osauhingu asutamine

Osaühing on kõige levinum väike-ettevõtluse tegevusvorm ja selle asutamine on tehtud Eestis ülimalt lihtsaks. Kui oled põhilised ettevõtte alustamisega seonduvad küsimused selgeks teinud, saad ID-kaardiga ettevõtjaportaalis saab asutatud vähem kui ööpäevaga. See on enamuse teiste riikidega võrreldes ikka väga kiire ja lihtne protseduur.

Osaühingu asutamine ettevõtjaportaalis

1) Mida on vaja teha enne osaühingu loomist?

  1. Vali oma ettevõttele nimi, kontrolli selle sobivust äriregistri portaalis.
  2. Kontrolli, kas selle nimega saad registreerida omale .ee domeeni, juhul kui tahad omale kodulehte teha, tõenäoliselt ju tahad …
  3. Raha on sul vaja: ettevõtte asutamise riigilõivuks 265 eurot ja osakapitali sissemakseks 2500 eurot (mitterahalist sissemakset kiirmenetluses kasutada ei saa). NB! kontrolli, kas su pangas määratud ülekandelimiidid on piisavad, kui mitte, tuleb vahepeal pangakontorisse joosta. Lubatud on asutada osaühing ka ilma sissemakseta, sellest on juttu täpsemalt veidi allpool.
  4. Uuri välja oma valitud tegevusala EMTAK kood.
  5. Uuri enne riskide kohta. Palgatöölt OÜ-tajaks võib kaasa tuua soovimatuid makse.

2) asutamine ettevõtjaportaalis

Ja siis võtadki kätte ja logid end e-äriregistrisse (endine ettevõtjaportaal) sisse ID-kaardiga ja teed selle asutamisprotsessi läbi. Kõik on väga puust ja punaseks ette tehtud ja kulgeb lihtsalt ja kiirelt. Asutamisprotsessi käigus avad endale oma kodupangas ka ettevõtte stardikonto.

Osaühingu põhikiri

Osaühingu põhikiri koostatakse kiirmenetluse korras asutamisel Äriregistri poolt etteantud valikute baasil, ise midagi eelnevalt valmis kirjutama ei pea.

Äriregister annab ette standardteksti, aga mõnes kohas saab teha valikuid, kus on rea lõpus kirjas „MUUDA“. Alternatiividest tasuks valida variandid „asutamiskulud kannab ettevõte“ ja „kohustuslikku reservkapitali ei pea olema“. Muidu sobivad reeglina etteantud esimesed valikud.

Kui valida „asutamiskulud kannab ettevõte“, siis saad makstud riigilõivu 265 eurot endale maksuvabalt tagasi kanda, ettevõtte poolt teenitud tuludest.

Kohustuslik reservkapital on 10% osakapitalist, mis hoiab lihtsalt osa raha omakapitalis kinni ja ei luba täies ulatuses teenitud kasumit dividendidena välja maksta. Aktsiaseltsidel siiani kohustuslik, osaühingule enam ammu mitte.

Äriregister tahab põhikirja koostamisel ka teada, millal sa plaanid sissemakse teha.

3.2 Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult…

Variantidena pakutakse:

  1. Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
  2. Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult tähtajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
  3. Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult juhatuse poolt määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
  4. Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult osanike otsusega määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
  5. Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.

Viide äriseadustikule tähendab seda, et kuni sissemakse tasumiseni vastutab osanik osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Kui tegemist on tavalise enda tarbeks asutatava ettevõttega ja 2500 euro sissemaksmiseks hetkel vajadus puudub, siis võiks vast valida variant 3, kõige mugavam.

Tehtud valikutest sõltub ka kuidas osaühingu algbilanss kujuneb.

Kui sissemakseks on tähtaeg märgitud ja ettevõttel on õigus osanikult raha sisse nõuda (variant 1 ja 2) on bilanss järgmine:

Aktiva: nõue osanikule 2500
Passiva: osakapital 2500.

Kui tähtaegset nõuet ei ole (variandid 3, 4 ja 5), on bilanss järgmine:

Aktiva: 0
Passiva: osakapital 2500
Sissemaksmata osakapital -2500
Passiva kokku: 0

Ja põhimõtteliselt ongi kõik – praktiliselt ühe tööpäevaga on toimiv firma olemas!

Mida tuleb teha peale ettevõtte registreerimist?

  1. Pangakonto on vaja avada. Kui su meilipostkasti on järgmisel tööpäeval saabunud teade äriregistrilt, et ettevõte on registreeritud – võta see teade kaasa ja käi ära pangas, kus saad stardikonto ümber vormistada tavaliseks pangakontoks ning vormistada omale internetipanga lepingu.
  2. Üksikutel tegevusaladel on vaja registreerimist majandustegevuse registris ning erilubasid, loe selle kohta täpsemalt siit.
  3. Kui sa vajad endale ravikindlustust või palkad töötajaid, tuleb kanda andmed töötamise registrisse.

Osaühingu asutamine ilma sissemakseta

Osaühingut on võimalik asutada ka ilma osakapitali sissemakset tegemata, tuleb tasuda vaid riigilõiv 265 eurot.

Äriseadustikus räägib sellest variandist §140-1 ja lubatud on see juba 2011.aastast.

Äriregistris on ettevõtte põhiandmete juures toodud vastav märkus, mis näitab võlausaldajatele, et ettevõtjal ei olnud raha sissemakse tegemiseks. Veidi „ebasoliidne“ see ju paistab, aga pisiettevõtja korral olulist vahet ei ole.

See on hea võimalus alustada ettevõtlusega kohe osaühingu formaadis ka siis, kui kohe 2500 eurot välja panna ei ole. Eriti kui tegevusega alustamiseks reaalselt seda raha vaja polegi.

Kuni sissemakse on tegemata, vastutab omanik täielikult maksmata osa ulatuses ettevõtte kohustuste eest ja dividende maksta ei tohi. Töötasu võib omanikule maksta.

Osakapitali hilisem sissemakse

Selle kohta saad lugeda lähemalt artiklist Osakapitali sissemakse peale asutamist

Osakapital tasuks mingi aja jooksul siiski sisse maksta. See jätab ettevõttest veidi soliidsema mulje ja samuti on siis võimalik endale dividende maksta. Siis on ehk osaühingu asutamisest suurem kasu ka :). Märkuse kustutamiseks tuleb Äriregistrile esitada avaldus ettevõtte andmete muutmise kohta. Avalduse esitamiseks tuleb ID-kaardiga sisse logida e-äriregistrisse ja liikuda edasi vastavalt etteantud protseduurile. Vahepeal suunatakse väikese riigilõivu tasumisele.

| muudetud 3.05 2022 |