
Raamatupidamiskanne näitab, millised kontod tehingu tõttu muutuvad. Iga kande deebetisse kantud summade kogusumma peab võrduma kreeditisse kantud summade kogusummaga. Selle reegli tundmisest üksi siiski ei piisa: õiged peavad olema ka kontod, periood, dokumendid ja maksukäsitlus.
Allpool on deebeti ja kreediti spikker ning näidiskanded müügiarve, ostuarve, makse, laenu ja ettemakse kohta. Juhend lähtub ettevõtte tekkepõhisest raamatupidamisest. Kontode nimetused on näitlikud; kontonumbrid vali oma ettevõtte kontoplaanist.
Deebet ja kreedit: lihtne spikker
Deebet (D) on konto vasak ja kreedit (K) parem pool. Need ei tähenda iseenesest plussi ja miinust ega head ja halba. Mõju sõltub sellest, mis liiki kontoga on tegemist.
| Konto liik | Suureneb | Väheneb |
|---|---|---|
| Vara Raha, nõuded, varud |
Deebetis | Kreeditis |
| Kohustised Võlad, laenukohustised |
Kreeditis | Deebetis |
| Omakapital Näiteks osakapital |
Kreeditis | Deebetis |
| Tulud | Kreeditis | Deebetis |
| Kulud | Deebetis | Kreeditis |
See on põhikontode loogika. Kontrakontod, näiteks põhivara akumuleeritud kulum, toimivad vastupidiselt vastavale põhikontole. Ka paranduse või kreeditarve kanne võib tavapärase kande suuna ümber pöörata.
Meelespea: vara ja kulu kasvavad deebetis; kohustised, omakapital ja tulu kasvavad kreeditis.
Pangakonto on ettevõtte jaoks vara. Raha laekumine suurendab selle deebetit, väljamakse suurendab kreeditit. Pangaväljavõttel kasutatud deebeti ja kreediti nimetused võivad lähtuda panga vaatenurgast.
Kuidas kande loogika läbi mõelda?
- Kirjelda tehingut. Mida ettevõte sai, andis, teenis või võlgneb? Makse selgitus üksi ei pruugi seda näidata.
- Vali kontod. Kas muutub vara, kohustis, omakapital, tulu või kulu?
- Määra suund. Kas iga valitud konto suureneb või väheneb? Kasuta ülaltoodud spikrit.
- Lisa summad ja õige periood. Erista vajaduse korral käibemaks ning seo kanne dokumendiga.
- Kontrolli tasakaalu ja sisu. D peab võrduma K-ga, kuid ka tasakaalus kanne võib olla vale.
Näiteks ostuarve sisestamine kaks korda annab kaks täiesti tasakaalus kannet, aga kulu ja võlg on kahekordsed. Samuti võib tasakaalu jääda kanne, mis viib arvuti ostu ekslikult kontoritarvete kulusse, kuigi ettevõtte arvestuspõhimõtete järgi tuleb see võtta põhivarana arvele.
Praktilised raamatupidamiskanded
Näidete eeldused: summad on eurodes. Käibemaksuga näidetes on müüja ja ostja Eesti käibemaksukohustuslased, tehingule rakendub 2026. aastal 24% standardmäär ning ostjal on nõuetekohase arve alusel täielik sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Näited ei käsitle piiriüleseid tehinguid, maksuvaba käivet, pöördmaksustamist ega kassapõhist käibemaksu erikorda.
Standardmäär on 24% alates 1.07.2025. Allikas: MTA käibemaksumäärade selgitus. Registreerimise ja erandite kohta loe käibemaksukohustuse juhendit.
