Uuendatud

Autor: Krista Teearu. Esmakordselt avaldatud .

Pilvebüroo päisepilt: Ettevõtte kulud ja maksud. Maksustamine. Erandid. Näited.

Ettevõtte kulude maksustamine sõltub sellest, milleks kulu tehakse, kes saab hüve ja kas maksuvabastuse tingimused on täidetud. Tavapärane tõendatud ettevõtluskulu ei too Eesti osaühingule üldjuhul täiendavat tulumaksu. Erisoodustuselt tuleb aga tasuda tulumaks 22/78 ja sotsiaalmaks 33%, paljudelt ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaks 22/78. Käibemaksu mahaarvamise õigust tuleb hinnata eraldi.

See juhend käsitleb Eesti residendist äriühingu, näiteks OÜ kulusid 23. oktoobri 2026 seisuga. FIE, mittetulundusühingu ja piiriüleste tehingute puhul võivad reeglid erineda. Allpool on 18 levinud olukorda koos erandite ja näidetega. Loetelu aitab kulu õigesse rühma paigutada; see ei tähenda, et kõik nimetatud kulud oleksid alati maksustatavad.

Milline maks ettevõtte kulule lisandub?

Alusta tehingu sisust, mitte kulukonto nimest. Arve ettevõtte nimele või ettevõtte pangakaardiga maksmine ei muuda isiklikku ostu ettevõtluskuluks. Samuti ei tähenda kulu kajastamine kasumiaruandes, et see on maksuvaba.

Kulu või väljamakse Tavapärane maksukäsitlus
Tõendatud ettevõtluskulu Üldjuhul täiendavat tulumaksu ei teki. Käibemaksu mahaarvamine sõltub kasutusest ja seaduse piirangutest.
Töötasu või juhatuse liikme tasu Tulumaks ja sotsiaalmaks; muud maksed sõltuvad tasu liigist ja saaja staatusest.
Erisoodustus Tulumaks 22/78 hüve väärtuselt ning sotsiaalmaks 33% hüve ja selle tulumaksu summalt.
Maksustatav kingitus, annetus või vastuvõtukulu Üldjuhul tulumaks 22/78; kontrolli saajat, eesmärki ja võimalikke piirmäärasid.
Ettevõtlusega mitteseotud kulu Üldjuhul tulumaks 22/78, kui sama kulu ei maksustata juba teisel alusel.

Erisoodustuse mõttes on töötajate ring laiem kui töölepinguga inimesed: sinna kuuluvad ka juhatuse ja nõukogu liikmed ning võlaõigusliku lepingu alusel töötavad füüsilised isikud. Ainuüksi osanikuks olemine ei tee inimesest selles tähenduses töötajat. Osanikule antud hüve maksustamisel tuleb selgitada, kas tegemist on töötaja hüve, kasumieraldise, kingituse või muu väljamaksega. Alus: tulumaksuseaduse §-d 48–52.

1–2. Töötasu ja isiklikud kulud

1. Töötasu, preemia ja juhatuse liikme tasu

Töö eest makstav tasu maksustatakse tööjõutuluna. Töötasu ja juhatuse liikme tasu reeglid erinevad: näiteks juhatuse liikme tasult ei arvestata töötuskindlustusmakset. Kogumispensioni makse sõltub inimese kohustusest ja valitud määrast. Tasu nimetamine hüvitiseks või preemiaks ei muuda selle tegelikku sisu.

Näide: kui töötajale lubatakse 1000 eurot brutopalka, ei ole ettevõtte kogukulu 1000 eurot, sest tööandja maksud lisanduvad brutotasule. Netotasus kokkuleppimisel tuleb enne otsustamist arvutada ka bruto ja tööandja kogukulu. Täpsed määrad ja arvutused leiad töötasu ja juhatuse liikme tasu juhendist.

