Uuendatud 27. oktoobril 2026 · Autor: Krista Teearu
Algselt avaldatud 9. juunil 2015.

Oma OÜ kaudu teenuse osutamine on tavaline ettevõtlusvorm. Maksurisk tekib siis, kui ettevõtetevaheline leping varjab tegelikku töösuhet või töötasu makstakse välja dividendi nime all. Firma asutamine ja arve esitamine ei otsusta veel, millega sisuliselt tegemist on.
Enne palgatöölt ettevõtlusse liikumist vaata eraldi läbi kaks suhet: sinu OÜ ja kliendi vaheline koostöö ning sinu enda töö ja väljamaksed oma OÜ-s. Ka päriselt iseseisev teenusepakkuja peab omaniku tasud õigesti korraldama. See juhend keskendub Eesti väikesele teenusettevõttele; piiriülesel töötamisel lisanduvad teise riigi maksu- ja sotsiaalkindlustusreeglid.
Millal võib OÜ kaudu töötamine varjata töösuhet?
Töölepingu seaduse § 1 keskne tunnus on töö tegemine teise isiku juhtimise ja kontrolli all. Olulisel määral iseseisva töökorralduse puhul võib sobida teenuse osutamise leping. Töötaja võib töötada ka kodust ja paindliku ajaga, seega kaugtöö üksi ei muuda teda ettevõtjaks.
Koostööd hinnates vaata tunnuseid koos:
- Töökorraldus. Kas klient määrab igapäevased ülesanded ja nende täitmise viisi või lepib OÜ-ga kokku teenuse sisu, mahu ja tähtajad?
- Iseseisvus. Kas saad oma tööd korraldada ja teisi tellimusi vastu võtta või täidad sisuliselt kliendi töötaja ametikohta?
- Vahendid ja kulud. Kes hangib tööks vajaliku tarkvara, seadmed ja materjalid ning kannab nende kulu?
- Äririsk. Kes vastutab puuduste parandamise, kulude ületamise ja tellimuste puudumise eest?
- Tegelik koostöö. Kas lepingus kirjeldatud iseseisvus on olemas ka igapäevases töös?
Üks klient või igakuine püsitasu ei anna eraldi võetuna lõplikku vastust. Samuti ei tõenda kolm klienti ega oma sülearvuti automaatselt, et töösuhte risk puudub. Määrav on tervikpilt. Lepingute erinevusi selgitab lähemalt töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu võrdlus.
Kaks näidet sama eriala kohta
Iseseisev disainiteenus. Mari OÜ lepib kliendiga kokku veebilehe kujunduse, etapid, hinna ja paranduste mahu. Mari valib tööviisi, planeerib aja ning võib kaasata abilise. Ta tasub oma tarkvara eest ja arvestab hinnas ka võimalike lisatundidega. Need asjaolud toetavad ettevõtlussuhet.
Tööleping asendatakse arvega. Jüri lõpetab töölepingu, kuid jätkab järgmisel nädalal samas meeskonnas samade ülesannetega. Endine juht määrab tema tööpäeva ja igapäevase tegevuse. Muutub peamiselt see, et palga asemel esitab Jüri OÜ arve. Selline olukord vajab varjatud töösuhte riski tõttu sisulist ülevaatust.
Näited aitavad mõttekäiku selgitada; konkreetse lepingu hinnang sõltub kõigist asjaoludest.
Omanik, juhatuse liige ja töö tegija on eri rollid
Ühes väikeses OÜ-s võib sama inimene täita kõiki kolme rolli, kuid väljamakse alus tuleb ikkagi eristada.
- Juhatuse liige korraldab ettevõtte juhtimist. Tema tasu suuruse ja maksmise korra otsustavad osanikud või nõukogu. Juhatuse liikme ülesannetele töölepingu seadus ei kohaldu.
- Töö tegija näiteks programmeerib, ehitab, kujundab või peab klientide raamatupidamist. Sobiv leping ja tasu lähtuvad tegelikest ülesannetest ning töökorraldusest.
- Osanik saab kasumi jaotamise otsuse alusel dividendi. Dividend eeldab kinnitatud majandusaasta aruannet, jaotatavat kasumit ning väljamakse piirangute järgimist.
Ettevõtte pangakontol olev raha ei ole omaniku isiklik raha. Ka kulude hüvitamisel peab olema tegelik alus ja dokument. Loe lähemalt, millised kulud sobivad ettevõtte arvele ja kuidas dividende välja maksta.
Kui palju peab omanik endale töötasu maksma?
Üldist kohustuslikku palga ja dividendi protsendisuhet ei ole. MTA juhendi järgi peab aktiivse töö eest makstav tasu vastama mõistlikult inimese panusele ja ettevõtte olukorrale. Dividend võib töötasust suurem olla, kuid ei tohi seda asendada.
