Ostukorv

Arhiiv

Osaühingu asutamine

//Osaühingu asutamine

Osaühing on kõige levinum väike-ettevõtluse tegevusvorm ja selle asutamine on tehtud Eestis ülimalt lihtsaks. ID-kaardiga ettevõtjaportaalis saab OÜ asutatud vähem kui ööpäevaga. See on enamuse teiste riikidega võrreldes ikka väga kiire ja lihtne protseduur.

Mida on vaja teha enne osaühingu loomist?

1) Vali oma ettevõttele nimi, kontrolli selle sobivust äriregistri portaalis.

2) Kontrolli, kas selle nimega saad registreerida omale .ee domeeni, juhul kui tahad omale kodulehte teha, tõenäoliselt ju tahad …

3) Raha on sul vaja: ettevõtte asutamise riigilõivuks 190 eurot ja osakapitali sissemakseks 2500 eurot (mitterahalist sissemakset kiirmenetluses kasutada ei saa). NB! kontrolli, kas su pangas määratud ülekandelimiidid on piisavad, kui mitte, tuleb vahepeal pangakontorisse joosta. Lubatud on asutada osaühing ka ilma sissemakseta, sellest on juttu täpsemalt veidi allpool.

4) Uuri välja oma valitud tegevusala EMTAK kood.

5) koosta dokument “osaühingu asutamisotsus ja avaldus äriregistrisse kandmiseks”, võta näidis Dropboxist.
Kirjuta juurde oma andmed ja pane dokumendile digiallkiri (samal kuupäeval, kui hakkad ettevõtjaportaalis ettevõtet asutama). Põhikirja eelnevalt koostama ei pea, saad ettevõtjaportaalis asutamise käigus lünktesti täita.

OÜ asutamine ettevõtjaportaalis

Ja siis võtadki kätte ja logid end ettevõtjaportaali sisse ID-kaardiga ja teed selle asutamisprotsessi läbi. Kõik on väga puust ja punaseks ette tehtud ja kulgeb lihtsalt ja kiirelt. Asutamisprotsessi käigus avad endale oma kodupangas ka ettevõtte stardikonto.

Osaühingu põhikiri

Osaühingu põhikiri koostatakse kiirmenetluse korras asutamisel Äriregistri poolt etteantud valikute baasil, ise midagi eelnevalt valmis kirjutama ei pea.

Äriregister annab ette standardteksti, aga mõnes kohas saab teha valikuid, kus on rea lõpus kirjas „MUUDA“. Alternatiividest tasuks valida variandid „asutamiskulud kannab ettevõte“ ja „kohustuslikku reservkapitali ei pea olema“. Muidu sobivad reeglina etteantud esimesed valikud.

Kui valida „asutamiskulud kannab ettevõte“, siis saad makstud riigilõivu 190 eurot endale maksuvabalt tagasi kanda, ettevõtte poolt teenitud tuludest.

Kohustuslik reservkapital on 10% osakapitalist, mis hoiab lihtsalt osa raha omakapitalis kinni ja ei luba täies ulatuses teenitud kasumit dividendidena välja maksta. Aktsiaseltsidel siiani kohustuslik, osaühingule viimastel aastatel enam mitte.

Äriregister tahab põhikirja koostamisel ka teada, millal sa plaanid sissemakse teha.

3.2   Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult PALUN TÄIDA!.

Variantidena pakutakse:

1) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult  aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
2) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult tähtajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
3) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult juhatuse poolt määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
4) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult osanike otsusega määratud ajaks, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel.
5) Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.

Viide äriseadustikule tähendab seda, et kuni sissemakse tasumiseni vastutab osanik  osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel.

Tehtud valikutest sõltub ka kuidas osaühingu algbilanss kujuneb.

Kui ettevõttel on õigus osanikult raha sisse nõuda (variandid 1,2,3) on bilanss järgmine:

Aktiva: nõue osanikule 2500
Passiva: osakapital 2500.

