Ostukorv

Arhiiv

Osakapitali sissemakse peale asutamist

Avaleht/seadused/Osakapitali sissemakse peale asutamist

Eestis on võimalik osaühing asutada ilma osakapitali sisse maksmata, sellisel juhul on äriregistris ettevõtte juures vastav märkus – “asutatud sissemakset tegemata”.

Osakapital tasuks mingi aja jooksul siiski sisse maksta. See jätab ettevõttest veidi soliidsema mulje ja samuti on siis võimalik endale dividende maksta.

Osakapitali sissemakse saab teha rahas või mitterahalise sissemaksena.

1. Rahaline osakapitali sissemakse

Kõigepealt tuleb enda isiklikult pangakontolt ettevõtte pangakontole kanda raha üle osakapitali ulatuses (tavaliselt 2500 eurot), selgitusega “osakapitali sissemakse”. Mitmes osas osakapitali sissemaksmine on täiesti OK. See on ka üks põhjus, miks ettevõttel peab olemas olema “päris” pangakonto ja ei piisa Paypalist või TransferWise borderless-accoundist vms moodsast lahendusest. Need ei saa väljastada Äriregistrile õiendit osakapitali sissemakse kohta.

Seejärel tuleb Äriregistrile esitada avaldus ettevõtte andmete muutmise kohta ning panga tõend sissemaksete kohta.

Avalduse esitamiseks tuleb ID-kaardiga sisse logida ettevõtjaportaali ja liikuda edasi vastavalt etteantud protseduurile. Vahepeal suunatakse riigilõivu tasumisele (18 eurot). Avaldust ette valmistada ei ole vaja, valikud antakse ette, mille vahel valida.

Äriregistrile tuleb esitada (ÄS §145 lg2) ettevõtte (mitte maksja!) panga poolt kinnitatud õiend rahalise sissemakse laekumise kohta ettevõtte kontole. Pangast tuleb nõuda digiallkirjastatud (DDOC või BDOC) õiend, skännitud paberõiendit Äriregister ei tunnista. Paberõiendiga saab minna notari juurde, aga sealtkaudu toimetamine on kulukam ja aeganõudvam protseduur.

Äriregister võtab vastu (vt §6) vaid kindlates formaatides dokumente (txt, RTF, PDF, ODF, DOC, DOCX, DDOC, BDOC, JPG, XLS, XLSX) ja reegel kehtib ka digiallkirjastatud dokumendi konteineris olevate dokumentide kohta. Kui pank saadab krüpteeritud dokumendi (CDOC), tuleb see enne äriregistrisse saatmist dekrüpteerida.

Margiti kogemustest osakapitali sissemakse tegemisest saab lugeda siit.

Pank väljastab õiendi ka mitmes osas tehtud sissemaksete kohta, peamine, et sul oleks ülekandel märgitud „osakapitali sissemakse“. Kui osamaksete vahele jääb mitu aastat, võib osutuda probleemiks küll see, et vanemad andmed arhiveeritakse ja neid teller enam niisama lihtsalt ei näe.

Osakapitalina sissemakstud raha muutub seejärel täiesti tavaliseks ettevõtte rahaks ning seda võib ettevõtte ärilisteks vajadusteks kasutada, sh võtta välja vajadusel sularahana, anda laenu, osta põhivara jne.

2. Mitterahaline sissemakse osakapitali

Interneti kaudu kiirkorras asutatud ja kohese sissemakseta ettevõttel ei annagi kahjuks võimalust valida, et põhikirjas oleksid lubatud ka mitterahalised sissemaksed.

Kui on soov teha mitterahalist sissemakset, tuleb kõigepealt Äriregistrile ettevõtjaportaalis esitada põhikirja muutmise avaldus, kus muuta põhikirja vastavat punkti nii, et mitterahalised sissemaksed oleksid lubatud.

Kui see kanne on tehtud, siis saab teha uue avalduse, et kustutataks kanne “asutatud ilma sissemakseta” ning võetaks menetlusse mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja akt.