Keskmine palk on võrdluspunkt, mitte igale omanikule kohustuslik kuutasu. Arvesse lähevad tööülesanded, koormus, oskused, tegevusala, piirkond ja ettevõtte majanduslik olukord. Miinimumpalk ei anna automaatset kaitset, kui tegelik tööpanus eeldab märksa suuremat tasu.
Põhitöökoht või mujalt saadav ravikindlustus ei muuda oma OÜ aktiivset tööd passiivseks omanikutuluks. Väikese kõrvaltegevuse tasu hindamisel tuleb arvestada selle tegelikku mahtu. Samas ei tähenda pelk osaluse omamine või passiivse investeeringu hoidmine automaatselt palgakohustust.
Juhatuse liikme ülesannete tasuta täitmine võib olla kokku lepitud. See ei anna siiski alust maksta sisuliselt töö eest saadavat tasu dividendi nime all. Kui ettevõttel puudub algusjärgus raha, tuleb hinnata tegelikku olukorda; eriti vajab põhjendust tasustamata töö ja samal ajal tehtavate dividendimaksete kombinatsioon.
Praktiliselt tasub kirja panna tehtavad tööd, nende ligikaudne ajakulu, kasutatud tasuvõrdlus ja erisused. Vaata põhjendus üle, kui töömaht või ettevõtte olukord muutub. MTA tööjõumaksude juhend selgitab aktiivse ja passiivse tulu eristamist.
Ravikindlustus ja puhkus vajavad oma plaani
Kliendilt OÜ-le laekuv teenustasu ei tekita omanikule iseenesest ravikindlustust. Töölepinguga töötaja ning juhatuse liikme või võlaõigusliku lepingu alusel tasu saaja kindlustuse tekkimise kord on erinev.
Juhatuse liikme ja võlaõigusliku lepingu puhul sõltub kindlustus üldjuhul inimese eest ühel või mitmel TSD-l deklareeritud sotsiaalmaksust. 2026. aastal on vajalik miinimumsumma 292,38 eurot kuus, mille aluseks on 886 euro suurune kuumäär. Need arvud ei ole sama asi mis töölepingu alusel kehtiv töötasu alammäär.
Andmed liiguvad Tervisekassasse deklaratsiooni tähtpäeva järel; kindlustus ei teki lihtsalt juhatuse liikmeks saamise või tasu maksmise hetkel. Kontrolli enne senise töölepingu lõppu oma uut kindlustusalust ja selle alguskuupäeva. Täpse korra leiab Tervisekassa juhendist.
Ettevõtetevahelise teenuselepingu puhul ei tule kliendilt automaatselt töötajale ette nähtud puhkusetasu ega koondamishüvitist. Puhkus, haigusest tingitud paus ja kliendi lahkumine tuleb oma rahaplaanis läbi mõelda. See on eraldi küsimus sellest, millistele hüvitistele on sul õigus oma OÜ-st saadava tasu ja kindlustuse alusel.
Teenuse hind peab katma rohkem kui senise palga
Võrdle aastast rahavajadust ja reaalselt müüdavat aega. Teenuse hinnas vajavad katmist tasu koos maksudega, töövahendid, raamatupidamine, müügitöö ning perioodid, mil kliendile arvet ei esita.
Näide. Kati soovib oma teenusettevõttes maksta töölepingu alusel 2000 eurot brutotasu kuus. Näites rakenduvad tavalised Eesti tööjõumaksud: tööandja sotsiaalmaks 33% ja töötuskindlustusmakse 0,8%. Muud ettevõtluskulud on eelduslikult 300 eurot kuus. Kati plaanib aastas kümme kuud arveldatavat tööd ning 4000 eurot rahalist puhvrit.
- Tööandja palgakulu kuus: 2000 + 660 + 16 = 2676 eurot.
- Palgakulu aastas: 2676 × 12 = 32 112 eurot.
- Muud kulud aastas: 300 × 12 = 3600 eurot.
- Aastane müügitulu eesmärk: 32 112 + 3600 + 4000 = 39 712 eurot.
- Kümne arveldatava kuu korral: 39 712 ÷ 10 = 3971,20 eurot kuus.
See on lihtsustatud planeerimisnäide, mitte soovituslik töötasu ega turuhind. Summad on käibemaksuta ning eeldame, et arved laekuvad ja eraldi investeeringuid pole. Vajaduse korral lisandub arvele käibemaks. 4000 eurot jääb ettevõttesse puhvriks; see ei ole omaniku netotulu. Töötaja tulumaks ja isiklikud maksed peetakse kinni brutotasust ning neid siin eraldi ei arvutata.
Kui sama aastase eesmärgi saavutamiseks on müüdavat aega vähem, peab ühiku hind olema kõrgem või kulude plaan muutuma. Ainult endise tööandja kuukulu suuruse arvega jätkamine võib jätta ettevõtluse kulud ja pausid sinu enda kanda.
