Kõik töölepingu alusel töötavad inimesed, käsundus- ja töövõtulepinguga töötavad inimesed ning tasu saavad juhatuse liikmed tuleb registreerida Maksuameti töötamise registris (lisaks veel mõned vähemlevinud variandid).

Töötajate registrisse registreerimine vajalikkus

Töötamise registri andmeid kasutavad erinevad riigiasutused – Haigekassa ravikindlustuse määramiseks, Töötukassa hüvitiste arvestamiseks, Maksuamet maksude kontrollimiseks jne.

Samuti saab töötaja ise sealt kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud. Kahjuks ravikindlustuse kehtivust sealt ei näe, seda peab ikka eraldi uurima.

Kes tuleb registreerida?

Registreerida tuleb kõigi inimeste töötamine, kui selle tulemusena tekib maksukohustus. Lisaks ka äriühingutes vabatahtlik töö (erand: ei pea registreerima praktikantide tööd).

MTÜ-de vabatahtlikku tööd ei pea registreerima.

Tasu mittesaavat juhatuse liiget ei pea registreerima. Kui tasu saab, ka ebaregulaarselt, tuleb registreerida.

Millal peab registreerima?

Tuleb registreerida kohe töötamise alguses, enne tööle lubamist. Reaalne probleem (kust see töötajate register vist üldse alguse sai) oli seotud ehitajate ja toitlustusasutustega, kus kontrollimisel teatati revidendile, et „oh ta on meil esimest päeva tööl, seetõttu pole ei ravikindlustust ega makse makstud“.

Kes registreerib?

Maksuametis kehtivad volitused töötajaid registreerida on automaatselt olemas juhatuse liikmel ja raamatupidajal, kes saab maksudeklaratsioone esitada. Saab teha vajadusel ka eraldi volituse, nt personalitöötajale või sekretärile, kes sellisel juhul töötajate palgaandmeid ei näe.

Kuidas registreerida

Töötamise register asub e-maksuameti keskkonnas. Viide töötamise registrile on näha kohe avalehe tumesinisel menüüribal, kus teisteks valikuteks on deklaratsioonid, nõuded ja kohustused jms.

Sisestamiseks vajalik info:

  1. inimese isikukood – selle järgi otsib andmebaas ise nime;
  2. töötamise algus;
    Töötamise alguseks loetakse töölepingu ja vabatahtlikkuse alusel töötaja tööle asumine kuupäev, võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäev;
  3. töötamise lõpp;
  4. lepingu liik:
    1. – juhtimis-, kontrollorgani liige – juhatuse liige, nõukogu liige, ravikindlustust ei vaja ja miinimummääralt sotsiaalmaksu maksma ei pea;
    2. – juhtimis-, kontrollorgani liige, tasudes kuumääralt SM – juhatuse või nõukogu liige, kellel on ravikindlustus ettevõtte kaudu ja makstakse igakuiselt sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt;
    3. – tööleping;
    4. – tööleping TM kohustusega Eestis, SM kohustusega välisriigis;
    5. – VÕS leping – töövõtulepingu või käsunduslepingu alusel töötaja, ravikindlustust ei vaja ja miinimummääralt sotsiaalmaksu maksma ei pea;
    6. – VÕS leping tasudes kuumääralt SM
    7. – töövõtulepingu või käsunduslepinguga töötaja, kellel on ravikindlustus ettevõtte kaudu ja makstakse igakuiselt sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääralt;
    8. – vabatahtlik töö – tööd teeb äriühingu heaks, aga palka ei saa.

Lisaks on valikus ka avaliku sektori spetsiifilised valikud, nagu abikaasatasu, avalik teenistus, kõrgem riigiteenija ja omavalitsuse valitud või nimetatud isikud.

Lepingu peatamine

Samuti tuleb töötamise registris registreerida lepingu peatumine (nt lapsehoolduspuhkuse ajaks).

Lõpetamisel tuleb märkida lõpetamise alus. Oluline on see eeskätt töölepinguga töötajate korral, sest sellest sõltuvad töötukassa hüvitised.

Töökoormus, ametinimetus ja töötamise koht

Töötamise registrisse tuleb sisestada ka tööajamäär ehk töökoormus (0.01-1). Enne 2019. aastat oli see vaja esitada TSD-sse. Seda ainult osade lepingute korral (peamiselt tööleping ja avalik teenistus, vt loetelu allpool), VÕS lepingute korral (sh juhatuse liikme lepingul) ei ole nõutud.

Samuti tuleb uue registreerida uue töötaja amaetinimetus ja töötamise koht.

Tööajamäär, töökoha aadress ja ametinimetus tuleb töötamise registrisse märkida töölepingu alusel töötajatele ja avalikele teenistujatele (lisaks mõned vähemlevinud variandid). Juhatuse liikme lepingu alusel töötajad, töövõtu- ja käsunduslepingu alusel töötavad isikud – neile ei tule.

Töökoha aadressiks on enamasti tööandja tegutsemiskoht (nt kontor, kauplus), kus töötaja reaalselt töötab. Tööandjal võib tegutsemiskohti olla mitu.

Kui töötaja töötab mitmes kohas (nt kahes kaupluses), siis märgitakse tema töökoha aadressiks see, kust teda juhitakse (kus asub tema otsene ülemus). Sama kehtib juhul kui töötaja töötab kodukontorist.

Ametinimetus tuleb määrata statistikaameti klassifikaatorist lähtuvalt. Õige koodi valimisel tuleb arvestada ettevõtte valdkonda, kas tegemist on juhi töökohaga ning millist kvalifikatsiooni töö eeldab. Juhid liigituvad ettevõtte tegevusala järgi, osakonnajuhatajad osakonna tegevusala järgi.

Lisainfo

Maksuameti pikk ja põhjalik infomaterjal sel teemal.

Vaata ka: Pilvebüroo kogumik Töötasu ja muud tasuliigid. Lisaks töötamise registri teemadele on juttu erinevatest tasuliikidest, TSD koodidest, puhkusetasu arvestamisest, töötasust kinnipidamise reeglitest, tööaja reeglitest.

| muudetud 18.12 2020 |

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus