Kuidas maksustatakse erisoodustusi ja mis need on?

//Kuidas maksustatakse erisoodustusi ja mis need on?

Erisoodustus on selline kulu, mida maksuamet loeb peaaegu võrdväärseks palgaga ja nõuab selle peaaegu samaväärset maksustamist. Erisoodustust saab osutada ainult inimesele, kes on ettevõttega seotud.

Miks see teema oluline on?

Ettevõtjale on oluline teada, millistelt kuludelt tahab riik täiendavaid makse saada.

Esiteks seetõttu, et see suurendab ju kokkuvõttes ettevõtte kulusid ja teiseks, kui väikefirma ei ole käibemaksukohuslane, igakuiselt töötasu ei maksa ja raamatupidamist korrastatakse kord või paar aastas, siis võib maksukohustus tulla mitu kuud hiljem üllatusena, tuleb tagantjärele deklaratsioon esitada ja lisaks veel ka maksuviivist maksta.

Mis on erisoodustus?

Erisoodustus on kaup või teenus, mida tööandja töötajale annab tasuta või soodushinnaga ja just seetõttu, et tegemist on oma töötajaga. Kui kõigile pakutakse soodushinda, siis ei ole tegemist erisoodustusega.

Erisoodustus ei ole oma sisult töötaja tööks vajalik. Seega tööriided ja kontoritarbed ei ole erisoodustus, sõltumata hinnast. Isegi kui pastakaks on Parker, töötool maksis 2000 eurot või juhataja tööautona kasutatakse Porchet. Autodel on omaette reeglid, ettevõtte auto maksustamisest on kirjutatud siin.

Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega. Näide – tööandja maksis kinni raamatupidaja kudumiskursuse. Tööks see vajalik ei ole ja muidu oleks raamatupidaja ise selle kursuse oma netopalgast kinni maksnud. Järelikult erisoodustus.

Kui autode teema praegu kõrvale jätta, siis erisoodustuseks loetakse:

– eluasemekulude katmist (nt tasuta korter õpetajale),
– lähetuskulude nõutud määradest ohtramat maksmist (nt luksuslik spahotell),
– tavakliendiga võrreldes soodsama hinnaga või hoopis tasuta kauba või teenuse müümist,
– tööga mitteseotud kindlustusmaksete maksmist (nt pensionikindlustus),
– lubatust madalama intressiga laenu andmist,
– turuhinnast kõrgema hinnaga kaupade või teenuste ostmine,
– laenu tagasinõudmata jätmine,
– muu tööks mittevajaliku koolituse eest tasumine (nt kudumiskursus).

Sünnipäevaks kingitud lilli ja joogivett ei loeta erisoodustuseks. Lilled kui ruumikaunistus on tavaline kulu, äripartnerile kingitud lilled on ärikingitus.

Kellele saab ettevõte osutada erisoodustust?

Erisoodustust saab osutada suhteliselt piiratud inimeste ringile:

– juhatuse või nõukogu liikmed,
– töölepinguga töötajad,
– muu lepingu alusel ettevõttes töötavad inimesed, nt töövõtuleping, käsundusleping, ka pikaajaliselt ettevõttele kaupu müüvad inimesed,
– eelnevalt nimetatud inimeste abikaasa, elukaaslane või lähisugulane,

Lisaks, kui ettevõtjal on mitu firmat Eestis, siis kehtivad need reeglid kokku kõigi ettevõtetega seotud isikute suhtes, st kui firma A annab firma B töötajale tasuta süüa, siis on see ka erisoodustus.

Kuidas erisoodustust maksustatakse?

Erisoodustust maksustatakse tagurpidi, nagu inimene oleks selle hüve rahas kätte saanud.

Näide

Kudumiskursus maksis 100 eurot.
1) tulumaks tagurpidi: 100*20/80%=25
2) soodustus + tulumaks = „brutotöötasu” summa, 100+25=125
3) sellelt arvutame sotsiaalmaksu: 125*33%= 41.25

Riigile tuleb 100 euroselt erisoodustuselt lisaks maksta: 25 eurot tulumaksu ja 41.25 eurot sotsiaalmaksu, kokku 66.25 eurot.

Lisaks ei tohi käibemaksukohuslasest firma nendelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kõik maksud koos käibemaksuga summalt.

Töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse erisoodustustelt ei arvestata.

Täpsemalt võib lugeda:

Tulumaksuseadus §48.

Maksuameti pikk ja põhjalik juhend erisoodustuste kohta.

PS. Vaata ka teisi postitusi samast seeriast.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- |2016-11-15T11:51:21+00:0021. juuli 2014|maksud|3 kommentaari

3 kommentaari

  1. […] Erisoodustused  – maksukoormuselt praktiliselt samaväärne (tulumaks ja sotsiaalmaks), oma töötajate või […]

  2. Madis 14. oktoober 2018 at 16:37 - Reply

    Tänan artikkli eest. Küsiks juurde.

    1) Kui ettevõtte üürib eraisikult korteri äritegevuseks, näiteks kontoriks, ja selles korteris keegi ei ela (mõtlen ettevõtte töötajaid või juhatuse liiget) ehk kasutatakse seda otstarbekalt, kas peab peale tulumaksu peatamist eraisikule kellelt ettevõtte seda korterit üürib maksma ka erisoodustust?

    2) Ja, kui selles korteris (kontoris) elab nt. selle ettevõtte töötaja või juhatuse liige, kas siis peab maksma erisoodustust?

    Tänan ette

    • Anna-Liisa 15. oktoober 2018 at 11:10 - Reply

      Tere, Madis! Kui ettevõte üürib eraisikult korteri, siis peetakse kinni eraisikule makstavast tulust ainult tulumaks. Kui selles korteris elab tasu/üüri maksmata (ehk saab ettevõttelt soodustust) mõni inimene, siis tuleb lisaks arvestada ka erisoodustust.

Kommenteeri

one × 4 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Arhiiv