MTÜ raamatupidamine ja selle eripärad

/, raamatupidamine/MTÜ raamatupidamine ja selle eripärad

Vaatame MTÜ-de raamatupidamise ja maksustamise eripärasid, sealhulgas eraldi käibemaksuga seonduvat ja maksusoodustuse nimekirja kantud MTÜ-de erireegleid.

Valdav osa Eesti ettevõtetest on osaühingud ja raamatupidajad on harjunud nende raamatupidamise reeglitega. Samas on meil ka päris palju MTÜ-sid, millest nii mõnedki on päris suure tegevusmahuga. Seega oleks raamatupidajal kasulik end nende spetsiifikaga kurssi viia. Ka inimesel, kes kaalub mõtet mõne vabaühenduse asutamiseks, oleks mõistlik uurida, millised variandid olemas on.

Äriühingud ja vabaühendused

Äriühingute eesmärgiks on tulu teenida, kasumi jaotamine omanikele on lubatud ja nende tegevust reguleerib Äriseadustik. Äriühinguteks on aktsiaselts, osaühing, usaldusühing, täisühing ja tulundusühistu.

Vabaühendusi (varasem nimetus – mittetulundusühendused) on kolme liiki – mittetulundusühing (varem nimetati ka „mittetulundusühistu“), sihtasutus ja seltsing.

1. Mittetulundusühing (MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille teenitud tulu võib kasutada, et saavutada ühingu põhikirjalisi eesmärke. Tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/120122018007?leiaKehtiv .

Korteriühistu (KÜ) on MTÜ alaliik – korteriomanike poolt loodud mittetulundusühing, mille eesmärgiks on kortermaja ühine majandamine. Tegevust reguleerib täiendavalt korteriomandi- ja korteriühistuseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017015?leiaKehtiv.

MTÜ-l on mõningad raamatupidamislikud ja maksunduslikud eripärad ja KÜ-l lisaks nendele veel oma spetsiifika.

2. Sihtasutust (SA) iseloomustab annetatud vara valitsemine ja teenitud tulu kasutamine oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Liikmeid sihtasutusel ei ole. Tegevust reguleerib sihtasutuste seadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017034?leiaKehtiv.

Sihtasutuse raamatupidamine ja maksundus on MTÜ-dega üpris võrreldav. Sihtasutuse teemaks on peamiselt investeeringute arvestus ja netovaras on neil põhikapitalina sihtkapital, võibolla koos alamfondidega.

Investeeringute arvestuse kohta võid uurida lähemalt ühest kogumikust, mis mu e-poes müügil on: https://pilvekool.ee/pood/investeeringute-raamatupidamine/

3. Seltsing on registreerimata vabaühendus, mis on asutatud kirjaliku seltsingulepinguga võlaõigusseaduse alusel ühise eesmärgi saavutamiseks. Seltsing ei ole juriidiline isik ja seega ametlikku raamatupidamist ei pea olema.

MTÜ raamatupidamise ja maksuarvestuse erisused

Suur osa raamatupidamisreegleid on praktiliselt samad kui teistel, erisused on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 14 Mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Tooks välja viis olulist teemat:

  1. tulude arvestus,
  2. sihtfinantseerimise arvestus,
  3. aastaaruande spetsiifika,
  4. MTÜ-de käibemaksuteemad,
  5. maksusoodustuse nimekirja kantud MTÜ-de erireeglid.

1. MTÜ-de tulude arvestus

MTÜ tulud tuleb jaotada järgnevalt:

  • liikmetelt saadud tasud – sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised eraldi,
  • sihtfinantseerimine, annetused, toetused – sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised eraldi,
  • tulu ettevõtlusest – sh sponsorlus,
  • muud äritulud – sama loogika kui äriühingutel
  • finantstulud – sama loogika kui äriühingutel.

Liikmete sihtotstarbelised tasud kajastatakse siis kui tasu on laekunud (või kui laekumine on praktiliselt kindel) ja tasuga kaasnevad tingimused on täidetud.

Liikmete mittesihtotstarbelised tasud ja mittesihtotstarbelised annetused kajastatakse selles perioodis, mille eest tasuti. Tulu kajastatakse laekumisel (või kui laekumine on praktiliselt kindel).

Sihtotstarbelised annetused ja toetused kajastatakse lähtudes RTJ-s 12 Sihtfinantseerimine kirjeldatud sihtfinantseerimise arvestuse põhimõtetest.

