Põhivara: soetusmaksumus, kasulik eluiga ja amortisatsioon

Põhivara on ettevõtte kasutuses olev vara, millest loodetakse kasu saada kauem kui ühe aasta jooksul. Bilanssi ei võeta siiski iga pika kasutuseaga ostu: lähtuda tuleb vara sisust, soetusmaksumusest ja ettevõtte põhjendatud põhivara alampiirist. Põhivara amortisatsioon tähendab amortiseeritava maksumuse järkjärgulist kulusse kandmist vara kasuliku eluea jooksul. Raha kulub üldjuhul ostu eest tasumisel, amortisatsioonikandel uut väljamakset ei ole.

Millal on ost põhivara?

Eesti finantsaruandluse standardi RTJ 5 järgi kasutatakse materiaalset põhivara tootmisel, teenuse osutamisel, rendile andmisel või halduses ning kavandatav kasutusaeg on üle ühe aasta. Arvuti, tööpink või ettevõtte enda kasutuses olev hoone võib olla materiaalne põhivara. Immateriaalne põhivara on eristatav füüsilise vormita vara, näiteks ettevõtte kontrollitav ostetud tarkvaralitsents, kui selle kajastamise tingimused on täidetud.

Ostu hind üksi ei otsusta liigitust. Edasimüügiks ostetud kaup on varu, tavapärane pilvetarkvara kuutasu on üldjuhul teenuse kulu ning pikaajaline laenunõue või osalus on finantsvara. Need ei muutu materiaalseks või immateriaalseks põhivaraks pelgalt seetõttu, et neid hoitakse üle aasta. Renditulu või väärtuse kasvu eesmärgil hoitava kinnisvara arvestust käsitleb eraldi RTJ 6.

Kas põhivara alampiir on seadusega kindlaks määratud?

Äriühingu materiaalse ja immateriaalse põhivara jaoks ei anna RTJ 5 kõigile sobivat eurodes alampiiri. Ettevõte määrab selle olulisuse põhimõttest lähtudes ja rakendab oma arvestuspõhimõtet järjepidevalt. RTJ 5 järgi kantakse alampiirist väiksema soetusmaksumusega väheväärtuslik vara kulusse selle kasutuselevõtmisel, kuigi seda võidakse kasutada üle aasta. Vajaduse korral võib sellise vara üle pidada eraldi koguselist arvestust.

Näiteks kui põhjendatud alampiir on 1000 eurot, võib 900-eurone tööarvuti minna kasutuselevõtmisel kulusse ja 1800-eurone tööarvuti põhivarana arvele, eeldusel et mõlema kasutus on ettevõtlusega seotud ning kallim arvuti vastab varana kajastamise tingimustele. Need summad on näide ettevõtte valitud piirist, mitte seaduslikud piirmäärad. Piiri ei tohi aasta kasumi või kahjumi järgi suvaliselt muuta, et kulusid sobivasse aastasse nihutada; RTJ 5 käsitleb alampiiri muutust raamatupidamisliku hinnangu muutusena.

Arvestuspõhimõtted kirjeldatakse tavaliselt raamatupidamise sise-eeskirjas. Raamatupidamise seaduse § 11 järgi ei ole mikroettevõtjal sise-eeskirja koostamise kohustust, kuid ka tema arvestus peab olema põhjendatud ja järjepidev.

Mis kuulub soetusmaksumusse?

Materiaalne põhivara võetakse esmalt arvele soetusmaksumuses. See hõlmab ostuhinda ning vara kasutusvalmis seisundisse ja õigesse asukohta viimiseks vajalikke otseseid kulusid, näiteks transporti, paigaldust ja testimist. Mittetagastatavad maksud kuuluvad samuti soetusmaksumusse. Üldised halduskulud, reklaam ja töötajate koolitamine ei ole selle vara soetusmaksumus üksnes seetõttu, et need toimusid ostuga samal ajal.

Amortisatsioon algab siis, kui vara on kasutusvalmis, mitte tingimata arve tasumise päeval. Kui masin ostetakse detsembris, kuid paigaldatakse ja saab töövalmis jaanuaris, algab amortisatsiooniarvestus jaanuaris. See on üks põhjus, miks pangaväljavõtte kuupäevast ei piisa: tekkepõhine raamatupidamine lähtub tehingu majanduslikust sisust ja perioodist.

Kuidas amortisatsiooni arvutada?

Levinud on lineaarne meetod: soetusmaksumusest lahutatakse hinnanguline lõppväärtus ja saadud amortiseeritav osa jagatakse kasuliku eluea peale. Kasulik eluiga on ettevõtte hinnang sellele, kui kaua ta vara kasutab. Üht kohustuslikku protsenti, näiteks kõigile arvutitele 20% aastas, ei ole. Kui vara kasutamisest saadav kasu jaotub teisiti, võib sobida mõni muu RTJ 5-ga kooskõlas olev meetod.

Lineaarne kuine amortisatsioon = (soetusmaksumus − lõppväärtus) ÷ kasulik eluiga kuudes.

Näide: 1800-eurone tööarvuti

Ettevõte võtab 1. jaanuaril kasutusele tööarvuti, mille soetusmaksumus on 1800 eurot. Arvuti eeldatav kasulik eluiga on kolm aastat ehk 36 kuud ja lõppväärtus on hinnanguliselt null. Kui see ületab ettevõtte põhjendatud alampiiri, võetakse arvuti arvele põhivarana.

  • Kuine amortisatsioonikulu: 1800 € ÷ 36 = 50 €.
  • Esimese 12 kuu amortisatsioonikulu: 12 × 50 € = 600 €.
  • Bilansiline jääkmaksumus aasta lõpus: 1800 € − 600 € = 1200 €, kui allahindlust ei ole vaja.

Arvuti eest tasutud raha liigub ostu või makse ajal; 50-eurone igakuine amortisatsioonikanne jaotab selle vara maksumuse kuluks kasutusaja jooksul. Kui sama ost jääks ettevõtte põhjendatud alampiirist allapoole, kajastataks see kasutuselevõtmisel kuluna, mitte kolme aasta amortisatsioonina.

Mis muutub vara kasutusaja jooksul?

Kasulik eluiga ja lõppväärtus on hinnangud. Kui kasutus, kulumine või tehnoloogia muutub, tuleb neid vajaduse korral üle vaadata; muutunud hinnang mõjutab praegust ja tulevasi perioode, varasemaid amortisatsioonikandeid tagasiulatuvalt ümber ei kirjutata. Kui ilmneb vara väärtuse langus, võib lisaks amortisatsioonile olla vaja vara alla hinnata. Maa ja muu piiramata kasutuseaga vara tavapäraselt ei amortiseeru.

Ka hilisemad kulud vajavad eristamist. Jooksev hooldus ja remont on üldjuhul perioodikulu. Parendus või olulise komponendi asendamine võib suurendada põhivara soetusmaksumust, kui see vastab vara kajastamise tingimustele; asendatud komponendi jääkmaksumus tuleb siis bilansist eemaldada. Näiteks masina tavahooldus ja selle uus pikalt kasutatav mootor ei ole sama liiki kulu.

Erand: immateriaalne vara ja tarkvarakulud

Ostetud pika kasutusajaga tarkvara võib olla immateriaalne põhivara, kui ettevõte kontrollib eristatavat vara, tulevane majanduslik kasu on tõenäoline ja soetusmaksumus usaldusväärselt mõõdetav. Tavaline ligipääs pilveteenusele ei ole automaatselt põhivara. Ettevõtte enda loodud brändi või üldist turunduskulu ei võeta samuti lihtsalt immateriaalse varana arvele. Oma tarkvara loomise ja arendusväljaminekute puhul tuleb eraldi kontrollida RTJ 5 tingimusi; uurimistegevuse kulu kajastatakse tekkimisel kuluna.

Viis küsimust enne põhivarakaardi avamist

  1. Kas ost on ettevõtte kasutuseks, müügiks või hoopis saadud teenus?
  2. Kas kavandatav kasutusaeg ületab aastat ja soetusmaksumus ületab põhjendatud alampiiri?
  3. Millised otsesed kulud on vajalikud vara kasutusvalmis saamiseks?
  4. Mis on realistlik kasulik eluiga, lõppväärtus ja amortisatsioonimeetod?
  5. Mis kuupäeval sai vara tegelikult kasutusvalmis?

Artikkel lähtub kuni 2026. aasta lõpuni algavatele aruandeperioodidele kohaldatavast RTJ 5 redaktsioonist. 2027. aastal või hiljem algavatele aruandeperioodidele on kinnitatud juhendite uued redaktsioonid.

Praktiline lisamaterjal

Varade ja kohustiste arvelevõtmise ning edasise kajastamise kohta loe e-raamatust „II raamatupidamise õpik- varad ja kohustised”. See käsitleb muu hulgas nõudeid, laene, põhivara ja amortisatsiooni.