1. Müügiarve: teenus on osutatud, klient veel ei maksa
Ettevõte osutab kliendile teenuse hinnaga 1000 eurot + 240 eurot käibemaksu. Teenus ja arve kuuluvad samasse perioodi ning varasemat ettemakset ei ole.
| Konto | D | K |
|---|---|---|
| Nõuded ostjate vastu | 1240 | — |
| Müügitulu | — | 1000 |
| Müügi käibemaks | — | 240 |
| Kokku | 1240 | 1240 |
Ettevõttel tekib kliendi vastu nõue 1240 eurot. Tulu on 1000 eurot; käibemaks ei ole ettevõtte müügitulu. Müügiarve juhendist leiad arve nõuded ja näidised.
2. Müügiarve laekumine: raha tuleb, nõue väheneb
| Konto | D | K |
|---|---|---|
| Pangakonto | 1240 | — |
| Nõuded ostjate vastu | — | 1240 |
Laekumine ei ole teine müügitulu. Üks vara liik ehk nõue asendub teisega ehk rahaga. Seo makse konkreetse arvega, et arve ei jääks tasumata arvete nimekirja.
3. Ostuarve ja selle tasumine
Ettevõte ostab jooksva kuu raamatupidamisteenust: hind 500 eurot, käibemaks 120 eurot, kokku 620 eurot.
| Konto | D | K |
|---|---|---|
| Raamatupidamisteenuse kulu | 500 | — |
| Sisendkäibemaks | 120 | — |
| Võlad tarnijatele | — | 620 |
| Kokku | 620 | 620 |
Arve tasumisel on kanne D Võlad tarnijatele 620 / K Pangakonto 620. Võlg ja raha vähenevad. Teenusekulu teist korda ei teki.
Kui ostjal ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust, läheb selles näites kogu 620 eurot teenuse kulusse. Vara ostmisel võib mahaarvamata käibemaks kuuluda vara soetusmaksumusse. Kõik ostud ei ole kohe kulud: eraldi tuleb hinnata varusid, põhivara ja tulevaste perioodide ettemakseid.
4. Laenu saamine ja tagasimakse
Ettevõte saab pangakontole 5000 eurot lühiajalist laenu. Lihtsustatud näites puuduvad lepingutasud ja muud laenu arvestusväärtust mõjutavad asjaolud.
D Pangakonto 5000 / K Laenukohustis 5000.
Raha suureneb, kuid samal ajal tekib kohustis see tagastada. Laen ei ole müügitulu ega kasum.
| Konto | D | K |
|---|---|---|
| Laenukohustis | 1000 | — |
| Intressikulu | 50 | — |
| Pangakonto | — | 1050 |
Põhiosa tagastamine vähendab kohustist; kuluks on intress. Näites ei olnud intress varem võlana kajastatud. Kui see oli juba arvestatud, vähenda maksmisel intressivõlga, et kulu ei tekiks kaks korda.
5. Kliendi ettemakse ei ole veel müügitulu
Klient maksab oktoobris 1240 eurot teenuse eest, mis osutatakse tervikuna novembris. Hind on 1000 eurot + 240 eurot käibemaksu. Käibemaksuga maksustatava Eesti teenuse ettemakse laekumisel tekib üldjuhul käive saadud makse ulatuses, kuigi teenuse müügitulu veel ei teki.
| Konto | D | K |
|---|---|---|
| Pangakonto | 1240 | — |
| Klientide ettemaksed | — | 1000 |
| Müügi käibemaks | — | 240 |
Novembris, kui teenus on osutatud ja tulu kajastamise tingimused täidetud, on majanduslik koondmõju D Klientide ettemaksed 1000 / K Müügitulu 1000. Raamatupidamisprogrammis võib lõpparve ja ettemakse tasaarveldamine tekitada mitu tehnilist kannet. Kontrolli, et varem arvestatud 240 eurot käibemaksu ei läheks teist korda tasumisele.
Ettemaksuarve väljastamine ilma raha laekumise ja teenuse osutamiseta ei tekita selles näites veel käivet. Tulu tekkimise aeg ja käibemaksuga maksustamise aeg tuleb seega eraldi läbi mõelda.