Tulu ettevõtlusest – siin tuleb kajastada toodete, kaupade ja teenuste müügist ja vahendamisest saadud tulu. Ka sponsorlus (ehk toetajale maksuvaba, vastusooritusega leping) tuleb siin kajastada, mitte annetuste ja toetuste all.

2. Sihtfinantseerimine.

Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 Sihtfinantseerimine reeglitest. See ei ole midagi MTÜ-dele spetsiifilist, kuid neil märksa sagedamini kasutusel kui äriühingutel.

Lühidalt: Varade sihtfinantseerimisel võib valida brutomeetodi (kajastades varad tavalise põhivarana, toetuse tuluna siis kui kõik tingimused täidetud) või netomeetodi (kajastades varad netomaksumuses). Tegevuse sihtfinantseerimisel kajastatakse tulud siis kui tingimused täidetud ja kulud paraku tekkepõhiselt.

3. Aastaaruande spetsiifika

MTÜ aastaaruanne on suures ulatuses sarnane äriühingute aastaaruandele, mõlemad lähtuvad siiski Eesti finantsaruandluse standardist. Bilansis on omakapitali asemel netovara ja kasumiaruande formaat on veidi erinev – eeskätt tulude jaotus on detailsem.

MTÜ puhul peaks aastaaruande koostamisel arvestama ka sellega, et MTÜ liikmed tunnevad tihti aastaaruande vastu huvi ja neil ei pruugi raamatupidamisteadmisi eriti olla. Seega MTÜ tegevusaruanne peaks olema tavapärasest pikem ja kõik olulise lihtsas keeles edasi andma.

4. MTÜ-de käibemaksuteemad

Käibemaksuseaduse mõistes on igasugune teenuste osutamine ja kaupade müük ettevõtlus, sõltumata eesmärgist. Seega vist iga MTÜ on potentsiaalne käibemaksukohustuslane, mingi tegevus on ju igaühel.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus tekib siis kui maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaastas.

Maksustatava käibe hulka loetakse teenitud tulu, nt piletite müük üritusele, aga ka näiteks sihtfinantseerimisena saadud toetus, mis võimaldab pileteid odavamalt müüa ja saadud sponsorlus (juhul kui toetajalt raha saamise eesmärgil pakutakse talle vastu reklaamiteenust).

Käibemaksu mõistes loetakse MTÜ poolt oma liikmetele osutatavad tasuta teenused maksuvabaks käibeks, seetõttu tekib MTÜ-del reeglina proportsionaalne käibemaksuarvestus ehk tagasi küsida saab vaid osa ostukäibemaksust.

5. Maksusoodustuse nimekirja kantud MTÜ-de erireeglid

Eraldi on olemas maksusoodustustega MTÜ-de nimekiri (pikema nimega – tulumaksusoodustusi saavate mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekiri). Nimekirja kuulumine annab MTÜ-le täiendavaid õigusi (ja veidi täiendavaid kohustusi) ning samuti soodustusi neile MTÜ-dele annetajatele.

Kui MTÜ ei ole sellesse nimekirja kantud, ei ole tal mitte mingeid maksusoodustusi ja ka annetajad ei saa annetusi maksuvabalt teha. Kõik soodustused on ainult nimekirja kantud MTÜ-dele.

Nimekirja kantud MTÜ-dele antud täiendavate õiguste hulka kuuluvad näiteks võimalus maksuvabalt vastuvõtukulusid teha (nt toitlustus ja majutus), maksuvabalt stipendiume maksta ja teistele nimekirja kantud MTÜ-dele maksuvabalt annetusi teha.

Täiendavaks kohustuseks on esitada kaks INF-deklaratsiooni – veebruari alguseks INF 4, saadud toetuste kohta ja juuli alguseks INF 9, tulude ja kulude kohta. Samuti on täiendavaks kohustuseks rangelt jälgida, et kõik deklaratsioonid on õigeaegselt esitatud ja maksud õigeaegselt makstud, muidu võetakse MTÜ nimekirjast välja.

Äriühingutel on võimalus nimekirja kantud MTÜ-dele annetada maksuvabalt kuni 3 protsenti sama aasta jooksul sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast või kuni 10 protsenti eelmise aasta kasumist (peale majandusaasta aruande kinnitamist).

Loe MTÜ reeglitest täpsemalt ja ka korterühistute raamatupidamise spetsiifikast kogumikust MTÜ & KÜ raamatupidamine.
https://pilvekool.ee/pood/mtu-ja-ku-raamatupidamine/

- |2019-02-13T22:28:08+00:0010. veebruar 2019|maksud, raamatupidamine|kommentaarid puuduvad

Kommenteeri

eleven + 7 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Arhiiv