Selleks tuleb Äriregistrile ettevõtjaportaalis esitada:

1) osanike otsus (ÄS § 138 lg 2 p 6)

2) mitterahalise sissemakse üleandmise leping – kui tegemist kinnisasjaga, siis peab leping olema notariaalne

3) juhatuse hinnang varade väärtuse kohta (ÄS § 145 lg 2 p 2)

4) kinnisasja korral kinnistusregistri väljavõte, registreerimisele kuuluva vallasasja (nt auto) korral vastava registri väljavõte (ÄS § 144 lg 2)

Mitterahaline sissemakse võib olla ka näiteks varutud materjal, masinad ja seadmed. Kui osakapitali suuruseks on üle 25 000 euro JA mitterahalise sissemakse osakaal on üle poole, alles siis peab hindamise kinnitama audiitor. Muidu on see juhatuse ülesanne ja vastutus.

Tasaarveldus dividendidega

Osakapitali sissemakse võib teha ka tasaarveldades dividendidega. Dividendidega tasaarveldamist loeb Äriregister mitterahaliseks sissemakseks ja see peab olema põhikirjas lubatud. Maksuamet loeb tasaarveldamist maksustatavaks tehinguks ja nõuab tulumaksu maksmist.

Seega kui tahad 2500 euro suuruse osakapitali sissemakse teha, peab sul olema teenitud eelmisel aastal kasumit vähemalt 2500 eurot ning tulumaksu pead riigile ära maksma 2500 x (20/80) = 625 eurot. Pead arvestama ka sellega, et see tulumaksukulu 625 eurot läheb su jooksva aasta kuludesse.

Olen kuulnud, et sellise dividendidega tasaarvelduse tegemine pidi praktikas päris keeruline olema. Kui kellelgi on õnnestunud see protseduur edukalt läbida, ole hea, kirjuta kommentaari oma kogemusest. Kui keegi sooviks katsetada, siis anna mulle teada, ma aitaks heameelega kaasa ja siis saaks seda punkti praktiliste kogemustega täiendada.

Osakapitali sissemakse deklareerimine maksuametile

Osakapitali sissemakse tuleb deklareerida ka maksuameti TSD deklaratsiooni lisa 7. Sellisel juhul saab kunagi hiljem selle raha jälle maksuvabalt ettevõttest välja võtta.

| uuendatud 10.07 2017 |

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-07-10T12:34:19+00:00 8. aprill 2014|seadused|48 kommentaari

48 kommentaari

  1. KK 8. aprill 2014 at 10:19 - Reply

    Kas see mitterahaline võib olla ka eelnevalt varutud materjal nt ja kuidas seda siis hinnatakse? 🙂

  2. Krista 8. aprill 2014 at 10:35 - Reply

    Ikka võib olla. OÜ mitterahalise sissemakse hindamisest räägib Äriseadustiku §143 lg 3, mis ütleb, et kui mitterahaline sissemakse on üle poole osakapitalist, tuleb võtta audiitorilt hindamine. Kui mitterahalise sissemakse osakaal jääb alla poole, siis on juhatuse enda hinnang. Vabas vormis kinnitus. No enamvähem ikka tead, kui palju lõngad maksavad 🙂

  3. KK 9. aprill 2014 at 11:46 - Reply

    Tänan, mul no Ravelrys hinnad kõikidel viimase aja ostudel juures, nii et see ei ole probleem 🙂
    Teine küsimus, teoreetiline esialgu, puudutab töövahendeid (vardad, nõelad, raamid jne) – neid on vaja ja need kuluvad. Mismoodi nendega toimetada? Inventaril on vist ka piirmäärad?

  4. Krista 9. aprill 2014 at 12:23 - Reply

    Madala hinnaga töövahendid (a la vardad) võib rahulikult kulusse kanda. Põhivara piiri määrad ise, vastavalt enda tunnetusele ja vajadusele. Ca 500-1000 eurot on vist nagu enamvähem keskmine 🙂

  5. Annika 4. august 2014 at 10:29 - Reply

    Tere!