Millised riskid jäävad sinu kanda?
Maksuarvestus. Maksukorralduse seaduse § 83 lõige 4 ja § 84 võimaldavad nende tingimuste täitmisel lähtuda tehingu tegelikust sisust. Pelk sõna „konsultatsioon” arvel ei kõrvalda töösuhte ega tasu valesti liigitamise riski. Vaidluses on oluline nii leping kui ka tegelik töökorraldus ja väljamaksete sisu.
Leping ja kliendirisk. Leppige kokku töö maht, muudatuste tellimine, vastuvõtmine, maksetähtaeg, vastutus ning lepingu lõpetamine. Arvuta läbi ka olukord, kus suurim klient lahkub või maksab kaks kuud hiljem. Vastutuskindlustuse vajadus sõltub sellest, millist kahju sinu teenus võib põhjustada.
Juhtimise vastutus. Osanik ei vastuta üldreeglina isiklikult OÜ kohustuste eest; OÜ vastutab oma varaga. Juhatuse liikme kohustuste rikkumisest võib aga tekkida isiklik vastutus. Äriseadustiku § 187 nõuab korraliku ettevõtja hoolsust. OÜ vorm ei asenda korras raamatupidamist, läbimõeldud otsuseid ega kohustuste täitmist.
Kontrollnimekiri enne OÜ kaudu tööle asumist
- Oskan selgitada, mida klient ostab ja milles seisneb minu iseseisvus.
- Leping vastab tegelikule töökorraldusele.
- Töö maht, muudatused, maksmine ja koostöö lõpetamine on kokku lepitud.
- Olen eristanud juhtimise, teenuse tegemise ja omanikutulu.
- Tasu valiku põhjendus ja vajalikud otsused on olemas.
- Tean, millal ja mis alusel minu ravikindlustus kehtib.
- Teenuse hind katab ka kulud, puhkuse ja aja, mida kliendile ei müü.
- Mul on plaan arvete hilinemiseks ja olulise kliendi lahkumiseks.
Kui ettevõtte kulude ja isiklike kulude piir vajab põhjalikumat lahtimõtestamist, vaata Pilvekooli e-raamatut „Maksuvabad kulud ja maksusoodustused”. Keerulise töökorralduse või suure tasumuudatuse korral tasub konkreetne leping ja arvutused enne läbi arutada raamatupidaja või juristiga.
Allikad ja lisainfo
- Töölepingu seadus, eelkõige § 1.
- Tööelu: töö tegemiseks lepinguliigi valimine.
- Äriseadustik, §-d 135, 157, 180¹ ja 187.
- Maksukorralduse seadus, § 83 lõige 4 ja § 84.
- MTA: 2026. aasta maksumäärad.
Artikkel on üle vaadatud 27.10.2026 kehtivate nõuete alusel. Allpool säilitatud varasemad kommentaarid kajastavad toonast arutelu ega pruugi kirjeldada tänaseid reegleid.
Tere!
Mul tekkis küsimus seoses teemaga “Riskid”. Seal viimases punktis seisab : pangad annavad parema meelega laenu palgatöötajale kui väikeettevõtjale, seda peab ka arvestama.
Aga oletame, et ma olen väikeettevõtja, kes maksab endale igakuiselt töötasu ja maksud ka tasutud kenasti. Miks peaks pank sellisel juhul palgatöötaja eelisseisu panema?
Tänud ette!
Juhatuse liikmel puuduvad “tasustatud haiguspäevad”? Paluks viidet seadusele, et see asi tõesti nii on.
Veidi ebaselge sõnastus. Juhatuse liikmel on “tasustatud haiguspäevad” olemas, aga need tulevad oma OÜst endale makstud töötasu arvelt. Jutt artiklis on sellest, et kui sa sõlmid tööandjaga mitte töölepingu, vaid teenuslepingu – siis selles suhtes puuduvad igasugused töötajale tagatud soodustused.
Kui oled haige ja tööd ei tee, siis lepingupartner sulle ei maksa. Maksad endale varasemalt kogutud reservide arvelt.
Kas punktis 2 kirjeldatu tasuta töötamise ja dividendide maksmise kohta kehtib ka siis, kui ettevõttes on kaks osanikku / juhatuse liiget, kes teevad OÜ alt põhitöö kõrvalt pisemaid haltuuraotsi? Kas maksuamet võib seda kuidagi teisiti tõlgendada? Küsimus tekkis lugedes “MTA dividendide ja töötasu eristamise juhendit” – http://www.koda.ee/public/Failid/MTA_juhendi_kavand.pdf
See on üks hästi vana juhend, mida reaalselt ei õnnestunud käiku anda ..