Uuendatud 29. oktoobril 2026 · Esmalt avaldatud 27. juunil 2018

2018. aasta külalisartikli autor on Tiia Raudmägi, IURING õigusbüroo. Käesoleva versiooni on ajakohastanud Pilvebüroo toimetus.

Juhatuse liikme leping: õigused, tasu ja lõpetamine

Juhatuse liikme leping aitab kokku leppida, mida ettevõtte juhilt oodatakse, mille eest talle makstakse ja mis juhtub koostöö lõppedes. Kirjalik leping vähendab vaidlusi, kuid juhatuse liikmeks saamiseks on vaja ka pädeva organi otsust ja valitava inimese nõusolekut.

Kõigepealt tuleb eristada kolme asja: juhatuse liikmeks valimist, lepingu tingimusi ja ettevõtte esindamise õigust. Üks dokument ei lahenda neid küsimusi automaatselt. Allpool keskendume Eesti osaühingule; aktsiaseltsi juhatuse valimise ja ametiaja reeglid erinevad.

Kas kirjalik juhatuse liikme leping on kohustuslik?

Eraldi kirjalik teenistusleping ei ole üldjuhul juhatuse liikmeks olemise eeltingimus. Juhatuse liikme ülesanded ja vastutus tulenevad seadusest ka siis, kui eraldi lepingut pole allkirjastatud. See ei tähenda, et tasu, puhkeaja või lahkumishüvitise tingimused oleksid ilma kokkuleppeta selged.

Juhatuse liikme suhe ettevõttega on käsundilaadne: lepingule kohaldatakse asjakohaseid võlaõigusseaduse reegleid koos äriseadustiku erinormidega. Kirjalikult tasub fikseerida nii kohustused kui ka hüved. Nii saab hiljem tõendada, kas lubatud boonus oli tingimusteta tasu või sõltus kindlast tulemusest.

Ainuosaniku puhul on oluline vorminõue. OÜ ja selle ainuosaniku vaheline tehing tuleb teha kirjalikult või viivitamata vormistada dokument tehingu oluliste tingimustega, mille ainuosanik allkirjastab. Kui oled ühtaegu ainuosanik ja juhatuse liige, ei saa piirduda mõttega „olen ise mõlemal pool”. Pane otsus, tingimused ja rollid dokumentides selgelt kirja. Alus: ÄS § 177 lg 2.

Kas töölepingust piisab?

Juhatuse juhtimis- ja esindamisülesannetele töölepingu seadus ei kohaldu. Sama inimene võib aga teha ettevõttes ka eristatavat töölepingulist tööd, näiteks raamatupidaja või insenerina, kui suhe vastab töösuhte tunnustele.

Kui senine töötaja valitakse juhatusse, tuleb eraldi kokku leppida, mis saab tema varasemast tööst ja töölepingust. Valimine ei tähenda iseenesest, et kogu senine töösuhe kaob. Tasu ja õiguste erinevustest loe artiklist „Ettevõtja ja töötaja tasu: õigused, maksud ja kuluhüvitised”. Õiguslik alus on töölepingu seaduse § 1 lg 5.

Kes valib juhatuse liikme?

OÜ juhatuse liikme valivad osanikud. Kui osaühingul on nõukogu, teeb seda nõukogu. Valimiseks on vaja ka inimese nõusolekut. OÜ juhatuse liige valitakse vaikimisi tähtajatult; tähtajaline ametiaeg peab tulenema põhikirjast. Kui ametiaeg on tähtajaline, jälgi selle lõppu ning korralda pikendamine või uus valimine õigel ajal. Alus: ÄS § 184.

Osanike otsustamisel loevad osadega seotud hääled, põhikiri ja nõuetekohane menetlus. Üldotsuste ja isiku valimise reegleid ei saa samastada: isiku valimisel loetakse üldjuhul valituks teistest enam hääli saanud kandidaat. Võrdse tulemuse korral näeb seadus ette liisu, kui põhikirjas pole teisiti. Seetõttu on eksitav öelda, et juhatuse valimiseks on alati vaja üle poole osanike nõusolekut või et 50/50 osalus blokeerib valimise automaatselt. Alus: ÄS § 174 lg 3.

Võrdse osalusega partneritel tasub siiski enne erimeelsuste tekkimist läbi mõelda juhatuse koosseis, põhikirja häälteenamuse nõuded ja vaidluste lahendamise kord. Osaniku rollist loe lisaks artiklist „Osanike õigused OÜ-s: hääled, dividendid ja kokkulepped”.

Millal tekivad volitused ja miks registrikanne loeb?

Ametisuhte aluseks on pädeva organi otsus ja juhatuse liikme nõusolek, arvestades otsuses märgitud algusaega. Juhatuse liikme registrikanne üldjuhul kajastab ametisuhet, mitte ei loo seda.

Registriandmed tuleb siiski kiiresti korda teha. Tehingupartner võib seaduses sätestatud tingimustel tugineda registris nähtavale esindusõigusele. Samuti tuleb registrimuudatus korraldada tagasikutsumise, tagasiastumise ja ametiaja lõppemise korral. Registrikande tähendust reguleerib äriregistri seaduse § 29.

Kes juhatuse liikme lepingu allkirjastab?

Lepingu üks pool on OÜ ja teine juhatuse liige. Ettevõtte nimel ei allkirjasta seda automaatselt teine juhatuse liige. Lepingu tingimused ja ühingu esindaja määravad osanikud või nõukogu olemasolul nõukogu. Nõusolek lepingule ja esindusõigus peavad olema selged ka siis, kui tehingu mõlemal poolel tegutseb sama inimene.

Praktiliselt võiks otsus kinnitada lepingu teksti või selle põhitingimused ning nimetada inimese, kes ettevõtte nimel allkirjastab. Sama korda tuleb arvestada tasu, boonuse või lahkumishüvitise hilisemal muutmisel. Juhatuse liige ei saa endale üksnes oma ametikoha alusel tasu määrata. Alused: ÄS § 168 lg 1 p 10, § 180¹, § 181 lg 3–4 ning nõukogu puhul § 189 lg 2 ja § 317 lg 8.

Kui juhatuse liige on ka osanik, ei või ta üldjuhul hääletada enda lepingu tegemise ega selleks OÜ esindaja määramise üle. Enda juhatuse liikmeks valimisel võib ta hääletada. Ainuosaniku puhul see hääleõiguse piirang ei kehti, kuid tuleb järgida eespool kirjeldatud vorminõuet. Alus: ÄS § 177 lg 1–3.

Mida lepingus kokku leppida?

Hea leping kirjeldab ettevõtte tegelikku töökorraldust. Üldine lause „juhib ettevõtet” ei anna palju abi, kui hiljem tekib vaidlus näiteks aruandluse, investeerimisotsuse või tulemustasu üle.

Teema Mida selgelt kirja panna? Miks see oluline on?
Ülesanded ja aruandlus Vastutusvaldkonnad, eesmärgid, eelarve, aruannete sisu ja tähtajad ning otsused, mis vajavad eelnevat heakskiitu. Osanikud ja juht saavad ühtmoodi aru, mida oodatakse ja kuidas tulemust hinnatakse.
Tasu ja boonused Brutotasu, maksepäev, tulemustasu mõõdikud ja kinnitaja ning arvestus osalise perioodi või lahkumise korral. Boonuse väljateenimine ja väljamaksmine ei pruugi toimuda samal kuupäeval.
Puhkeaeg ja kättesaadavus Puhkeaja kestus, kooskõlastamine, tasu säilimine, asendamine ning kasutamata puhkeaja käsitlemine lepingu lõpus. TLS-i põhipuhkus, puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitis ei teki juhatuse ülesannete eest automaatselt.
Kulud ja töövahendid Ettevõtte vara kasutamine, hüvitatavad kulud, kuludokumentide esitamine ning vajalike kulude kooskõlastamine. Lepinguline lubadus ei muuda isiklikku kulu automaatselt maksuvabaks ettevõtluskuluks.
Lõpetamine ja hüvitised Lõpetamise alused ja kord, etteteatamine, võimalik lahkumishüvitis ning selle maksmise ja välistamise tingimused. Juhatuse liikmele ei kohaldu töölepingu koondamiskaitse.
Üleandmine ja jätkuvad kohustused Vara, dokumentide ja pooleliolevate asjade üleandmine, ligipääsude lõpetamine, ärisaladus ja võimalik ametijärgne konkurentsipiirang. Ametist lahkumine ei lõpeta kõiki kohustusi ega nõudeid.