2. Töötaja või juhatuse liikme isiklikud ostud

Ettevõtte tasutud isiklik hüve on üldjuhul erisoodustus. Siia võivad kuuluda erareis, pere toidukaup või isikliku eluaseme kulu, millel puudub ettevõtluslik põhjendus ja millele ei kohaldu erand. Kui hüve antakse seoses töötaja või juhatuse liikme rolliga tema pereliikmele, võib ka see olla erisoodustus.

Praktiline soovitus: ettevõtte kaardiga ekslikult tehtud eraost tuleb kohe tuvastada, raamatupidajale selgitada ja ettevõttele tagasi maksta. Ära peida seda kontoritarvete hulka. Erisoodustuse maksud tasub tööandja; need ei ole töötaja brutopalgast kinnipeetavad palgamaksud.

3–6. Auto, lähetus ja kodukontor

3. Ettevõtte sõiduauto erasõitudeks kasutamine

Tööandja sõiduauto erasõitudeks kasutamise võimaldamine tekitab erisoodustuse. Sõiduauto puhul arvutatakse hüve väärtus mootori võimsuse ja vanuse alusel: 1,96 eurot kilovati kohta kuus, üle viie aasta vanusel autol 1,47 eurot. See on maksustatav hüve väärtus, mitte tasumisele kuuluv maksusumma.

Näiteks kuni viie aasta vanuse 100 kW auto erisoodustuse hind on 196 eurot kuus; sellele arvutatakse tulu- ja sotsiaalmaks. Kui autot kasutatakse üksnes ettevõtluses, peab tegelik kasutus ja selle tõendamine sellele vastama. Eraldi tuleb lahendada auto sisendkäibemaks. Loe ettevõtte ja isikliku sõiduauto maksustamisest.

4. Isikliku sõiduauto hüvitis üle piirmäära või ilma arvestuseta

Töösõitude eest saab nõuetekohase arvestuse alusel maksta maksuvabalt kuni 0,50 eurot kilomeetri kohta ja kuni 550 eurot kalendrikuus ühe hüvitist maksva tööandja kohta. Vaja on sõidupäevikut, kirjalikku otsust ja auto kasutusõigust tõendavat dokumenti. Sõidupäevikuta ei saa seda maksuvabastust kasutada.

Näide: 1200 töökilomeetrit × 0,50 eurot = 600 eurot. Kui ettevõte hüvitab kogu summa, on 550 eurot maksuvaba ja 50 eurot erisoodustus. Kilomeetrihüvitis katab tavalised autokulud; sama kasutuse kütusekulu ei saa sellele maksuvabalt juurde lisada. Töösõidu parkimistasu saab kuludokumendi alusel eraldi hüvitada. Alus: MTA sõiduhüvitise arvestuse juhend.

5. Lähetuskulud ja päevaraha

Tööreisiga seotud põhjendatud sõidu- ja majutuskulude hüvitamine ei ole üldjuhul erisoodustus. Reisil peab olema tööalane eesmärk ja kulud peavad olema tõendatud. Kaasasõitva pereliikme puhkus või töötaja eraprogramm ei muutu lähetuskuluks pelgalt ühise broneeringu tõttu.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba ülempiir on esimese 15 päeva eest 75 eurot päevas, kuid seda kõrgemat piiri saab kasutada kõige rohkem 15 päeval kalendrikuus; järgnevate päevade piir on 40 eurot. Piirmäära ületav päevaraha maksustatakse palgatuluna, mitte erisoodustusena. Maksuvaba ülempiir ei ole automaatselt kohustuslik makstav summa. Eesti-sisese lähetuse eest maksuvaba päevaraha ette nähtud ei ole. Tingimused ja näited on lähetuskulude ja päevaraha juhendis; määrad kinnitab MTA maksumuudatuste ülevaade.

