Ettevõttel on lubatud teha teatud piirmäära ulatuses maksuvabalt kulutusi äripartnerite vastuvõtmiseks. Need kulutused kantakse esinduskuludesse.
„Vastuvõtt“ on meelelahutusüritus – jõuluõhtu, ärilõuna, teatrikülastus.
Esinduskulude piirmäär
Juriidilise isiku vastuvõtukulude maksuvaba piirmäär on 50 eurot kalendrikuus, millele lisandub 2% samal kalendrikuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast. Piirmäära arvestatakse iga kalendrikuu kohta eraldi ning kasutamata limiiti järgmistele kuudele üle kanda ei saa.
Käibemaksukohustuslasest ettevõtja neilt kuludelt käibemaksu tagasi küsida ei tohi.
Näide
Mari ettevõte asutati 01.01.2014 ja Mari maksab igal kuul endale töötasu 400 eurot (bruto). Ühes kalendrikuus on tema ettevõtte maksuvaba vastuvõtukulude piirmäär:
50 € + (400 × 2%) = 58 eurot.
Kui Mari teeb samal kuul vastuvõtukulusid 70 euro eest, tuleb 12 euro ulatuses tasuda tulumaks.
Sobivad kulud
Vastuvõtukulud on siinkohal külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud kulud toitlustamisele, majutamisele, transpordile või kultuurilisele teenindamisele. Samuti lähevad sama reegli alla samasugused väljaspool Eestit tehtud kulud, nt ärilõuna lähetuse ajal.
Vastuvõtukulude näited:
- Toitlustamine;
- Majutus;
- Transport;
- kultuuriline teenindamine – nt esinejad, teatripiletid;
- kingitused (v.a reklaamkingitused);
- ruumide rent;
- vastuvõtu turvamine.
Makstud tasu õhtujuhile või esinejale maksustatakse töötasuna, sellele lisaks enam makse maksma ei pea.
Peoriided ei ole esinduskulud, need maksustatakse erisoodustusena.
Külaliste ja oma töötajate kulude maksustamine
Külalisteks loetakse antud juhul – äripartnerid, kliendid jms.
Külalisteks antud mõistes ei loeta ja nendega seotud kulud maksustatakse erisoodustusena:
- juhatuse ja nõukogu liikmed;
- ettevõtte töötajad,
- käsunduslepingu või töövõtulepingu alusel vastavas ettevõttes töötavad inimesed;
- nende abikaasad või elukaaslased, vanemad, lapsed, õed-vennad;
- lisaks sama loetelu isikutest, kui tööandjaks on samasse kontserni kuuluv teine Eesti ettevõte. Samas näiteks sama kontserni Soome ettevõtte töötajad on tavalised külalised.
Kui vastuvõtul osalevad oma töötajad külalisena, maksustatakse nende kulud erisoodustusena.
Kui vastuvõtul osalevad oma töötajad, täites tööülesandeid, siis on tegemist tavalise ettevõtlusega seotud kuluga.
Tulumaksusoodustusega MTÜ või SA korral külaliste või äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud kulusid ei maksustata. Kui MTÜ või SA ei ole nimekirjas, siis on samad reeglid nagu äriühingule.
Vastuvõtukulud deklareeritakse TSD lisa 5 kaudu. Kuna piirmäära arvestatakse iga kalendrikuu kohta eraldi, ei tehta enam aasta jooksul limiidi ümberarvestust ega saa hiljem kasutamata piirmäära varasematele kuudele rakendada.
Vaata ka maksuameti juhendit esinduskulude teemal. Samuti on koolituse ja peo eristamise ja vastuvõtul osalenud töötajate kulude maksustamise kohta on 2011. a Maksumaksjas ilmunud üks artikkel.
| muudetud |
Piirmääraks on 32 eurot kuus + 2% palgafondist.
Tulumaksuseaduse järgi nagu peaks olema 3% palgafondist. (§ 49).