Kui ettevõttel seda õigust ei ole (variandid 4 ja 5), on bilanss järgmine:

Aktiva: 0
Passiva: osakapital 2500
Sissemaksmata osakapital -2500
Passiva kokku: 0

Ja põhimõtteliselt ongi kõik – praktiliselt ühe tööpäevaga on toimiv firma olemas!

Mida tuleb teha peale ettevõtte registreerimist?

1) Pangakonto on vaja avada. Kui su meilipostkasti on järgmisel tööpäeval saabunud teade äriregistrilt, et ettevõte on registreeritud – võta see teade kaasa ja käi ära pangas, kus saad stardikonto ümber vormistada tavaliseks pangakontoks ning vormistada omale internetipanga lepingu.

2) Maksuametis tuleb teha e-maksuameti leping, seda saab teha interneti kaudu, vt juhis siit.

3) Üksikutel tegevusaladel on vaja registreerimist majandustegevuse registris ning erilubasid, loe selle kohta täpsemalt siit.

4) Kui sa vajad endale ravikindlustust või palkad töötajaid, tuleb kanda andmed töötamise registrisse.

Osaühingu asutamine ilma sissemakseta

Osaühingut on võimalik asutada ka ilma osakapitali sissemakset tegemata, tuleb tasuda vaid riigilõiv 190 eurot.

Äriseadustikus räägib sellest variandist §140-1 ja lubatud on see alles alates 2011.aastast.

Äriregistris on ettevõtte põhiandmete juures toodud vastav märkus, mis näitab võlausaldajatele, et ettevõtjal ei olnud raha sissemakse tegemiseks. Veidi „ebasoliidne“ see ju paistab, aga pisiettevõtja korral olulist vahet ei ole.

See on hea võimalus alustada ettevõtlusega kohe osaühingu formaadis ka siis, kui kohe 2500 eurot välja panna ei ole. Eriti kui tegevusega alustamiseks reaalselt seda raha vaja polegi.

Kuni sissemakse on tegemata, vastutab omanik täielikult maksmata osa ulatuses ettevõtte kohustuste eest ja dividende maksta ei tohi. Töötasu võib omanikule maksta.

Sissemakseta osaühingu asutamisotsuse näidis on siin.

Osakapital tasuks mingi aja jooksul siiski sisse maksta. See jätab ettevõttest veidi soliidsema mulje ja samuti on siis võimalik endale dividende maksta.

Märkuse kustutamiseks tuleb Äriregistrile esitada avaldus ettevõtte andmete muutmise kohta.

Avalduse esitamiseks tuleb ID-kaardiga sisse logida ettevõtjaportaali  ja liikuda edasi vastavalt etteantud protseduurile. Vahepeal suunatakse riigilõivu tasumisele (18 eurot vist oli). Avaldust ette valmistada ei ole vaja, valikud antakse ette, mille vahel valida.

| uuendatud 10.07 2017 |

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-07-10T12:39:19+00:00 21. juuli 2014|seadused|36 kommentaari

36 kommentaari

  1. Lily 21. veebruar 2015 at 16:12 - Reply

    Igaks juhuks mainin ka, et Swedbank´i internetipangas nähtavad deebetkaardi limiidid ei ole need, mida siseriikliku makse (osakapital+riigilõiv) tegemiseks vaja läheb. Internetipanga limiidipiiri saad teada kontorist ning neid limiite saab muuta ka ainult kontoris.

  2. Joosep 13. märts 2015 at 18:27 - Reply

    Kodupank – mis see on? Kõikides pankades, näiteks Nordes ei saa avada stardikontot online… 😉

    • Joosep 13. märts 2015 at 18:27 - Reply

      *Nordeas

  3. Krista 13. märts 2015 at 19:35 - Reply

    Nordea on väga vähestele kodupangaks 🙂

  4. Jelena 22. märts 2015 at 12:38 - Reply

    Kas Swedbank lubab onlines teha stardikontot või selleks on vaja minna kontorisse?

  5. Krista 22. märts 2015 at 15:01 - Reply

    Sissemakse saab teha online, asutamise ajal. “Päris” pangakonto avamiseks tuleb ikka kontorisse minna, peale seda kui ettevõte registrisse kantud on.