6. Kodukontori kulud ja omanikule makstav üür

Kodukontori tegelike töökulude hüvitamine ja ruumi üürimine on erinevad tehingud. Ettevõtte tööks kasutatava osa elektri-, interneti- ja muudest põhjendatud kuludest saab sobiva jaotuse ja dokumentide alusel hüvitada. Kogu pere elamiskulude tasumine võib aga tekitada erisoodustuse.

Näiteks 120-eurosest arvest tõendatud 25% tööalane osa on 30 eurot. Jaotus peab lähtuma tegelikust kasutusest: 25% ei ole seaduses antud üldine maksuvaba määr. Kui ettevõte maksab Eesti residendist eraisikule ruumi eest üüri, tuleb eraldi hinnata üüritulult tulumaksu kinnipidamist. Lepingu, proportsiooni ja käibemaksu käsitlust selgitab kodukontori kulude juhend.

7–10. Kingitused, annetused ja üritused

7. Kingitused klientidele ja töötajatele

Kingituse maksustamine sõltub saajast ja eesmärgist. Kliendile tehtud tavapäraselt maksustatavalt kingituselt tasub äriühing tulumaksu 22/78. Töötajale antud mitterahaline kingitus on üldjuhul erisoodustus koos tulu- ja sotsiaalmaksuga; rahaline preemia kuulub tavaliselt töötasu hulka.

Reklaami eesmärgil üle antud kauba või teenuse tulumaksuvaba väärtus võib olla kuni 21 eurot ilma käibemaksuta. See pole üldine maksuvaba piir kõikidele kingitustele. Ka käibemaksu reegel on eraldi: tasuta reklaamkauba puhul on selleks piiriks 10 eurot ilma käibemaksuta. Seega ei piisa otsusest „tulumaksu ei teki”. Tingimused ja kingikomplektide näited leiad kingituste ja annetuste juhendist.

8. Annetused ja sponsorlus

Heategevuslik eesmärk üksi ei tee annetust maksuvabaks. Tulumaksusoodustusega nimekirja kantud või seaduses võrdsustatud saajale tehtud annetustel saab üldreeglina valida kahe aastapiiri vahel: 3% sama kalendriaasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest või 10% kalendriaasta alguseks lõppenud viimase majandusaasta kasumist. Piire kokku liita ei saa.

Näiteks kui sobiv aastapiir on 2000 eurot ja piiri arvestusse kuuluvad annetused kokku 2400 eurot, maksustatakse üldjuhul 400 eurot. Kontrolli saaja staatust, valitud piiri ja konkreetse annetuse võimalikke erisusi enne makset. Kui ettevõte saab sponsorluse eest tegeliku ja tõendatud reklaamiteenuse, tuleb hinnata teenuse sisu ning vastutasu väärtust. Pelgalt lepingu pealkiri „sponsorlus” annetust reklaamikuluks ei muuda.

9. Ärilõunad ja klientide vastuvõtukulud

Külaliste või koostööpartnerite toitlustamisele, majutamisele, transpordile ja meelelahutusele kehtib ühine vastuvõtukulude maksuvaba piir. Äriühingu piir on 50 eurot kalendrikuus, millele lisandub 2% samal kuul tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksetest. Seda ei arvutata käibest ega kasumist.

Kalendriaasta jooksul saab kasutamata piiri summeeritult arvestada. Ärilõuna ja kliendiürituse jaoks ei ole kahte eraldi 50-eurost piiri. Ületav osa maksustatakse tulumaksuga 22/78. Lisa kuludokumendile kohtumise eesmärk ja osalenud ettevõtted või inimesed. Tulumaksuvaba piir ei anna õigust vastuvõtukulu sisendkäibemaksu maha arvata. Alus: tulumaksuseaduse § 49 lõiked 4–5.

10. Töötajate toitlustus, suvepäevad ja jõulupidu

Töötajale tasuta pakutud toit ja meelelahutus on üldjuhul erisoodustus. Töötajate pidu ei saa maksuvabaks muuta kliendiürituse või koolituspäeva nimetusega. Kui üritusel on nii tööalane osa, klientide vastuvõtt kui ka töötajate meelelahutus, tuleb kulud sisu järgi eristada.