Allikas: MTA selgitus käibe toimumise aja ja ettemaksete kohta.
Kande kuupäev, sisestamise aeg ja number on erinevad asjad
Raamatupidamise seaduse § 6 järgi peab kirjend sisaldama majandustehingu kuupäeva, identifitseerimistunnust, debiteeritavaid ja krediteeritavaid kontosid koos summadega ning viidet alg- või koonddokumendile.
- Tehingu kuupäev määrab, millal majanduslik sündmus toimus. Tekkepõhises arvestuses lähtutakse tehingu sisust, mitte üksnes makse või arve väljastamise päevast.
- Sisestamise aeg näitab, millal inimene või programm kande süsteemi lisas. See võib olla tehingust hilisem.
- Kande number või muu tunnus võimaldab kande üheselt leida. See ei pea olema sama mis tarnija arvenumber.
Näiteks 31. oktoobril osutatud teenuse arve võib saabuda 3. novembril. Teenusekulu kuulub oktoobrisse, kuigi sisestus tehakse novembris. Sisendkäibemaksu mahaarvamise perioodi tuleb hinnata eraldi käibemaksureeglite ja arve saamise aja järgi.
Kas hiljem sisestatud kanne võib olla varasema kuupäevaga?
Jah, kui see kajastab varasema perioodi tehingut või selle perioodi põhjendatud reguleerimiskannet. Seadus nõuab võimalust saada kontode kaupa kronoloogilisi väljavõtteid; sellest ei tulene nõuet muuta tehingu kuupäeva selleks, et numbrid oleksid kuupäevadega samas kasvavas järjekorras.
Kasuta programmi ja ettevõtte arvestuskorralduse kohast nummerdamist. Säilita tegelik sisestus- ja muudatusajalugu. Ära nummerda olemasolevaid kandeid lihtsalt kuupäevade järgi ümber, kui see lõhub seosed dokumentide või teiste registritega. Suletud perioodi muutmisel kontrolli mõju juba koostatud aruannetele ja deklaratsioonidele.
Mis kuupäevaga teha käibemaksukontode sulgemise kanne?
Kui koondad oktoobri müügi käibemaksu ja sisendkäibemaksu eraldi tasumisele kuuluva käibemaksu kontole, tehakse selline kuusulgemise kanne üldjuhul 31. oktoobri seisuga. Selle sisestamine või deklaratsiooni esitamine novembris ei muuda kannet novembri tehinguks.
See on arvestuse korralduse näide, mitte nõue teha igas programmis eraldi käsikanne. Mõni programm teeb sulgemise ise või kasutab teistsugust kontode ülesehitust. Ära lisa automaatsele sulgemisele teist samasugust kannet.
| Konto | D | K |
|---|---|---|
| Müügi käibemaks | 240 | — |
| Sisendkäibemaks | — | 120 |
| Tasumisele kuuluv käibemaks | — | 120 |
Sulgemise tulemusel jääb 120-eurone maksukohustis. Maksu tasumine või selle katmine MTA ettemaksukontolt on eraldi sündmus oma kuupäevaga. Võrdle lõpptulemust deklaratsiooni ja MTA kontoseisuga; tegelikus arvestuses võivad lisanduda muud tehingud ja parandused.
Kuupäeva, kirjendi tunnuse, kronoloogiliste väljavõtete ja muudatuste jälgitavuse alus: raamatupidamise seaduse §§ 5, 6, 9 ja 10. Kuusulgemise kanne eespool on nende põhimõtete praktiline rakendus.
Finantskanne ja reskontro: sama tehing, erinev detailsus
Pearaamat näitab kontode käibeid ja saldosid. Reskontro on detailne arvestus näiteks klientide, tarnijate ja arvete kaupa: kes võlgneb, millise arve eest ja mis tähtajaga.
