Kontod ja kanded: deebet, kreedit ja praktilised näited

Raamatupidamise konto koondab sama liiki tehinguid. Raamatupidamiskanne näitab, millised kontod tehingu tõttu muutusid. Iga kande deebetpoolte summa peab võrduma kreeditpoolte summaga. Nendest kolmest mõttest algab kontode ja kannete loogika.

Ettevõtjana ei pea sa kõiki kontonumbreid peast teadma. Küll aga tasub mõista, miks kliendi makse ei ole alati uus müügitulu, miks laenu tagasimakse ei ole tavaliselt kulu ning miks pangakonto jääk ja kasum võivad olla täiesti erinevad. Allpool käime ühe väikese ettevõtte tehingud läbi arvest kuni aruandeni.

Mis on raamatupidamise konto?

Konto on arvestuse koht, kuhu kogutakse kindla sisuga tehingute summad. Näiteks kontole „Raha pangas” kirjendatakse pangaraha muutused, kontole „Nõuded ostjate vastu” klientide võlad ning kontole „Rendikulu” ettevõtte rendikulud. Raamatupidamise konto ei tähenda tingimata pangakontot: pangaraha on ainult üks paljudest kontodest.

Kontosid võib võrrelda märgistatud korvidega. „Raha” korvi sisu suureneb, kui klient maksab, ja väheneb, kui tasud tarnijale. Kuid raamatupidamine näitab ühtlasi, mille arvelt muutus tekkis: kas klient tasus vana arve, omanik andis laenu või ettevõte sai ettemakse. Ainult pangaväljavõte seda tervikpilti ei anna.

Kontoplaan paneb kontode kasutamise paika

Kontoplaan on ettevõtte raamatupidamises kasutatavate kontode loetelu. Kontol on tavaliselt kood, nimi, liik ning seos bilansi või kasumiaruande kirjega. Ettevõte koostab kontoplaani oma vajaduste järgi, sageli raamatupidamistarkvara näidise põhjal. Tavalisele eraettevõttele ei ole seadusega ette kirjutatud üht kohustuslikku kontonumbrite süsteemi.

Näiteks võib ühes programmis pangakonto kood olla 1010 ja teises 1020. Number aitab kontot üheselt leida, andmeid vahetada ja aruandeid seadistada; konto majandusliku sisu määrab siiski kontoplaan. Seetõttu ei tasu internetist leitud kande kontonumbreid kontrollimata enda programmi kopeerida.

Kontoplaan olgu piisavalt detailne, et olulisi kulusid ja varasid eristada. Iga tarnija jaoks ei pea tegema uut kulukontot: tarnijate, klientide ja projektide üksikasju saab jälgida alamregistrites või dimensioonidega. Tähtis on, et näiteks klientide laekumata arvete nimekiri annaks kokku sama summa mis nõuete konto.

Deebet ja kreedit: kumb suurendab, kumb vähendab?

Deebet (D) on konto vasak pool ja kreedit (K) parem pool. Need ei tähenda iseenesest plussi ja miinust, head ja halba ega raha sisse- ja väljamakset. Mõju sõltub konto liigist.

Konto liik	Tavapärane loogika
Vara: raha, nõuded, varud, põhivara	Suureneb deebetis, väheneb kreeditis. Tavaline saldo on deebetsaldo.
Kohustised: tarnijate võlad, laenud	Suureneb kreeditis, väheneb deebetis. Tavaline saldo on kreeditsaldo.
Omakapital: osakapital, jaotamata kasum	Suureneb kreeditis, väheneb deebetis. Omakapital võib kahjumi tõttu olla ka negatiivne.
Tulud: näiteks müügitulu	Suureneb kreeditis. Tulu vähendamine kajastub üldjuhul deebetis.
Kulud: näiteks rent ja sidekulud	Suureneb deebetis. Kulu vähendamine kajastub üldjuhul kreeditis.

See on põhiloogika. Olemas on ka korrigeerivad kontod, näiteks põhivara akumuleeritud kulum: selle kreeditsaldo vähendab vara bilansilist väärtust. Seega ei saa iga konto õigsust hinnata üksnes saldo märgi järgi.

Miks on tulud kreeditis ja kulud deebetis? Kasum suurendab ettevõtte omakapitali, kahjum vähendab seda. Tulude ja kulude kontod aitavad perioodi tulemuse eraldi kokku koguda ning selle aruandes omakapitaliga siduda. Aluseks jääb seos varad = kohustised + omakapital.

Kuidas koostada raamatupidamiskannet?