Töötaja osalemine kliendiüritusel ei tähenda siiski automaatselt erisoodustust: hinnata tuleb tema tööülesandeid ja konkreetset kulu. Näiteks üritust teenindava tõlgi vajalik transport võib olla töökulu, samal ajal kui talle antud teatripilet on isiklik hüve. Säilita päevakava, osalejate rollid ja kulude jaotus. Seda eristust selgitab MTA vastuvõtukulude juhend.

11–13. Tervis, koolitus ja tööriided

11. Tervise- ja spordikulud

Seaduses nimetatud tervise edendamise kulusid saab hüvitada maksuvabalt kuni 400 eurot töötaja kohta aastas. Võimalus peab olema tagatud kõigile töötajatele, olemas peavad olema kuludokumendid ja isikupõhine arvestus. See on aastane, mitte kvartaalne piir ning summa sisaldab käibemaksu.

Soodustuse alla võivad kuuluda näiteks regulaarne spordiklubi kasutamine ja massaaž ning seaduse tingimustele vastav hambaravi. Spordirõivad ja treeningjalanõud selle erandi alla ei kuulu. Kui sobivaid kulusid hüvitatakse aastas 450 eurot, on piiri ületav 50 eurot erisoodustus. Töötaja tervise- ja spordikulude sisendkäibemaksu maha ei arvata. Töötervishoiu kohustuslikel kuludel on eraldi alus; kõiki tervisekulusid ei pea 400-eurose piiri sisse suruma. Vaata MTA tervise- ja spordikulude juhendit.

12. Koolitus ja tasemeõpe

Tööülesannetega otseselt seotud koolitus võib olla maksuvaba ettevõtluskulu. Õppemaksu käsitlus sõltub koolituse sisust, inimese rollist ja seosest tema ülesannetega. Ka tasemeõpe võib vastavate tingimuste täitmisel olla maksuvaba; tööga mitteseotud harrastuskoolitus on töötaja puhul üldjuhul erisoodustus.

Näide: raamatupidaja erialane maksukoolitus on otseselt seotud tööga. Sama inimese eraviisilise hobikursuse tasumine vajab teistsugust käsitlust. Säilita õppekava ja kirjalik põhjendus, kuidas omandatav oskus töös kasutust leiab. Tasemeõppega kaasnev elamine ja sõidud ei muutu õppemaksu maksuvabastuse tõttu automaatselt maksuvabaks. Täpsemalt: MTA koolituskulude juhend.

13. Tööriided, kaitsevahendid ja tavalised rõivad

Töö laadist tulenev vajalik kaitse- või tööriietus ei ole üldjuhul erisoodustus. Kliendikohtumisel kantav tavaline ülikond või kleit ei muutu aga automaatselt maksuvabaks tööriietuseks.

Kui riideid saab kasutada ka isiklikult, tuleb hinnata tööalast ja isiklikku kasutust ning seda, kes isikliku osa tasub. Töökohal hoitava ja üksnes seal kasutatava vormiriietuse olukord erineb koju kaasa antud tavarõivastest. Pane tööriiete kasutamise kord kirja ja lähtu tegelikust korraldusest. Alus: MTA tööriiete selgitus.

14–18. Dokumendid, trahvid ja muud erijuhud

14. Puuduv või puudulik kuludokument

Nõuetele vastava algdokumendita väljamakse võib tuua tulumaksu 22/78. Paberist tšeki kadumine ei tähenda siiski, et ainus järgmine samm oleks maksu tasumine. Kõigepealt küsi müüjalt duplikaat või e-arve ning koonda tehingut tõendavad andmed. Dokumendi puudust saab sageli parandada.