  6. Jelena 11. mai 2015 at 16:33 - Reply

    Kui ma tegin OÜ ja riigilõivu kohta märkisin “asutamiskulud katab äriühing” siis kas ma praegu oü arvelt võin endale selle rahab lihtasalt tagasi kanda? Ja mis ma pean selgitusse panema ?
    Tänan

  7. Rahaasjad 9. märts 2016 at 18:54 - Reply

    […] Sa saad alustada väga väikeste investeeringutega. OÜ asutamiseks on vaja vaid tasuda riigilõiv 185 eurot. Nõutud omakapital on võimalik sisse maksta juba […]

  8. […] väärt lingi otsa. Üks peen ja abistav veebikeskkond esmase infoga OÜ asutamise kohta on siin http://pilvebyroo.ee/osauhingu-asutamine/. Praegu veel ootan seda lubatud Ettevõtja ABC raamatut, mis peaks meililistiga liitujale tasuta […]

  9. Rahaasjad 11. märts 2016 at 15:39 - Reply

    […] väärt lingi otsa. Üks peen ja abistav veebikeskkond esmase infoga OÜ asutamise kohta on siin http://pilvebyroo.ee/osauhingu-asutamine/. Praegu veel ootan seda lubatud Ettevõtja ABC raamatut, mis peaks meililistiga liitujale tasuta […]

  10. Rahakratt 22. märts 2016 at 21:15 - Reply

    Ma olen seda meelt, et parem rumal küsimus, kui küsimata küsimus. Aga korraks tekitas errori see asutamiskulude kandmine OÜ poolt – maksan sisse 2500 + 190 ehk osakapital pluss riigilõiv. Nüüd 190 tasun lõivuks ja jääb 2500 omakapital alles. Omakapitalist kannan endale 190 lõivu tasaarveldusena tagasi ja osakapital jääb 190 euro võrra miinusesse? Ma teen kuskil rämeda loogikavea aga ei saa ise aru, et kus. Häbi nägu peas küsin siin seda…
    Või ootan esimese(d) sissetulnud arved ja võtan sellest ehk nüüd juba 2500 eurot ületavast summast maksuvabalt 190 eurot tagasi tasaarveldusena ja osakapital jääb nõutult 2500 eurot?
    Tänan!

  11. Krista 22. märts 2016 at 21:21 - Reply

    Küsimata küsimus ongi ainus rumal küsimus 🙂
    Ei ole loogikaviga. Mõtle sedapidi, et sissemakstud raha ei ole enam omakapitaliga seotud. Peale sissemakse tegemist on tegemist täiesti tavalise ettevõtte rahaga. Ei pea ootama, kuni tulusid tekib.
    Omakapital peab olema 2500 sul alles 31.12.2016 seisuga, selleks ajaks oleks kena tulusid teenida vähemalt samapalju kui on kulusid. Varem ei huvita see kedagi.

  12. Rahakratt 28. märts 2016 at 13:38 - Reply

    Mulle ei tulnud kahjuks märget, et olen vastuse saanud, sellest tulenevalt ka hiline tänukiri siia – tänan!

  13. […] ära ja siis otsustan. Sest äkki oleks FIE olla millegipärast mugavam, ma ju ei tea. Osaühingu asutamine pidavat olema läbi neti mugavalt ja lihtsalt tehtav. Ja isegi kui ma ei taha kohe maksta 2500 […]

  14. Madis 7. august 2016 at 17:40 - Reply

    Tervist,
    Punkt 5. Milleks on see avaldus vajalik? Kas mitte sama asi ei tehta läbi Ettevõtjaportaalis?

  15. S 13. september 2016 at 13:27 - Reply

    Tere,
    kus ja kuidas saan teha oü stardikonto, mitte ei leia seda kohta.
    Oü asutatud ilma sissemakseta ja nüüd oleks soov sissemakse ära teha.

  16. Krista 13. september 2016 at 13:53 - Reply

    See pole enam stardikonto .. loe siit: http://pilvebyroo.ee/osakapitali-sissemaksmine/ 🙂

  17. Heigo 30. oktoober 2016 at 16:22 - