Paljud väikeettevõtjad pühendavad kogu oma aja oma ettevõtte ehitamisele ning see on nende peamiseks varaobjektiks ja võimalikuks pensionisambaks. Seega oleks mõistlik vahel oma aruannetele peale vaadata ja väikeettevõtte väärtus üle hinnata.
Inglise keeles on selline hea definitsioon ärianalüüsi kohta: Business intelligence is the conversion of data into information and then into intelligence. Eesti keeles võiks öelda lihtsalt, et ärianalüüs loob andmetest kasutuskõlblikku infot.
Novembri käibedeklaratsioonile tuleb esitada lisa – KMD INF, milles deklareeritakse suuremad tehingud. See teema puudutab ainult „tavalisi“ käibemaksukohustuslasi, piiratud käibemaksukohustuslased lisa esitama ei pea ja mitte-käibemaksukohustuslased ammugi mitte.
Finantsjuhtimine on tulevikku suunatud tegevus, ettevõttele vajalike finantsotsuste tegemine. Raamatupidamine on pigem suunatud minevikku, kajastades juba toimunud sündmusi. Raamatupidamisandmed on finantsarvestuste jaoks üheks vajalikuks sisendiks. Lisaks raamatupidamisandmetele kasutatakse finantsjuhtimise jaoks muid sisendeid – üldised majandusnäitajad, makroprognoosid, omanike seatud eesmärgid jne.
Igal ettevõttel on oma eesmärgid – müügieesmärgid, likviidsuseesmärgid, kasumieesmärgid, kvaliteedieesmärgid jne. Eesmärkide saavutamiseks on vaja ettevõtte tegevust juhtida, juhtimiseks on vaja eesmärgi poole liikumist võimalikult objektiivselt mõõta ja tagasisidet anda, et töötajad ikka õiges suunas toimetaks.
Mis on põhivara ning mis sinna alla kuulub? Mis on selle amortisatsioon?
Ettevõttel on lubatud teha teatud piirmäära ulatuses maksuvabalt kulutusi äripartnerite vastuvõtmiseks. Need kulutused kantakse esinduskuludesse. „Vastuvõtt“ on meelelahutusüritus – jõuluõhtu, ärilõuna, teatrikülastus.
Likviidsus tähendab piisava hulga raha olemasolu, et sa ise saaksid alati oma kohustusi täita. Väikeettevõtte omaniku ja juhina on rahade juhtimine üks sinu väga olulisi ülesandeid.
Võrdne osaluste jaotus kahe või kolme osaniku vahel ei ole ettevõtte efektiivse juhtimise seisukohast reeglina hea mõte.
Suuremates firmades töötanud palgatöötajale tundub ravikindlustuse olemasolu elementaarne, mille peale ta eriti kunagi mõelnud ei ole.
Kõik töölepingu alusel töötavad inimesed, käsundus- ja töövõtulepinguga (loe lepingute erinevuse kohta) töötavad inimesed ning tasu saavad juhatuse liikmed tuleb registreerida Maksuameti töötamise registris (lisaks veel mõned vähemlevinud variandid). Töötajate registrisse registreerimine vajalikkus Töötamise registri andmeid kasutavad erinevad riigiasutused – Haigekassa ravikindlustuse määramiseks, Töötukassa hüvitiste arvestamiseks, Maksuamet maksude kontrollimiseks jne. Samuti saab töötaja ise sealt kontrollida, kas tema töötamine on registreeritud. Kahjuks ravikindlustuse kehtivust sealt ei näe, seda peab ikka eraldi uurima. Kes tuleb registreerida? Registreerida tuleb kõigi inimeste töötamine, kui selle tulemusena tekib maksukohustus. Lisaks ka äriühingutes vabatahtlik töö (erand: ei pea registreerima praktikantide tööd). MTÜ-de vabatahtlikku tööd ei pea registreerima. Tasu mittesaavat juhatuse liiget ei pea registreerima. Kui tasu saab, ka ebaregulaarselt, tuleb registreerida. Millal peab registreerima? Tuleb registreerida kohe
Kood sokke, valmistad ehteid või 3d-prindid mudeleid ja müüd neid välismaale, pead blogi ja müüd tooteid läbi meililistide. Või ostad Eestist puitmööblit kokku ja müüd välismaale. Kaubad liiguvad Eestist üle piiri teise EL riiki või väljapoole, otse kliendile.