§49 on õige koht 🙂
Lg 2 räägib, et 3% palgafondist (või 10% eelmise aasta kasumist) saab maksuvabalt annetada nimekirja kantud MTÜ-dele.
Lg 4 räägib esinduskuludest – 2% palgafondist + 32 eur/kuus
Seaduse sõnastus on tõesti raskesti loetav 🙁
Suur aitäh postituse eest. Oled esimene inimene, kes suutis lihtsalt ja arusaadavalt teema lahti kirjutada.
Kuidas on õige käsitleda liikmeid MTÜ poolt korraldatud avatud üritusel? Liikmed on täitnud avalduse liikmeks astumisel ja tasuvad liikmemaksu, kuid ei oma muud lepingulist suhet ega saa töötasu MTÜ-st. Kas tegemist on tavaliste külalistega või tuleb nende kulud maksustada erisoodustusena?
Kuidas arvestatakse esinduskulu FIE puhul? 2% palgafondist – sellist FIE-l pole ju. Ja kas see 32 kehtib ikka talle ka?
Tere! Kas esinduskulu on vaja deklareerida juhul kui see jääb alla 32 euro kuus?
Jep, deklareerima pead ikka.
Tere. Kas esinduskulu sisestatakse Lisa 5le km-ga või ilma?
Koos km. esinduskulult km tagasi ei saa.
Kui on toimunud äripartneri vastuvõtt restoranis ning restorani tsekk on 240 eurot, söödud ja joodud on võrdselt (võõrustaja on juhatuse liige), kas saaks käsitleda
1) Äripartneri osa 100 eurot + KM vastuvõtukuluna, KM tagasi ei küsi
2) Juhatuse liikme osa 100 eur + KM ettevõtlusega seotud kuluna (küsime KM tagasi) eeldusel, et võõrustaja on käitunud tööandja huvides ning on täitnud oma tööülesandeid?
Tere, Tarmo! Korrektne oleks tsekkile kirjutada juurde äripartneri nimi Toidule mida ta sõi, jõi) ja kanda see kuludokumendiks. Äripartneri osa saab arvestada vastuvõtukuluna. Käibemaksu tagasi küsida jah ei saa külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste osas (erand: saab tagasi töölähetuse majutusega seotud kuludelt). Juhatuse liikme osa kuulub erisoodustuse alla.
Tere Anna-Liisa,
Mina sinuga hetkel ei nõustu, et juhatuse liikme osa on erisoodustus, kuna juhul, kui ta käitub tööandja huvides ja teeb tööd võttes äripartnereid vastu, on tegemist ettevõtlusega seotud kuludega, millelt saab ka KMi tagasi küsida.
Krista, kas sa oled minu loogikaga nõus?
Tarmo, sinu lähenemine on igati loogiline – aga kahjuks maksuseadustes on sätestatud nii nagu Anna-Liisa kirjeldas 🙁
Nii mõnigi kord ei vasta § inimloogikale.
Aitäh, Krista!
Kas saaksid palun viidata mõnele seadusele ja paragrahvile, mis kinnitab Anna-Liisa arvamuse õigsust?
Lugupidamisega,
Tarmo
Siin loetu põhjal võiks kingituse panna kood 5100 alla, aga on ka kood 5000?
MTÜ puhul, kas liige kes ei tööta MTÜ-s, ega saa töötasu, kuid osales esindusüritusel, sõi ja jõi, on siis külaline või töötaja.
Tere!
Kui toimub ärilõuna ja juhatuse liige on ka ettevõtte omanik, siis kas kulud on kliendi kulu vastuvõtu kuludesse km vaba ja juhatuse liikme kulu(ettevõtte omanik) esinduskulu ilma kmta`?
Ja siis erisoodustus maksu ei pea maksma juhatuse liikme pealt, kes on ka omanik?
Aitäh!
Millised kingitused sobivad arvestada vastuvõtukuludena?
Kas vastuvõtu kulude kohta peab olema ka algdokument?