Juhatuse liikme tasu suurus ja maksmise kord peavad olema mõistlikus vastavuses tema ülesannete ning OÜ majandusliku olukorraga. Kokkuleppel võib juhatuse liikme tegevus olla ka tasuta. See ei anna siiski alust tegeliku aktiivse töö tasu dividendiga asendada. Tasude eristamist selgitab MTA juhend tööjõumaksude tasumise kohta.

Ravikindlustus ja töötuskindlustus ei sõltu üksnes lepingu pealkirjast. Juhatuse liikme tasult ei arvestata töötuskindlustusmakseid, kuid juhatuse liikmeks olemine ei välista igas olukorras töötuna arvelevõttu või hüvitist. Nende tingimuste kohta leiad ajakohase selgituse eespool viidatud tasude artiklist.

Esindusõigus ja sisemised piirangud on eri asjad

Üldjuhul võib iga juhatuse liige OÜ-d esindada. Põhikirjas võib ette näha ühise esindamise; kolmandate isikute suhtes kehtib see siis, kui nõue on kantud äriregistrisse. Pelgalt osanikuks olemine ei anna ettevõtte nimel lepingute allkirjastamise õigust, kuigi osanikule saab anda vastava volituse.

Näide. Juhatuse liikme leping nõuab üle 10 000 euro suurusele tehingule osanike heakskiitu. See on ettevõttesisene piirang. Heakskiidu küsimata jätmine ei muuda tehingut üksnes selle rikkumise tõttu kehtetuks, kuid võib kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse. Registrisse kantud ühine esindus on eraldi nõue. Alus: ÄS § 181.

Tagasikutsumine, tagasiastumine ja lepingu lõpetamine

Osanikud või nõukogu võivad juhatuse liikme tagasi kutsuda sõltumata põhjusest. Juhatuse liige võib ka ise tagasi astuda, teatades sellest teda määranud organile. Tagasiastumise avaldus peab väljendama selget tahet ja jõudma õige adressaadini. Ainult registrile kustutamistaotluse saatmist ei tasu pidada piisavaks. Alus: ÄS § 184 lg 3 ja 7.

Ametisuhet ja teenistuslepingut tuleb eristada, kuid need on omavahel seotud. Riigikohus on selgitanud, et ametisuhte lõppemine on üldjuhul mõjuv põhjus teenistuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tagasiastumise või tagasikutsumise avaldus võib üldjuhul väljendada ka lepingu lõpetamise tahet. Seepärast ei saa eeldada, et tähtajalise lepingu tasu jookseb pärast juhatusest lahkumist alati tähtaja lõpuni.

Seaduse lähtekoha järgi saab tähtajatu käsunduslepingu korraliselt üles öelda; tähtajalise lepingu puhul sama üldreegel ei kehti. Mõlemat saab mõjuval põhjusel erakorraliselt lõpetada. Täpset korda hinnates tuleb lugeda ka lepingut ning arvestada, et korraline lahkumine ei jätaks ettevõtet põhjendamatult võimaluseta juhtimist ümber korraldada. Alused: VÕS § 630–631 ja Riigikohtu 7. märtsi 2018 lahendi 2-16-11889/42 ülevaade, lk 5–6.

Mida lahkumisel üle vaadata?

  1. Lõppkuupäevad ja teated. Kirjelda selgelt ametist lahkumist, lepingu lõpetamise alust ja kuupäeva ning korralda teadete tõendatav kättetoimetamine.
  2. Lõpparveldus. Kontrolli teenitud tasu, boonuseid, kuluhüvitisi ja võimaliku lahkumishüvitise tingimusi. Kokkuleppelise lahkumishüvitise puudumine ei tähenda, et ühtegi muud rahalist nõuet ei saa olla. Tasu ennetähtaegsel lõppemisel reguleerib muu hulgas VÕS § 629.
  3. Üleandmine. Pane kirja ettevõtte vara, dokumendid, pooleliolevad lepingud ja lähenevad tähtajad. Määra üleandmise saaja ja tähtaeg ning korralda ettevõtte ligipääsud ümber. Isiklikke autentimisvahendeid ja PIN-koode üle ei anta.
  4. Jätkuvad kohustused. Vaata eraldi üle saladuse hoidmine, konkurentsipiirang ja selle hüvitis ning varasemast tegevusest tulenevad nõuded.
  5. Registriandmed. Korralda muudatuse kandmine äriregistrisse ja kontrolli, et ettevõtte esindamine oleks edaspidi võimalik.

Konkurentsipiirang, ärisaladus ja vastutus

Ametiajal kehtib juhatuse liikmele seadusest tulenev konkurentsikeeld teatud tegevustele, näiteks konkureeriva äriühingu juhtorgani liikmeks olemisele. Äriseadustik näeb ette nõusoleku võimaluse ja erandid. See ei ole automaatne keeld omada ükskõik millist väikest osalust teises ettevõttes. Alus: ÄS § 185.

Pärast lahkumist kehtiv konkurentsipiirang tuleb eraldi kokku leppida. Kirjelda keelatud tegevus, ajaline ja ruumiline ulatus, võimalik hüvitis ning piirangu lõpetamise kord. Töötaja konkurentsipiirangu reegleid ei saa juhatuse liikmele automaatselt üle kanda; väga laia piirangu kehtivus vajab eraldi hinnangut.

Algartiklis käsitletud Tallinna Sadama vaidluse õppetund on jätkuvalt kasulik: ametisuhte või teenistuslepingu lõppemine ei lõpeta tingimata ametijärgset konkurentsipiirangut ega kokkulepitud hüvitise maksmist. Tegemist oli 2018. aasta Riigikohtu lahendiga, mitte hiljutise muudatusega. Vaata lahendi 2-16-11889/42 ülevaadet.

Ärisaladuse hoidmise kohustus tuleneb ka seadusest ning võib ettevõtte õigustatud huvide kaitseks jätkuda pärast lepingu lõppu. Lepingus tasub täpsustada kaitstavat teavet, selle lubatud kasutamist ja tagastamist. Seadusest tulenevat avaldamiskohustust ei saa saladuse hoidmise kokkuleppega kõrvale jätta. Alused: ÄS § 186 ja VÕS § 624–626.

Juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega. Ettevõtte kahjum üksi ei tähenda isiklikku vastutust, kuid kohustuste rikkumisega tekitatud kahju eest võib vastutus tekkida. Ametist lahkumine ei kustuta varasemast rikkumisest tulenevaid nõudeid ning lepinguga ei saa kõrvaldada kõiki seadusest tulenevaid vastutuse aluseid. Loe lähemalt artiklist „Ettevõtte, osaniku ja juhatuse liikme vastutus”.

Kontroll enne allkirjastamist

  • Kas valimisotsus, inimese nõusolek ja põhikirjast tulenev ametiaeg on selged?
  • Kas lepingu tingimused ja ettevõtte nimel allkirjastaja on pädevalt kinnitatud?
  • Kas ülesanded, tasu, boonus ja puhkeaeg on kirjeldatud nii, et mõlemad pooled saavad neist ühtemoodi aru?
  • Kas sisemised kooskõlastusnõuded on eristatud registrisse kantavast esindusõigusest?
  • Kas on selge, kuidas koostöö lõpeb, mida üle antakse ja millised kohustused jätkuvad?
  • Kas ainuosaniku tehingu vorminõue on täidetud ja vajalikud registrimuudatused korraldatud?

Kui mõnele küsimusele pole lepingust ja otsustest vastust leida, tasub see enne allkirjastamist läbi rääkida. Eriti hoolikalt tuleb sõnastada tulemustasu, lahkumishüvitis ja ametijärgne konkurentsipiirang: just nende tähendus võib koostöö lõppedes osutuda rahaliselt oluliseks.

Õiguslikud viited kontrollitud 29.10.2026 seisuga. Ülevaade käsitleb OÜ tavapärast olukorda; konkreetse lepingu ja vaidluse hindamisel loevad selle tingimused ning asjaolud.