Müügi- või ostuarve moodulis sisestatud dokument tekitab tavaliselt nii raamatupidamiskande kui ka arve seose kliendi või tarnijaga. Otse pearaamatusse tehtud finantskanne ei pruugi vastavat arvet reskontros sulgeda. Täpne käitumine sõltub programmist.
Praktiline kontroll: võrdle sama kuupäeva seisuga ostjate tasumata arvete summat vastava pearaamatu nõudekontoga ning tarnijate tasumata arveid võlakontoga. Arvesta eraldi ettemakseid, allahindlusi, valuutavahesid ja aruande filtreid.
Kui summad erinevad, otsi esmalt käsitsi tehtud finantskandeid, sidumata makseid, dubleeritud arveid ja vale kuupäevaga dokumente. Vahe parandamiseks ei piisa juhuslikust tasakaalustavast kandest: selle põhjus peab olema teada.
Sama kehtib käibemaksuaruande kohta. Käibemaksukonto muutmine käsikandega ei taga, et muutub ka deklaratsiooni alusandmestik. Kontrolli programmi maksukoode, tehingu liiki ja aruandesse kaasamise reegleid.
Kontrollnimekiri enne kande kinnitamist
- Tehing on tõendatud. Dokument või dokumentide kogum selgitab tehingu sisu ja summat. Vaata ka algdokumentide juhendit.
- Kanne kuulub sellele ettevõttele ja õigesse perioodi. Arve kuupäev ning maksepäev ei asenda sisulist hinnangut.
- Kontod vastavad tehingule. Erista kulu varast, tulu ettemaksest ning laenu põhiosa intressist.
- Käibemaks on põhjendatud. Kontrolli määra, mahaarvamise õigust, perioodi ja programmi maksukoodi.
- Summad klapivad. D = K ning kogusumma vastab dokumendile. Kontrolli ka valuutat ja ümardamist.
- Topeltkannet ei ole. E-arve, PDF ja pangamakse ei ole kolm eraldi ostu.
- Arve ja makse on seotud. Vaata üle reskontro, pearaamatu ja vajaduse korral maksuaruande tulemus.
E-arved, pangaühendused ja automaatsed konteerimisreeglid võivad suure osa kannetest koostada. Vastutus arvestuse õigsuse eest ei kao: seadistused, erandid ja saldode võrdlused vajavad kontrolli. Sellest lähemalt artiklis „Kaasaegne raamatupidamine”.
Kuidas parandada valet kannet?
Leia kõigepealt algdokument ja vea põhjus. Paranda kanne programmi selleks ette nähtud viisil, säilitades seosed ning muudatuse põhjuse ja aja. Vajaduse korral kasutatakse tühistavat kannet ja uut õiget kannet. Raamatupidamise seaduse § 10 järgi peab parandus viima kirjendi vastavusse alg- või koonddokumendiga ning muudatus peab jääma tuvastatavaks.
Juba esitatud deklaratsiooni või varasema majandusaasta aruannet mõjutav viga vajab eraldi hinnangut. Rohkem näiteid leiad artiklist „Vead raamatupidamises: 10 kontrolli, mis aitavad neid vältida”.
Vajad rohkem näidiskandeid?
E-raamat „Raamatupidamiskanded praktikas” aitab läbi mõelda igapäevaseid ja keerukamaid tehinguid, sobivaid kontosid ning vajalikke kontrolle.
Küsimus kannete kronoloogilise järjestuse kohta. Kas kanded peavad kronoloogilises järjestuses olema nii kande numbri kui ka kuupäeva osas või piisab ainult kande numbri kronoloogiast? Näiteks kui 20. kuupäeval sulgeda käibemaksu kontod, siis programm paneb automaatselt eelmise kuu viimase kuupäeva. Arvestades, et kuu esimeses pooles on mitmeid tehinguid toimunud, siis kande number jookseb küll järjest, kuid kuupäev tuleb vale. Kas korrektne on käibemaksu kontod sulgeda siis pigem uue kuu deklaratsiooni tegemise kuupäevaga?