    Tekkis küsimus mitterahalise sissemakse tegemise osas. Nimelt sai OÜ asutatud etevõtjaportaalis ja hetkel põhikirjas, et saab teha vaid rahalisi sissemakseid. Kui nüüd muuta põhikirja, et saaks osa sissemaksest teha mitterahaliselt (kaubana, u 1000-1200 euro väärtuses), kas peab ikkagi koheselt Äriregistrile esitama mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ja juhatuse kinnituse väärtuse hindamise kohta? Nimelt ei saa veel kogu sissemakse osakapitali tehtud, vaid jääb pool osakapitalist veel sissemaksmata. Või tuleks need dokumendid esitada Äriregistrile alles siis, kui kogu osakapital on sissemakstud ja lisatud ka pangaväljavõtted selle kohta? Ette tänades!

  6. Maarika 8. detsember 2014 at 16:55 - Reply

    Tere.
    Kas võin teha osalise sissemakse ka ülekandena oma isiklikult kontolt? Või siis rahalise sissemakse nt sissemakse automaadist?

    Tänan

  7. Krista 9. detsember 2014 at 12:31 - Reply

    Kõige õigem oleks ikka teha ülekandega oma isiklikult kontolt, siis on selgelt näha, kes on sissemaksja. Ja pangast on õiendit vaja äriregistri jaoks 🙂

  8. Jane 14. detsember 2014 at 11:56 - Reply

    kas rahalise osakapitali sissemakse võib teha ka kassasse mitte panka?

  9. Krista 14. detsember 2014 at 12:02 - Reply

    Paraku mitte. Äriregister nõuab kande tegemiseks panga kinnitatud maksekorraldust.

  10. Kati 21. august 2015 at 17:16 - Reply

    Kui läksin pangast nõudma digiallkirjastatud õiendit sissemakse tõendamise kohta, siis öeldi, et väljastavad ainult paberil õiendi. Kuidas ja kuhu ma selle edastan kui skännitud varianti ei tunnistata? Kas muutmiskande avalduse alustan ikka RIKis?

  11. Krista 21. august 2015 at 17:19 - Reply

    Mis pank see selline oli .. helista klienditoele kõigepealt, võibolla oli mõni rumalamat sorti teller 🙂
    Aga kui ikka ei saa, siis tuleb notari juurde minna.

  12. Märt 29. september 2015 at 11:31 - Reply

    Äriregister ütleb, et enne on vaja põhikiri esitada ja siis kui see on kontrollitud ja registris, siis võib sissemakse otsuse teha. Sama juttu rääkis notar. Et aega võtab max 5 päeva alates põhikirja esitamise järgsest päevast.

  13. Kaja 12. oktoober 2015 at 16:09 - Reply

    OÜ-le osakapital osaliselt tasutud. Osanik tegutses enne FIE-na ja andis OÜle vara (ca 20000€ suuruses summas) üleandmise-vastuvõtu aktiga üle. Kas äriregistrile piisab selle akti saatmisest avalduse lisana või on see summa liiga suur ja peab ikka notarit kasutama.

  14. Krista 13. oktoober 2015 at 07:48 - Reply

    Märt – kas sa tegid selle praktiliselt läbi ka?

    Kaja – kas sa tahad FIE vara kasutada OÜ osakapitali sissemakseks?
    Minu teada on vaja audiitori hindamist kui osakapitali suuruseks on üle 25 000 ja üle poole tahetakse sisse maksta mitterahaliselt.
    Muidu peaks ikka enda hindamisest piisama ..
    Vt siin on üks pikem artikkel FIE üleminekust OÜ-st: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/25/kuidas-toimub-fie-ettevotte-uleandmine-ariuhingule

    • Märt 19. oktoober 2015 at 16:57 - Reply

      Muutsin jah põhikirja eelnevalt ära, sest mitterahaliseks sissemakseks oli kinnisasi ja notari jurist teisiti ei teinud ja ma ei viitsinud teise notarisse minna konsulteerima.
      Sissemakse hindamist audiitor ei pea kontrollima, kui OÜ osakapital alla 25 tuh euro (st mõlemal § 143 toodud juhul peab osakapital olema 25 tuh, et audiitori kontrolli vaja oleks). Kusjuures notari jurist seda kontrolli alguses nõudis, aga hiljem notariga konsulteerinuna loobus sellest. Hetkel sissemakse lepingu registrisse esitamine veel ees…