Konteerimine tähendab tehingule õigete kontode, deebet- ja kreeditpoolte ning summade valimist. Alusta tehingu sisust, seejärel vali kontod:

1. Mis tegelikult toimus? Kas müüdi teenust, saadi laenu, osteti vara või tasuti varem tekkinud võlg?
2. Millal tehing toimus? Teenuse periood võib erineda arve väljastamise ja tasumise kuupäevast.
3. Millised kontod muutuvad? Määra iga konto liik ning otsusta, kas selle summa suureneb või väheneb.
4. Kummale poole summa läheb? Kasuta deebeti ja kreediti meelespead.
5. Kas kanne on tõendatud ja tasakaalus? Seo kanne dokumendiga ning kontrolli deebeti ja kreediti kogusummat.

Raamatupidamise seaduse § 6 järgi peab kirjend sisaldama vähemalt majandustehingu kuupäeva, kirjendi identifitseerimistunnust, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid koos summadega ning viidet alg- või koonddokumendile. Selge selgitus aitab tehingut hiljem mõista ka inimesel, kes seda ise ei sisestanud.

Üks kanne võib sisaldada rohkem kui kahte rida. Näiteks 300-eurone ostuarve võib jaguneda 240 euro rendikuluks ja 60 euro sidekuluks: D rendikulu 240, D sidekulu 60, K võlad tarnijatele 300. Võrdsed peavad olema poolte kogusummad, mitte iga üksik deebet- ja kreeditrida.

Arve, leping, kuluaruanne või muu tõend peab võimaldama tehingut kontrollida. Pangamakse tõendab raha liikumist, kuid ei pruugi üksi selgitada ostu sisu. Dokumentide nõudeid käsitleb põhjalikumalt raamatupidamise algdokumentide juhend.

Läbiv näide: arve, laekumine, kulu ja makse

Näite lihtsustamiseks ei ole ettevõte käibemaksukohustuslane ning tehingutele ei lisandu käibemaksu. Kuu alguses on ettevõttel pangas 1000 eurot ja omakapitali 1000 eurot. Muid varasid ega kohustisi ei ole. Algseis ei ole selle kuu müügitulu.

Sündmus	Kanne ja tähendus
1. Teenus osutatakse ja väljastatakse 1000 € arve	D Nõuded ostjate vastu 1000 € K Müügitulu 1000 € Tekivad tulu ja kliendi võlg. Pangaraha ei muutu.
2. Klient tasub arve	D Raha pangas 1000 € K Nõuded ostjate vastu 1000 € Raha suureneb, nõue lõpeb. Uut müügitulu ei teki.
3. Saadakse jooksva kuu rendiarve 300 €	D Rendikulu 300 € K Võlad tarnijatele 300 € Tekivad kulu ja kohustis. Pangaraha ei muutu.
4. Rendiarve tasutakse	D Võlad tarnijatele 300 € K Raha pangas 300 € Võlg väheneb, raha väheneb. Uut rendikulu ei teki.

Kuu lõpus on pangas 1000 + 1000 − 300 = 1700 eurot. Nõudeid klientidele ega võlgu tarnijatele ei ole. Kasumiaruandes on müügitulu 1000 eurot, rendikulu 300 eurot ja kasum 700 eurot. Omakapital on algse 1000 euro ja teenitud 700 euro summa ehk 1700 eurot. Bilanss klapib: varad 1700 = kohustised 0 + omakapital 1700.

Mis muutub, kui klient pole veel maksnud?

Jätame teise tehingu ära, kuid rendiarve on tasutud. Siis on pangas 700 eurot ja klientide nõudeid 1000 eurot. Vara kokku on endiselt 1700 eurot ning kasum endiselt 700 eurot. Raha on vähem, sest teenitud tulu pole veel laekunud.

Sellest erinevusest lähtuvad nii kasumiaruande lugemine kui ka rahavoogude analüüs. Ettevõte võib teenida kasumit ja vajada samal ajal arvete maksmiseks lisaraha.

Kuidas tekib konto saldo?

Saldo on konto jääk kindlal kuupäeval. Perioodi käive näitab selle perioodi deebet- või kreeditkirjendite summat. Käive ja saldo ei ole sama asi: 1000 euro suuruse nõude tekkimine ja selle täielik laekumine annavad nõuete kontol mõlemale poole 1000 euro käivet, kuid lõppsaldoks nulli.

Vara tavapärase deebetsaldoga konto puhul saab arvutada: algsaldo + deebetkäive − kreeditkäive = lõppsaldo. Meie pangakonto näites on see 1000 + 1000 − 300 = 1700 eurot. Tavapärase kreeditsaldoga kohustisekontol töötab valem vastupidi: algsaldo + kreeditkäive − deebetkäive.

Kontode käibed ja saldod koondatakse käibeandmikku. Enne tulude-kulude kontode sulgemist on näite lõppseisus deebetsaldod pangaraha 1700 ja rendikulu 300, kokku 2000 eurot; kreeditsaldod algne omakapital 1000 ja müügitulu 1000, samuti 2000 eurot. Aruandes jõuab tulude ja kulude vahe 700 eurot perioodi kasumina omakapitali koosseisu.

Tasakaalus käibeandmik ei tõesta veel, et arvestus on sisuliselt õige. Valele kulukontole kantud arve, topelt sisestatud tehing ja valesse kuusse pandud müük võivad kõik olla deebet-kreedit mõttes tasakaalus.

Millisesse kuusse tehing kuulub?

OÜ peab raamatupidamist tekkepõhiselt: tehing kajastatakse selle toimumise järgi, sõltumata raha laekumisest või maksmisest. Arve kuupäev ei määra alati kulu perioodi. Näiteks juulikuu sideteenuse arve saabub 1. augustil ja tasutakse 20. augustil.

• Juuli arvestuses: D sidekulu, K võlg tarnijale või viitvõlg, sõltuvalt dokumentidest ja arvestuse korraldusest.
• Augustis maksmisel: D vastav võlakonto, K raha pangas.

Kui juuli kulu on juba viitvõlana arvestatud, tuleb saabunud arve sellega siduda või viitvõlg ümber klassifitseerida, mitte sama kulu teist korda lisada. Oluline on, et kulu jõuaks õigesse perioodi ning kohustis ei jääks topelt üles.

Kui ost ja tasumine toimuvad kohe samal ajal, võib lihtne kuluost kajastuda ka kandega D kulu, K raha. Kahe eraldi kande kasutamine ei ole iga ostu puhul eesmärk omaette. Arvepõhistes programmides tehakse ostu- ja maksekanded sageli siiski eraldi, et tasumiste jälg säiliks.

Raha liikumine ei ole alati tulu ega kulu

Olukord	Mida konto valikul arvestada?
Ettevõte saab 5000 € laenu	D Raha pangas 5000 €, K Laenukohustis 5000 €. Raha ja kohustis suurenevad; müügitulu ei teki.
Tagastatakse 1000 € laenu põhiosa	D Laenukohustis 1000 €, K Raha pangas 1000 €. Põhiosa tagasimakse ei ole kulu. Intress kajastatakse eraldi vastava perioodi intressikuluna.
Klient maksab tulevase teenuse eest ette	D Raha pangas, K Saadud ettemaksed. Ettemakse ei muutu automaatselt müügituluks. Tulu kajastatakse siis, kui selle kajastamise tingimused on täidetud.
Ettevõte maksab aastase kindlustuse 1200 € ette	Esmalt kajastatakse tulevaste perioodide osa ettemaksena. Kui kaitse jaguneb ühtlaselt 12 kuule, kantakse igasse kuusse 100 € kindlustuskulu: D Kindlustuskulu, K Ettemakstud kulud.
Ostetakse mitmeks aastaks kasutatav seade	Kui seade vastab ettevõtte põhivara arvestuspõhimõtetele, kajastatakse ost esmalt varana. Kulu tekib kasutusaja jooksul amortisatsioonina; ostuhind ei pruugi olla kohe täies ulatuses perioodikulu.

Ka omaniku raha ja ettevõtte raha tuleb eraldi hoida. Omaniku ülekanne võib olla laen, kapitali sissemakse või muu tehing; konto valik peab lähtuma kokkuleppest ja dokumentidest. Makse selgitus „raha firmale” ei määra iseenesest õiget kajastust.

Kuidas käibemaks kannet muudab?

Käibemaksukohustuslase ostuarvel võib lisanduda eraldi sisendkäibemaksu deebetrida ja müügiarvel käibemaksukohustise kreeditrida. Mahaarvatav sisendkäibemaks ei ole ettevõtte kulu. Kui mahaarvamise õigust ei ole, võib käibemaks kuuluda vara soetusmaksumusse või kulusse. Maksukohustuse ajastus ei pruugi kattuda raamatupidamistulu ajastusega, eriti ettemaksete puhul. Vaata käibemaksu arvestamise juhendit.

Kannete kontrollnimekiri

Raamatupidamistarkvara teeb palju kandeid automaatselt, kuid automaatika vajab õigeid seadistusi ja sisendandmeid. Enne perioodi lõpetamist kontrolli vähemalt järgmist:

1. Dokument ja sisu: kas tehing on tõendatud ning valitud konto vastab tegelikule ostule, müügile või muule sündmusele?
2. Periood: kas teenus, ettemakse, viitvõlg või amortisatsioon on õigesse kuusse jaotatud?
3. Summa ja maksud: kas arve kogusumma, käibemaksu käsitlus ning valuuta on õiged?
4. Raha: kas pangakonto saldo võrdub sama kuupäeva pangaväljavõtte jäägiga?
5. Nõuded ja võlad: kas kontode saldod klapivad laekumata ja tasumata arvete nimekirjadega?
6. Topeltkanded: kas pangaimport ei ole juba sisestatud arvet teist korda tuluks või kuluks kandnud?
7. Muud saldod: kas laenujääk klapib laenuandja andmetega ning põhivara ja varud vastavad nende arvestusele?

Kuidas parandada valet kannet?

Parandus peab jätma kontrollitava jälje. Raamatupidamise seaduse § 10 lubab kirjendit parandada või kustutada, kui see tuleb viia vastavusse alg- või koonddokumendiga; paranduse sisu või kustutamise põhjus ja aeg peavad olema tuvastatavad.

Näiteks kui 60 eurot sidekulu kanti ekslikult rendikulusse, saab ümberklassifitseerimise teha D Sidekulu 60 €, K Rendikulu 60 €. Kogukulu ja pangaraha ei muutu. Lisa selgitusse viide algsele arvele ja paranduse põhjus. Seevastu valesse aastasse sattunud oluline viga võib nõuda varasema perioodi aruandluse korrigeerimist; seda ei tasu lihtsalt tänase kuupäevaga suvaliselt kulusse kanda.

Korduma kippuvad küsimused

Kas deebet tähendab raha juurdetulekut?

Pangaraha kontol küll, kuid üldreeglina mitte. Rendikulu deebet suurendab kulu ja laenukohustise deebet vähendab laenu. Vaata alati kõigepealt konto liiki.

Kas iga kanne peab sisaldama täpselt kahte kontot?

Ei. Kandes võib olla mitu deebet- ja kreeditrida, näiteks eri kulud ja käibemaks. Deebetpoolte kogusumma peab võrduma kreeditpoolte kogusummaga.

Kas arve laekumisel tuleb müügitulu uuesti kirjendada?

Ei, kui müügitulu ja nõue on juba kajastatud. Arve tasumisel suureneb raha ja väheneb nõue. Teine müügitulu kanne paisutaks tulu ning jätaks esialgse nõude ekslikult üles.

Kas mikroettevõtjal on kontoplaani vaja?

Jah. Mikroettevõtja erand raamatupidamise sise-eeskirja koostamise kohustusest ei vabasta kontoplaani koostamisest ega nõuetekohasest arvestusest. Programmi kontoplaan tuleb ettevõtte tehingutele sobivaks seadistada.

Kas tasakaalus bilanss tähendab korras raamatupidamist?

Ei. Tasakaal on vajalik, kuid lisaks peavad õiged olema tehingute sisu, summad, perioodid, dokumendid ja kontode saldod. Näiteks sama arve kahekordne sisestamine võib jätta bilansi tasakaalu, kuid suurendada ekslikult nii kulusid kui ka võlgu.

Allikad ja seotud juhendid

Õiguslikud alused kontrollitud 24.10.2026. Juhend käsitleb eeskätt Eesti OÜ tekkepõhist raamatupidamist. Summalised näited on lihtsustatud ega hõlma kõiki võimalikke maksu- ja arvestuserisusi.

• Raamatupidamise seadus: § 5 tekkepõhisus, §§ 6–7 kirjendid ja algdokumendid, §§ 8–11 kontoplaan, registrid, parandused ja sise-eeskiri.
• Rahandusministeerium: Raamatupidamise Toimkonna juhendid, eeskätt RTJ 1 ja RTJ 2. Vali oma aruandeperioodile kohaldatav redaktsioon.
• Müügiarve vormistamise nõuded ja näited.
• Kuidas korraldada väikeettevõtte raamatupidamist?

Kui kontode saldod ei klapi või automaatkanded tekitavad segadust, tasub esmalt üle vaadata kontoplaan, algdokumendid ja programmi seadistused. Pilvebüroo meeskond aitab leida põhjuse ja korrastada arvestuse nii, et saad oma ettevõtte numbritest aru.

Telli tulevased artiklid oma postkasti!