Üks väga hea rusikareegel – eesmärk võiks olla koguda tuluteenivat vara kokku sellises väärtuses, mis on sinu iga-aastastest kulutustest 25x suurem. Vastavalt siis kas kokkuhoidliku elamise kulutustest või mõnusa elu kulutustest, mis on kahtlemata päris erinevad. Sellises ulatuses (neto!)vara omamine annab tõelise finantssõltumatuse, valikuvabaduse – kas ja millises ulatuses edasi töötada.
Kõik töölepingu alusel töötavad inimesed, käsundus- ja töövõtulepinguga (loe lepingute erinevuse kohta) töötavad inimesed ning tasu saavad juhatuse liikmed tuleb registreerida Maksuameti töötamise registris (lisaks veel mõned vähemlevinud variandid). Töötajate registrisse registreerimine vajalikkus Töötamise registri andmeid kasutavad erinevad riigiasutused – Haigekassa ravikindlustuse määramiseks, Töötukassa hüvitiste arvestamiseks, Maksuamet maksude kontrollimiseks jne. Samuti saab töötaja ise sealt kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud. Kahjuks ravikindlustuse kehtivust sealt ei näe, seda peab ikka eraldi uurima. Kes tuleb registreerida? Registreerida tuleb kõigi inimeste töötamine, kui selle tulemusena tekib maksukohustus. Lisaks ka äriühingutes vabatahtlik töö (erand: ei pea registreerima praktikantide tööd). MTÜ-de vabatahtlikku tööd ei pea registreerima. Tasu mittesaavat juhatuse liiget ei pea registreerima. Kui tasu saab, ka ebaregulaarselt, tuleb registreerida. Millal peab registreerima? Tuleb registreerida kohe
Kood sokke, valmistad ehteid või 3d-prindid mudeleid ja müüd neid välismaale, pead blogi ja müüd tooteid läbi meililistide. Või ostad Eestist puitmööblit kokku ja müüd välismaale. Kaubad liiguvad Eestist üle piiri teise EL riiki või väljapoole, otse kliendile.
Edukas internetiäri on unistuste elustiil – teenimisvõimalused on praktiliselt piiramatud, töökoht ja tööaeg on enda määrata. Tööta suvel Hiiumaa suvilas ja talvel Tenerifel, vaja on vaid head internetiühendust ja töökindlat arvutit.
Teenuseettevõtete tegevuse efektiivsust on märksa keerulisem mõõta kui tootmises või kaubanduses – teenused on immateriaalsed, neid tarbitakse samal ajal kui osutatakse, neid ei saa säilitada, nende kvaliteet on kõikuv, omandiõiguse üleminekut ei saa fikseerida.
Mis siis ettevõttest saab, kui ma enam ei taha ettevõtlusega tegeleda? Täiesti mõistlik küsimus enne ettevõtlusega alustamist. Ettevõtte tegevuse lõpetamisel on erinevad võimalikud variandid.
Väikefirma omanik istub tihti samaaegselt kahel toolil, ta on nii 100% osanik kui ka ainus juhatuse liige. Kuid kuna alati see siiski nii ei ole, vaatame nende vastutust eraldi.
Ettevõtjal on suurem vabadus oma sotsiaalkindlustuse taset valida ja vastavalt ka vastutus neid valikuid teha. Töötaja eest on need valikud teinud riik.
Sinu tulevane pension sõltub suures osas su praegustest otsustest. Ettevõtjal on võimalusi maksude planeerimiseks rohkem, aga vastavalt on ka vastutus oma otsuste eest suurem.
Eestis on võimalik osaühing asutada ilma osakapitali sissemakseta, sellisel juhul on äriregistris ettevõtte juures vastav märkus – “asutatud sissemakset tegemata”.
Üks osa raamatupidaja tööst seisnebki selles, et iga majandustehing konteerida õigetele kontodele ja pidevalt jälgida, et kontode saldod oleksid korrektsed. Konteerimine tähendab korrektse raamatupidamiskande koostamist – kande tarbeks sobivate kontode valimist, vastavalt majandustehingu sisule ja raamatupidamisreeglitele. Konto Igapäevaste tehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamises kontosid.