Pangaväljavõte tõendab makset, kuid ei pruugi üksinda tõendada, mida osteti ja kuidas see ettevõtlusega seostus. Kui nõuetekohane algdokument jääbki puudu, tuleb maksukohustus lahendada. Raamatupidamise algdokumendi ja käibemaksuarve nõuded ei ole samad. Loe algdokumentide vormistamise ja säilitamise juhendit.

15. Seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha

Seaduse alusel määratud trahv või sunniraha on äriühingule üldjuhul tulumaksuga maksustatav kulu. See võib puudutada näiteks ettevõttele määratud sunniraha. Kui ettevõte tasub hoopis töötajale määratud isikliku trahvi, tuleb hinnata töötajale antud hüve ja erisoodustuse reegleid.

Ära pane kõiki „trahve” samasse rühma. Äritegevusega seotud lepinguline viivis või leppetrahv ei ole sama mis riigi määratud karistus. Ka parkimisnõude puhul tuleb lugeda alusdokumenti: eraparkla leppetrahv ja seaduse alusel määratud rahatrahv on erinevad nõuded. Välismaise saaja puhul kontrolli lisaks erireegleid, sealhulgas maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsiooni piiranguid.

16. Maksuintress

Maksuvõlalt tasutud intressilt tuleb üldjuhul maksta tulumaksu 22/78, kuid ajatatud võlal on erand. Vabastus võib kehtida intressile, mis on arvestatud nõuetekohaselt ajatatud maksuvõlalt tasumisgraafiku kehtivuse ajal, kui maksuvõlg ei ole tekkinud maksuotsuse alusel. Intress peab olema tasutud ja erandi muud tingimused täidetud.

Võla ajatamine ei muuda enne graafiku kinnitamist kogunenud intressi automaatselt maksuvabaks. Kontrolli e-MTAs intressinõude maksustatavat ja maksuvaba osa. Näiteks 100-euroselt maksustatavalt intressilt lisandub 28,21 eurot tulumaksu. Alus: MTA intresside maksustamise juhend ja tulumaksuseaduse § 34 punkt 3 koos §-ga 51.

17. Ettevõtlusega mitteseotud teenused, teise firma kulud ja liikmemaksud

Kulul peab olema seos just selle ettevõtte tegevusega, kes seda kannab. Kui OÜ A tasub omaniku teise ettevõtte OÜ B õigusabiarve, ei piisa põhjendusest, et omanik on sama. Tuleb selgitada, kellele teenus osutati, kes sellest kasu sai ja milline lepinguline alus kulude kandmisel või edasiarveldamisel on.

Samuti maksustatakse MTÜ sisseastumis- ja liikmemaks, kui ühingus osalemine ei ole otseselt seotud maksja ettevõtlusega. Erialaliidu liikmelisus võib olla põhjendatud ettevõtluskulu; omaniku erahobiga seotud ühingu tasu ei muutu selleks automaatselt. Hüve saajast sõltuvalt võib õige käsitlus olla ka erisoodustus või muu väljamakse. Dokumenteeri seos ja vajaduse korral jaga kulu põhjendatud alustel ettevõtete vahel.

18. Teenuse ostmine ettevõtluskonto kasutajalt

Äriühingul tekib ettevõtluskontole teenuse eest makstes üldjuhul täiendav tulumaks 22/78. See võib tulla üllatusena ka siis, kui teenus ise on ettevõtluseks vajalik ja korrektselt tõendatud. Teenuseosutaja ettevõtluskontolt võetav maks ei kata ostjast äriühingu lisakohustust.

Näide: ettevõtluskontole makstud 300-eurone tõlketeenuse tasu toob ostjale 84,62 eurot lisatulumaksu, kokku 384,62 eurot väljaminekut. Kaupade ostmisel samasugust lisakohustust selle reegli alusel ei teki. Enne makset kontrolli, kas ostad kaupa või teenust ja kas saaja konto on ettevõtluskonto. Töölepingu sisu ei saa muuta pelga maksekanali valikuga. Vaata MTA ettevõtluskonto juhendit.

Kolm maksuarvutuse näidet

Alljärgnevates näidetes on kulu või hüve maksustatav väärtus juba kindlaks tehtud ning sisaldab vajaduse korral mahaarvamisele mittekuuluvat käibemaksu. Näited ei eelda sisendkäibemaksu tagasisaamist. Maksud on ümardatud sendini.

Näide A: 100-eurone ettevõtlusega mitteseotud kulu

Tulumaks = 100 × 22/78 = 28,21 eurot.
Ettevõtte väljaminek koos tulumaksuga = 100 + 28,21 = 128,21 eurot.

22/78 ei tähenda 22 euro lisamist igale 100-eurosele kulule. Maksustatav summa on tulumaksu arvutamisel netobaas.

Näide B: 100-eurone erisoodustus

Tulumaks = 100 × 22/78 = 28,21 eurot.
Sotsiaalmaks = (100 + 28,21) × 33% = 42,31 eurot.
Maksud kokku = 28,21 + 42,31 = 70,52 eurot.
Ettevõtte väljaminek koos maksudega = 170,52 eurot.

Sotsiaalmaks arvutatakse ka erisoodustuse tulumaksult. Seepärast ei saa maksumäärasid lihtsalt liita kujul 22% + 33%. Erisoodustuse maksualust selgitab MTA erisoodustuste juhend.

Näide C: 500-eurone vastuvõtt koostööpartneritele

Oletame, et sama kuu isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed on 10 000 eurot, muid vastuvõtukulusid ei ole ja varasemat kasutamata piiri arvesse võtta ei ole.

Maksuvaba piir = 50 + (10 000 × 2%) = 250 eurot.
Maksustatav osa = 500 − 250 = 250 eurot.
Tulumaks = 250 × 22/78 = 70,51 eurot.
Väljaminek koos tulumaksuga = 570,51 eurot.

Kui varasematest kuudest on sama kalendriaasta sees kasutamata piiri, võib tegelik maksukohustus olla väiksem. Töötajate isiklikud hüved tuleb vastuvõtukuludest eraldi hinnata.

Käibemaksu kontrolli eraldi

Tulumaksuvaba kulu ei tähenda automaatselt mahaarvatavat sisendkäibemaksu. Käibemaksukohustuslane peab kontrollima maksustatava käibe seost, arvet ning seaduses sätestatud piiranguid. Näiteks ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks ostetud kaupade ja teenuste käibemaksu. Töölähetuses töötaja majutusele on erand.

Autodel, tasuta üleantaval kaubal ja osaliselt isiklikuks otstarbeks kasutataval varal on oma reeglid. Ka tulumaksu tasumine ettevõtlusega mitteseotud kulult ei anna selle ostu käibemaksu mahaarvamise õigust. Vaata MTA sisendkäibemaksu piiranguid ja Pilvebüroo käibemaksu arvestuse juhendit.

Mida raamatupidajale esitada?

Saada koos kuludokumendiga vastused järgmistele küsimustele. Nii saab raamatupidaja hinnata õiget maksukäsitlust enne deklaratsiooni esitamist.

  • Mida osteti ja miks? Kirjelda seost ettevõtte töö, kliendi või projektiga.
  • Kes sai hüve? Erista töötaja, juhatuse liige, klient, osanik ja teine ettevõte.
  • Milline osa oli tööalane? Lisa segakasutusega kulule jaotuse arvutus ja põhjendus.
  • Millist maksuvabastust kasutatakse? Lisa vajalik otsus, sõidupäevik, lähetuskorraldus, osalejate loetelu või muu tõend.
  • Kui palju piirmäära on juba kasutatud? Hoia kuu- ja aastaarvestus ajakohane.
  • Kas käibemaksu võib maha arvata? Kontrolli seda tulumaksust eraldi.