  15. Krista 19. oktoober 2015 at 17:08 - Reply

    Põnev! Hoia meid updated 🙂

  16. Märt 3. november 2015 at 10:24 - Reply

    Äriregistris kapitali registreerimine läks ladusalt. Esitatud sai osanike otsus (ÄS § 138 lg 2 p 6), vallasasja üleandmise leping, kinnisasja üleandmise leping (notariaalne), juhatuse hnnang varade väärtuse kohta (ÄS § 145 lg 2 p 2) ja kinnisturegistri väljavõte (ÄS § 144 lg 2). Seega kui sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, siis peaks arvestama vähemalt 4 dokumendiga, mis tuleb esitada (artiklis mainitud 2), kui osakapital on alla 25 000 euro. Kui ei ole kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, siis 3 dokumendiga.
    Osanike otsus ilmselt sellepärast vajalik, et kiirmenetluses asutatud ettevõtte korral ei ole ilmselt esialgses asutamislepingus kokku lepitud, kuidas sissemaksed täpselt tasutakse, aga seda kokkulepet nõuab ÄS § 138 lg 2 p 6. Kui see on esialgses asitamislepingus kokku lepitud, siis peaks võib-olla selle esialgse asutamislepingu uuesti lisama avaldusele juurde. Niiet esitatavate dokude arv jääks ikka sama.
    Ahjaa, väike aps juhtus ka, et vallasasjade nimekirjas jäi ühe vara summa vale ja ridade (ca 10 rida) summa ei klappinud (mõnekümne eurone vahe tuli). Selle arvutas registri kohtunik ilusti kokku, et ei klapi, tegi määruse ja lasi dokud uuesti esitada. Vaatamata sellele kulus aega kokku alla nädala.

  17. Marek 24. november 2015 at 23:34 - Reply

    Tere.
    Kas on võimalik ettevõttele pangaliisinguga ostetava sõiduki sissemakset (mille maksan omast taskust) registreerida ettevõtte osakapitalina?

  18. Krista 25. november 2015 at 07:50 - Reply

    Sedapidi saab, et teed kõigepealt makse oma isiklikult kontolt ettevõtte kontole, selgitusega: osakapitali sissemakse – ja selle kohta küsid siis ettevõtte pangalt õiendi ja toimetad äriregistriga edasi.
    See sissemakse muutub ettevõtte rahaks, millega saab vabalt edasi toimetada.
    Seejärel maksad ettevõtte arvelt liisingu sissemakse.

  19. Rait 7. detsember 2015 at 22:36 - Reply

    Soovin samuti FIE tegevuse lõpetada ja olemasoleva vara osakapitalina olemasolevasse osakapitalita asutatud OÜ-sse sisse maksta, mille ainuosanik ma olen. Äriregistrist öeldi järgnevat:

    Osanik peab otsustama põhikirja muutmise, mis lubab sissemakset teha nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega ning kapitali sissemaksmise (rahaline, mitterahaline – selle ese). Mitterahalise sissemakse kohta lisatakse üleandmise leping ja hindamise akt. Rahalise sissemakse kohta lisatakse panga teatis.

    Huvitav, kas kõik dokumendid (põhikirja muudatus, hindamisakt, vara üleandmise leping, rahalise sissemakse panga teatis) saab esitada ühe kandeavaldusega läbi ettevõtjaportaali või tuleb enne teha põhikirja muudatus, oodata kuni see jõustub ja seejäral saata ülejäänu?

    Kust võiks leida näidise/põhja hindamisakti ja vara üleandmise lepingu kohta?

    Kui OÜ osakapitali määr on 2500, siis kas kuskil piirab miski mitterahalise sissemakse osakaalu sellest? Või see olla üle poole?

  20. Rait 8. detsember 2015 at 01:12 - Reply

    Ühtlasi, kas hinnatava varade väärtusest sõltub ainult OÜ mitterahalise osakapitali suurus ja muud midagi ei praegu ega tulevikus?

  21. Tiina 7. jaanuar 2016 at 13:47 - Reply

    Kiirmenetlusega alustatud OÜ põhikirjas on osakapital 2500 eur, lubatud nii rahaline kui mitterahaline sissemakse. Mitterahaliseks sissemakseks on kaubik, mille väärtuse hindamise kohta on ainult juhatuse liikme kinnitus, väärtusega 10 000 eur. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus (ei ole notariaalselt kinnitatud) on lause: Mitterahalise sissemakse arvel omandab XX firma YY osa väärtusega 10 000 eurot.
    Küsimus: kas selle vahe 7 500 võib näidata ülekursina?

  22. Gerda 12. jaanuar 2016 at 22:37 - Reply

    Tere!
    Saan ma õigesti aru, et omakapitali sissemakseid võin ma teha ka paarikümne euro kaupa ning sellele imelikult ei vaadata?
    Samuti osalisi sissemakseid võin kohe näiteks arvete tasumiseks kasutama hakata?

  23. Krista 12. jaanuar 2016 at 22:46 - Reply

    Tiina – jah 🙂

    Gerda – pole sellist varianti ausalt öeldes näinud 🙂
    Aga ma kahtlustan, et eks ametnikud on igasuguseid asju kohanud .. ma ise koguks küll suurema summa kokku ja teeks mõnes jaos sissemaksed..
    Jah, sissemakseid võib kohe kasutada jooksvateks vajadusteks.

  24. TT 29. jaanuar 2016 at 18:12 - Reply

    Tere`!

    Firma asutatud ilma sissemakseta
    Kas sisse makseid võib teha siis näiteks 500eur summades.

  25. Krista 29. jaanuar 2016 at 18:33 - Reply

    Võib, lihtsalt sissemaksed võiks nt aasta jooksul ära teha, mitte pika perioodi jooksul.
    Sissemaksete jaoks on panga õiendit vaja.

  26. Eda 25. aprill 2016 at 09:43 - Reply

    Tere,
    Kas nii võib, et asutan OÜ ilma osakapitali sissemakseta.
    Siis võtab OÜ eraisikult 2500eurot laenu (kas selleks võib olla ka osanik?) ja saadud laenu raha vormistab siis osakapitali sissemakseks.
    Ja siis kui OÜ hakkab kasu saama võtan OÜ’s laenu alusel selle 2500 eurot (maksuvabalt) välja

    • Anna-Liisa 12. detsember 2016 at 15:36 - Reply

      Tere, päris nii kahjuks ei saa. See 2500eur peab jääma ettevõttesse. Laen peaks antud näite puhul tooma ettevõttesse sisse raha 2500eur ja omakapitali sissemakse 2500eur, seega kokku peaks siis olema ettevõttel 5000eur raha, millest 2500eur (laen) saab välja võtta maksuvabalt laenu tagasimaksena. Äriregister tahab näha kinnitatud pangaväljavõtet, et sisse makstud 2500eur osakapitali ja laenu seega kuidagi ümber vormistada ei saa.

  27. Katariina 16. juuli 2016 at 10:34 - Reply

    Kas ja mida tuleb maksuametile deklareerida, kui maksan osakapitali hiljem sisse? OÜ asutamise ja sissemakse tegemise vahel oli ca nädal, tegevus toimus märtsis 2016.

    • Anna-Liisa 12. detsember 2016 at 15:37 - Reply

      Tere, Maksuamet ei taha midagi 🙂 Äriregistrile tuleb esitada panga kinnitusega kontoväljavõtte sissemakse kohta.

  28. daf 10. detsember 2016 at 14:24 - Reply

    Eda variant vist ei toimi ju, sest see 2500 peaks ikka firma omaks saama? Või tohib selle maksuvabalt välja võtta?

  29. Anna-Liisa 12. detsember 2016 at 15:38 - Reply

    Tere, daf, Sul on õigus – see 2500eur peab jääma ettevõttesse. Selle eest võib soetada vara vmt ettevõtte tegevuse jaoks. Omanik/osanik seda maksuvabalt endale võtta ei saa.

  30. Mari 21. detsember 2016 at 13:14 - Reply

    Tere, Olen vaikselt OÜ asutamise kohta uurinud (ise olen iluteenindaja) aga mul on kõigest miljon küsimust- Esiteks nagu ma aru saan siis on ka võimalik ilma sissemakseta (2500) teha OÜ, kuid tuleb see eelistatavalt aasta jooksul siis ära maksta (kasvõi osadena)? Aga ma olen olnud eelnevalt palgatöötaja ja olen omale vaikselt soetanud ka asju, kuid tsekid said kõik antud ülemusele(sel hetkel ei näinud vajadust neid endale hoida) ja nagu ma aru sain, siis sellest võib mingi pisike probleem tulla? Millest algul alustama peaks üldse?
    Olen OÜ kohapealt päris roheline alles ja uurin maad (Palun ärge hakake hambaid teritama.Üritan lihtsalt uurida,kuidas ilusti seaduslikult oma tööd teha). Hetkel on taskus hunnik inimesi, kes aitaksid raamatupidamistega jms, kuid mõtlesin siin lugedes, et küsiks ka siit infot.:)

    • Anna-Liisa 22. detsember 2016 at 11:01 - Reply

      Tere! 🙂 Jah, OÜ on võimalik registreerida ilma sissemakseta ja sissemakse perioodi saab ise määrata registreerimisel. See võib olla ka pikem kui aasta, aga kuna kuni sissemakset ei ole teostatud ei saa dividende tasuda ja mõni äripartner võib ka kriitiliselt sellesse suhtuda, siis on mõistlik sissemakse teostada võimalikult kiiresti. Ei ole keelatud määrata sissemakse perioodiks näiteks 3aastat, aga teha sissemaksed aastaga ja osade kaupa enamasti seda tehaksegi. Mis puutub asjadesse, siis oleneb mis asjad need on…eelmine ülemus kandis need oma ettevõtte kuludesse arvatavasti, seepärast oli tsekke vaja ehk need asjad on teoreetiliselt tolle ettevõtte omad. Iseenesest kui need asjad on jõudnud/jäänud isiklikku kasutusse ja eelmine ülemus neid kindlalt tagasi ei soovi/taga ajama ei hakka, siis tuleks teha neile hinnang (leida näiteks vähemalt kolm samasuguste asjade pakkumist ja selle järgi määrata oma asja hind) ja saab enda ettevõttele müüa/sobivuse korral kasutada mitterahalise sissemaksena. Kõige parem on enne konsulteerida konkreetsete asjade suhtes kasvõi enda raamatupidajaga (inimesega, kes tulevikus aitab raamatupidamisega), kas need asjad sobivad ja milleks 🙂 Siis aga lihtsalt tegutsema hakata 😉

  31. Illimar 30. detsember 2016 at 13:10 - Reply

    Tere! Siin oli üks küsimus ja vastus pangaliisinguga ostetava sõiduki kohta. Küsin veel täpsustuseks üle natuke teise versiooni, et kui soovin osta auto ilma liisinguta, näiteks väärtuses 2500 eurot, siis kas selle saab kõik panna osakapitaliks? Lisaks, kas autodel on ka vanuse piirang, nii nagu näiteks arvutitel 2 aastat, mida saab põhivarana arvestada?

    • Anna-Liisa 2. jaanuar 2017 at 16:47 - Reply

      Tere, Kõige lihtsam viis on siiski see 2500eurot kanda ettevõtte arvele selgitusega osakapitali sissemakse ja siis soetada auto. Kui aga mingil põhjusel siiski on vaja auto näol teha mitterahaline sissemakse (auto on juba olemas, makstud, vmt), siis see on võimalik kui põhikirjaga on mitterahaline sissemakse lubatud. Sellisel juhul (kui osaühingu osakapital on alla 25000 eurot) hindab juhatus vara väärtuse. Selleks tuleks koostada vabas vormis akt, kus juhatus hindab auto väärtuseks 2500 eurot kui on turuväärtus olemas (võtad kasvõi portaalist 3 sarnast autot, keskmine hind ja -10%). Seejärel on vaja esitada dokumendid äriregistrile. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mingit vanuse piirangut ei ole. Põhivara ja kulu piiri määramine on ettevõtte valik ja sellega seonduvad reeglid määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades (täpsemalt saad lugeda http://pilvebyroo.ee/pohivara/)

  32. Karli 24. jaanuar 2017 at 11:41 - Reply

    Tere, asutasin OÜ ilma sissemakseta, nüüd on kohekohe tegemisel üks suurem tellimustöö, väärtusega alla 2000 euro. Kui ma selle töötasu kätte saan, kas seda raha saab kasutada osakapitali sissemakseks?

    • Anna-Liisa 25. jaanuar 2017 at 11:44 - Reply

      Tere Karli, See 2000eurot on ettevõtte tulu. Kui kulusid ei ole ja aasta lõpuks muutub see summa kasumiks (vaja oleks 2500+eur kasumit), siis on võimalik teha tasaarveldus/ümberarvestus. Sisuliselt kasum otsustatakse jagada dividendideks 2500eur (mida omanik reaalselt ei saa ja selle pealt tuleb veel lisaks tasuda riigile tulumaks) ja siis justkui omanik maksaks 2500eur osakapitali sissemakseks tagasi ettevõttesse.

  33. Elsi 23. märts 2017 at 15:06 - Reply

    Kas mitterahaline osakapital sissemakse (ettevõtte osa) peab olema notariaalselt kinnitatud? Osa on registreeritud eraisiku nimel EVK’s. Osakapital võiks olla va 2500 eurot, sellest 1000 eurot OÜ osa mitterahalise sissemksena ja 1500 rahalise sissemksena. Samas on osa turuväärtus hinnanguliselt rohkem kui miljon. Kas saan sellisel juhul kajastada tegelikku turuväärtust ilma audiitori hinnanguta vabatahtliku reservkapitalina? Kuna vormistamisega on suhteliselt kiire, siis ei ole lihtsalt aega tegeleda audiitori hindamise jms.

    • Anna-Liisa 24. märts 2017 at 14:54 - Reply

      Tere, Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist äriseadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse osas kontrollima audiitor (ÄS §143). Seega kuna hetkel on tegemist alla 25t eur osakapitaliga, pole audiitorit vaja ja piisab juhatuse hinnangust. Ettevõtte osade, mis EVKs, sissemakse vormistamise osas soovitaks pöörduda mõne äriõiguse juristi poole või täpsustada nõudeid Eesti Väärtpaberikeskususest.

  34. Elsi 24. märts 2017 at 17:57 - Reply

    Palun täpsustage, kas audiitori otsust ei ole vaja kui asutatava äriühingu osakapital on kuni 25 000 eurot või kui äriühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot.

    Kas MTÜ võib asutada osaühingut või ASi?

    • Anna-Liisa 25. märts 2017 at 17:44 - Reply

      Tere, audiitori otsust ei ole vaja kui osakapital on 25000eur või rohkem ja ühe mitterahalise sissemakse objekti väärtus on alla 1/10 ehk 2500euro.

      MTÜ võib asutada juriidilise isiku.

  35. Laura 28. märts 2017 at 22:39 - Reply

    Kas ma saan õigesti aru, et kui firma asutati ilma algkapitali sissemakseta ja tahan seda nüüd maksta mitterahaliselt, siis 2500 puhul saan mitterahalist vara näidata 1250€ eest? Siis ei tule audiitori vajadust. Või võin kogu 2500€ eest asju/vara näidata?

  36. Kerli 3. aprill 2017 at 12:11 - Reply

    Tere

    on plaanis teha oma OÜ, on kaks tähtsat küsimust. Esiteks sissemakse- mees ostab tööka vajaliku seadme (d), et tuleks vähemalt 2500 euri kokku. Siis jääbki see seade OÜ sissemaksuks? Arve on tõestuseks, kelle jaoks? Pangaülekannet nagu 2500 euro puhul ju ei toimu, mida ärireg.esitada?!
    Teiseks KM, kas kohuslane või mitte? Tegeleks erinevate masinate varuosade müügiga. Esialgu küll aastakäive prognoosi kohaselt 16000 ei ületa, aga siis saab sisendkäibemaksu tagasi küsida? Kui ei ole kohuslane ja hiljem seda teen, siis on minu poolt esitatud arved kliendile kohe 20% suuremad? – See teema vajab uurimist veel mul, et millised deklaratsioonid siis esitada jne, aga tahaks juba toimetama hakata … 🙂

    • Anna-Liisa 3. aprill 2017 at 15:13 - Reply

      Tere 🙂

      Kui mees näiteks palgatööst saadud rahadega soetab seadme(d) ja OÜ omanikuna annab need ettevõttele osakapitali sissemaksu asemel, siis selleks, et teha mitterahaline sissemakse tuleb teha hindamisakt juhatuseliikme(t)e poolt ja esitada see äriregistrile. Kui seadmed ostetakse ettevõttele laekunud arvetest (mees esitas enda töö eest arve), siis neid seadmeid selles ettevõttes osakapitali sissemakseks märkida ei saa.

      Käibemaksukohustuslakseks võib tõesti hakata juba enne 16000euro müügitulu piiri. Kohustuslaseks tasub üldiselt hakata, kui on palju sissetulevaid arveid käibemaksuga või kliendid on teised ettevõtted. Hakata või mitte – siin tasuks natuke numbreid vaadata ja võib-olla proovi arvutusi teha, kas oleks kasulik või ei. Mittekäibemaksukohustuslane ei või müügiarvetele käibemaksu lisada. Klientidele ei ole otseselt keelatud kohe suuremaid arveid kirjutada (näiteks arve kokku kaup 120eur+KM0eur=120eur) ja kui käibemaksukohustuslaseks ettevõtte registreerida, siis jääks lõppkliendi jaoks arve samaks (kaup100eur+KM20eur=120eur), lihtsalt müügitulu väheneb siis ettevõtte jaoks. Enamlevinud on siiski, et esialgu esitatakse arveid ilma käibemaksuta ja väiksemaid ning hiljem käibemaksuga, lõpp summas veidi suuremaid. Jaekaubanduses registreeritakse end tihti kohe käibemaksukohustuslaseks kui see plaan või vajadus on tulevikus nagunii. Siis ei teki olukorda, kus eraklienti võib ehmatada, kui arved järsku suuremad/varuosad kallimad, aga ärikliendi jaoks on kulu üldiselt mitte arve kokku, vaid summa ilma käibemaksuta, sest käibemaksu saab ta tagasi küsida.

      Käibemaksukohustuslane esitab 10ndaks kuupäevaks TSD (kui töötajaid ei ole, siis nulldeklaratsioon) ja 20ndaks kuupäevaks käibemaksudeklaratsiooni (KMD).

      Kui mittekäibemaksukohustuslasel töötajaid ei ole (TSD vajadus puudub), siis ei olegi vaja midagi esitada igakuiselt.

  37. Robert 20. aprill 2017 at 00:23 - Reply

    “1) põhikirja muutmise avaldus, kus muuta põhikirja vastavat punkti nii, et mitterahalised sissemaksed oleksid lubatud;”

    Kus esitada see avaldus?

    “2) mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja juhatuse kinnitus väärtuse hindamise kohta.”

    Tegin hindamise akt ja leping. Kus tuleks saata?

    • Anonüümne 20. aprill 2017 at 08:32 - Reply

      Tere! Avalduse saab teha e-äriregistris ehk ettevõtjaportaalis ja sama keskkonna kaudu saab nii avalduse kui ka hindamisakti koos lepinguga edastada Äriregistrile.

  38. Marko 25. aprill 2017 at 12:26 - Reply

    Tere!

    Kas on võimalik osakapital kohe peale sissemaksmist kassasse kanda? S.t. kui olen osakapitali firma loomiseks kelleltki laenanud ja soovin selle kohe pärast asutamist tagasi maksta?

Kommenteeri

fourteen − 3 =