Andmekvaliteet raamatupidamises tähendab, et aruannetes kajastuvad numbrid on täpsed, järjepidevad ja perioodiliselt kooskõlas, mitte ainult seaduse mõttes, vaid ka juhtimisotsuste jaoks. Olen oma büroopraktikas näinud, et enamik andmekvaliteedi probleeme algab kolmest kohast: kehvast sisendist, aegunud struktuurist ja puudulikest kontrollprotsessidest.
Enamik raamatupidajaid annab klientidele mingil määral proaktiivset finantsnõu. Näed, et marginaal langeb – ütled. Näed, et rahavoog muutub pingeliseks – hoiatad. Näed, et kulude struktuur on nihkunud – mainid kõneluse käigus. Aga enamik ei küsi selle eest raha.
Enne ettevõtlusega alustamist keerleb peas rohkelt küsimusi. Kust leida hea äriidee? Kuidas saada omale esimesed kliendid? Kas ma saan hakkama?
Tööandja maksab täistööajaga töötajale 2080 tunni eest aastas – 8 tundi päevas, 5 päeva nädalas, 52 nädalat aastas, millest muidugi tuleb maksta ka palgamakse. Millise osa sellest teeb töötaja aga sellist tööd, mille eest tööandja oma klientidelt raha saab? Seda on vaja ettevõtjal teada, sest sellest sõltub hinnakujundus, eelarve koostamine ja ka töötajate värbamise planeerimine.
Vaatame, millised on erinevad võimalused ettevõttesse ostetud küpsisekarbilt maksude arvestamiseks. Sain kokku 10 erinevat maksustamise varianti, sõltuvalt kasutamisviisist.
Üks osa raamatupidaja tööst seisneb selles, et kõik majandustehingud õigesti konteerida ehk korrektselt koostada. Konteerimine, ehk korrektse raamatupidamiskande koostamine on majandustehingu kajastamiseks sobivate kontode valimist, vastavalt majandustehingu sisule ja raamatupidamisreeglitele.
Kaasaegne raamatupidamine koosneb minu jaoks kolmest olulisest osast: Kaasaegne andmesisestus – automatiseerimine, programmide koostöö ja efektiivsus; Kaasaegne finantsinfo – andmete kasutamine väärtusliku info saamiseks ja selle tõlkimine ettevõtjale arusaadavasse keelde; Kaasaegne raamatupidaja – lisaks tasemel erialastele teadmistele on ta ka hea suhtleja ja oskab hästi programme kasutada.
Täiesti legaalne ja vahel nii kasulik lahendus – ostja väljastab ise endale arve (self-billing). Selle asemel, et saata andmed müüjale ja oodata, kuni arve saabub.
Vaatame sagedamini tehtavaid vigu raamatupidamises ja 10 olulist reeglit, mille järgimine aitab neid vigu vältida. Iga reegli lõpus on toodud ka vastav raamatupidamise alusprintsiip (RPS §16).
Vaatame MTÜ-de raamatupidamise ja maksustamise eripärasid, sealhulgas eraldi käibemaksuga seonduvat ja maksusoodustuse nimekirja kantud MTÜ-de erireegleid.
Väikeettevõtjatel ei ole oma servereid ja IT-osakonda, selle asemel kasutame teiste ettevõtete teenuseid. Me hoiame andmeid pilves, kasutame pilves asuvaid programme ja seda kõike erinevate seadmete kaudu – reeglina vähemalt sülearvutist ja nutitelefonist, võibolla ka teistest arvutitest ja tahvelarvutitest.
Oled väikese ettevõtte omanik ja mõtled, mida teha - proovida ise oma numbrid ja raamatupidamine kokku arvestada ning aruanne esitada või otsida siiski kuskilt raamatupidaja? Milline ettevõtja võiks ise oma raamatupidamist teha? Raamatupidajad ütlevad tavaliselt – ära jända ise, telli ikka teenus. Mõnes mõttes on see õige soovitus, korrektse raamatupidamise selgekssaamiseks on vaja päris palju õppida ja praktiseerida, mistõttu võib tekkidagi nii mõnigi viga raamatupidamisse. Teistpidi vaadates – raamatupidamine on väga „astmeline“, keerukus kasvab kiiresti koos ettevõtte kasvuga. Kuna raamatupidaja toimetab sageli erinevate ettevõtetega, siis kipub meelest ära minema, et see kõige alumine ots on tegelikult päris lihtne. Ettevõtja ei oska tihti jällegi arvestada, kui kiiresti kasvab raamatupidamise maht ja keerukus ettevõtte kasvades. Raamatupidajad on reeglina väga viletsad müügimehed ja ei taha oma