Erisoodustused deklareeritakse üldjuhul TSD lisas 4, kingitused, annetused ja vastuvõtukulud lisas 5 ning ettevõtlusega mitteseotud kulud lisas 6. Palgatulul on oma deklaratsiooniosa. Üldine TSD esitamise ja maksude tasumise tähtaeg on järgneva kuu 10. kuupäev. MTA TSD juhend aitab täpsustada, millise perioodi ja koodi alla konkreetne väljamakse kuulub.

Hea raamatupidamise korraldus teeb need küsimused igakuise töö osaks. Kahtlase või suurema kulu puhul on mõistlik käsitlus enne ostu raamatupidajaga läbi arutada: pärast tasumist võib maksukulu olla juba tekkinud.

Korduma kippuvad küsimused

Kas ettevõtte nimele võetud arve muudab ostu maksuvabaks?

Ei. Arve aitab tehingut tõendada, kuid maksustamise määravad ostu tegelik eesmärk, kasutus ja hüve saaja. Töötaja eraost võib jääda erisoodustuseks ka ettevõtte nimele väljastatud arve korral.

Kas iga ettevõtte kulu pealt tuleb maksta 22% tulumaksu?

Ei. Tavapärane põhjendatud ettevõtluskulu ei too üldjuhul lisatulumaksu. Kui kulu kuulub äriühingu tasutava tulumaksu alla, kasutatakse siin käsitletud juhtudel määra 22/78. Töötasu tulumaks arvestatakse teistsuguselt aluselt.

Kas klientide lõunale ja töötajate peole kehtib sama maksuvaba piir?

Ei. Vastuvõtukulude 50 euro ja 2% reegel puudutab külaliste või koostööpartnerite vastuvõttu. Töötajate isikliku toitlustuse ja meelelahutuse puhul tuleb hinnata erisoodustust.

Kas 550 eurot autohüvitist võib iga kuu lihtsalt välja maksta?

Ei. Maksuvaba summa peab põhinema tegelikel töösõitudel, nõuetekohasel arvestusel ja kuni 0,50-eurosel kilomeetrimääral. 550 eurot on kuupiir, mitte automaatne maksuvaba lisatasu.

Kas kadunud tšeki tõttu tuleb kohe tulumaks tasuda?

Esmalt proovi taastada nõuetekohane dokumentatsioon: küsi duplikaat ja koonda tehingu andmed. Kui nõuetele vastav algdokument jääb puudu, tuleb väljamakse maksustamist hinnata. Üksnes pangamakse olemasolust ei pruugi piisata.

Kas kõigilt maksuametile tasutud intressidelt tuleb maksta tulumaksu?

Üldreeglina jah, kuid nõuetekohaselt ajatatud maksuvõla graafiku kehtivuse ajal arvestatud ja tasutud intressile võib kohalduda erand. Maksuotsuse alusel tekkinud võlale see vabastus ei laiene. Kontrolli konkreetse nõude jaotust e-MTAs.

Õigusaktid ja allikad

Piirmäärad ja arvutused on kontrollitud 23. oktoobri 2026 seisuga. Varasema tehingu hindamisel kasuta tehingu ajal kehtinud reegleid. Artiklis viidatud MTA juhendeid täiendab kehtiv seadus.

Märkus varasemate kommentaaride kohta. Allpool olev maksuintresside arutelu pärineb 2016. aastast. Hiljem on muutunud maksumäärad ja lisandunud ajatatud maksuvõla intressi erand. Praeguste tehingute puhul lähtu ülal uuendatud artiklist ja viidatud esmasallikatest.

Praktiline lisamaterjal

Kulude liigitamise ja deklareerimise kohta leiad põhjalikuma käsitluse e-raamatust „Kulude maksustamine”. Raamat käsitleb erisoodustusi, kingitusi, vastuvõtukulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid.