindlaks on määratud töötasu tegelik suurus või on kehtestatud selle ülempiir;
2) tööd tegev inimene peab järgima kindlaid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega;
3) töö tegemise või töötulemuste kvaliteedi kontrollimise üle tehakse järelevalvet, sh elektrooniliste vahendite abil;
4) piiratakse inimese vabadust töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või keelduda nende täitmisest või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid;
5) piiratakse võimalust luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele;
6) tööd tehakse tööandja ruumides, tööandja poolt antud töövahenditega.

Esimesed viis punkti pärinevad EL planeeritavast platvormidirektiivist, mille järgi liigituksid ka IT-platvormide kaudu töötavad inimesed (nt taksojuhid või toidukullerid) töötajateks, kui viiest tingimusest kaks oleksid täidetud.

Millal on mõistlik ja lubatud teenust osta?

Igasuguste abitegevustega on teine teema. IT-spetsialist või sotsiaalmeedia haldaja ei pea sul töölepinguga tööl olema. Sa vajad nende tööd mõned tunnid nädalas, sa ei oska neid juhendada. Sul on lihtsalt vaja, et need töölõigud oleksid tehtud oma ala spetsialisti poolt.

Nende töö liigitub võlaõiguslikuks lepinguks, mis omakorda jaguneb (antud juhul) veel käsunduslepinguks või töövõtulepinguks. Vaata nende kahe lepingu erinevuse kohta siit:https://pilvebyroo.ee/lepinguliigid/

Töölepingu saab sõlmida ainult inimesega, käsunduslepingu ja töövõtulepingu saab sõlmida nii inimesega kui ettevõttega. „OÜ-tamiseks“ saab nimetada vaid sellist käitumist, kus sisult töölepingu asemel on sõlmitud võlaõiguslik leping ettevõttega. Kui tegemist on sisult võlaõigusliku lepinguga, siis on OÜ-ga lepingu sõlmimine igati ok. Oluline on lepingu korrektne liigitamine.

Abitegevuste osas osta esialgu teenus sisse. Eestis on ettevõtte tegemine imelihtne, eelista sellist teenuseosutajat, kes sulle arve esitab.

Kui konkreetse abitegevuse töö maht on juba ühe täiskohaga töötaja töö ulatuses, siis võid hakata kaaluma ka sellele tööle oma inimese palkamist. Arvesta siiski ka siis asendamisvajadust ja enda juhendamisoskust, samuti seda, et üks inimene ei tee sul nii strateegilist planeerimist kui ka kõige lihtsamat andmesisestust. Mõnikord võib olla mõtet teenuse ostmist päris kaua jätkata.

Tehniliste tööde (nt videotöötlus) vaata ka suuri rahvusvahelisi platvorme (a la Fiverr), kust võid leida väga häid spetsialiste märksa madalama hinnaga. Eesti palgatase on maailma mõistes juba päris kõrge. Samuti on viimasel ajal tekkinud ohtralt IT-lahendusi, mis on veelgi odavamad. Näiteks Midjourney (tekstikirjeldusest pilt) või Synthesia (tekstist audio koos lihtsa videoga, sh perfektses eesti keeles).

Kas valida teenuseosutajaks töötajatega ettevõte või vabakutseline?

Peamiselt sõltub see valik teenuse kriitilisusest sinu jaoks.

Ettevõtte plussid:

• tagatud on teenuse järjepidev osutamine – ettevõte suudab asenduse tagada,
• keegi teostab kvaliteedikontrolli,
• keegi vastutab inimeste juhendamise ja koolitamise eest,
• keegi jälgib, et inimesed üle ei töötaks.

Vabakutselise plussid:

• sul on partneriks üks konkreetne inimene, kes on oma ala hea spetsialist,
• tema tasu on odavam, sest tal puuduvad üldkulud (mis on seotud eelpoolnimetatud ettevõtte plusside tagamisega).

Vabakutseliste arv kasvab

Vabakutseliste arv kasvab kiirelt, sest selleks on suur soov mõlemalt poolt.

Inimesed tahavad suuremat vabadust:

• noorte jaoks on oluline aja- ja kohavabadus,
• pereinimestele paindlik ajakasutus ja lühem tööaeg,
• vanematele inimestele – lühem tööaeg, ei taha alluda noorematele ülemustele.

Ettevõtted jällegi ei taha palgatöötajatega seotud püsivaid kohustusi:

• sotsiaalsete tagatiste koorem on suur ja kasvab,
• koolitused on kulukad, õpetad välja ja töötaja lahkub,
• kontoripind on kallis,
• väikeettevõtted ei vaja täisajaga töötajaid.

Palgatöötajate osakaal on ajas järjest kahanenud. 30 aastat tagasi oli normaalne, et ka keskmise ettevõtte palgal olid osalise ajaga koristaja ja raamatupidaja, tänapäeval on mõlema teenuse sisse ostmine täiesti tavapärane.

| muudetud 15.12 2022 |