Ostukorv

Arhiiv

Mis on mõõdikud ja milleks neid kasutatakse?

//Mis on mõõdikud ja milleks neid kasutatakse?

Igal ettevõttel on oma eesmärgid – müügieesmärgid, likviidsuseesmärgid, kasumieesmärgid, kvaliteedieesmärgid jne.

Eesmärkide saavutamiseks on vaja ettevõtte tegevust juhtida, juhtimiseks on vaja eesmärgi poole liikumist võimalikult objektiivselt mõõta ja tagasisidet anda, et töötajad ikka õiges suunas toimetaks.

See on klassikaline juhtimisskeem:

eesmärk –> tegevus –> tulemus -> tagasiside (tulemuse võrdlus eesmärgiga) –> tegevuse korrigeerimine –> uus tulemus, uus tagasiside.

Mõõdikuid kasutamegi tagasiside saamiseks, võrreldes saadud tulemust eesmärgiga.

Mõõdikuid saab esitada graafiliselt, ühe arvnäitaja muutumisena ajas võrrelduna eesmärgiga ja seetõttu on see kergemini mõistetav kui suured Exceli tabelid.

Lihtne lähenemine väiksemale ettevõttele

Õigete mõõdikute valimiseks tuleks mõelda:

  1. Millised on su suurimad eesmärgid (valupunktid-vajadused-probleemid)?
  2. Millest võiksid need sõltuda?
  3. Mis võiks seda olla sellega sobiv mõõdik?

Lisainfot annab mõõdikute võrdlemine ka näiteks oma eelmise perioodi tulemustega või konkurendi tulemustega.

Näiteks

Ettevõttel on pidev rahapuudus, kasum on korralik, aga raha arvel ei ole.

Võimalik, et põhjus võib olla klientide maksmisega viivitamisel, oma arvete ennetähtaegsel maksmisel, või ka et oma klientidele on antud pikem maksetähtaeg kui hankijatelt saadud.

Samuti on võimalik, et äritegevusest teenitud kasumiga võrreldes on tehtud liiga suuri investeeringuid või on laenukoormus liiga suur.

Sobivad mõõdikud võiksid olla:

  • maksevõime üldine tase;
  • nõuete laekumise aeg päevades;
  • ostuarvete maksmise aeg päevades.

Lisaks tuleks kindlasti uurida rahavoogude aruannet, näiteks viimase 18 kuu rahavoogude aruande peamised komponendid graafikule panna.

Veel võimalikke eesmärke ja nendega sobivaid mõõdikuid:

  • ettevõtte ellujäämine – rahavood;
  • olla edukas – igakuine müügi kasv ja ärikasum, äriüksuste lõikes;
  • äriõitseng – turuosa ja investeeringu tasuvuse kasv;
  • uued tooted – uute toodete müügi osakaal kogumüügist;
  • uued kliendid – uute klientide müügi osakaal kogumüügist,
  • kliendirahulolu – korduvostud püsiklientidelt;
  • eelistatud hankija kasutamine – osakaal koguostudest.

Mõõdikute süsteem suuremale ettevõttele

Suuremal ja eriti kiires kasvufaasis oleval ettevõttel tasuks mõõdikutesse veidi põhjalikumalt suhtuda. Järgnevalt toon ühe võimaliku liigituse ja kasutamise soovitused.

1. KPI – key performance indicator, mida teha, et paremini läheks?

KPI on seotud pigem põhitegevusega ja pigem ei ole rahaline mõõdik. KPI on suunatud tuleviku tegevuse parandamisele. Seda mõõdikut jälgitakse väga operatiivselt, suurtes ettevõtetes reaalajas, muidu igapäevaselt/nädalaselt.

Näide: Lennufirma juht jälgis isiklikult lennukite hilinemisi, üle normi hilinemise korral helistas vastutavale töötajale, hilinemiste arv vähenes selle tulemusena kiiresti. Lennufirma jaoks oli kriitiliseks KPI-ks lennukite hilinemine.

Jaemüügiettevõtte jaoks võib olla KPI-ks kassajärjekorra pikkus tipptunnil või kaupade otsalõppemine müügisaalis.

Väiksemate ettevõtete jaoks ei pruugi alati KPI-d vaja ollagi, tegevuse maht on väiksem ja ülevaade hoomatavam.

2. PI – performance indicator, kuidas sul läheb?

Igapäevaselt või iganädalaselt võiks jälgida oma olulisi võtmevaldkondi, nt müük, kliendid, raha.

Näiteks:

igapäevaselt

  • raha pangakontodel;
  • laekumata müügiarved ja laekumiste prognoos;
  • maksmata ostuarved ja vajalike maksmiste prognoos.

iganädalaselt

  • müük peamiste teenuse/kaubaliikide kaupa, vs prognoos;
  • müük müügiinimeste lõikes;
  • müük peamistele klientidele;
  • kliendikohtumisi müügiinimese kohta;
  • uute klientide arv.

3. KRI – key result indicator, kuidas sul läinud on?

Igakuiselt olulisemad tagasiulatuvad finantstulemused, põhjalikumad analüüsid.

Näiteks:

  • viimase kuu kasumiaruanne võrrelduna prognoosi ja eelmiste aasta sama kuuga;
  • aasta kasumiaruanne kumuleeruvalt, võrrelduna prognoosi ja eelmise aastaga;
  • aasta tulemuste prognoos, senine tegelik + tuleviku prognoos;
  • kasumiaruanded viimased 12 kuud kõrvuti;
  • klientide kasumlikkus (müügitulu – otsekulud);
  • rahavoog põhitegevusest (EBITDA + nõuete ja kohustuste muutused);
  • valitud finantssuhtarvud, graafikuna viimase 12-16 kuu tulemused, näiteks:
    • uute klientide osakaal käibest;
    • kliendikohtumiste arv müügitehingu kohta;
    • maksevõime tase;
    • nõuete laekumiste aeg päevades;
    • ostuarvete maksmise aeg päevades;
    • EBITDA;
    • EBITDA suhe käibesse;
    • käive töötaja kohta;
    • kasum töötaja kohta.
Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-07-06T19:43:12+00:00 23. september 2014|ettevõtlus|kommentaarid puuduvad

Kommenteeri

4 × five =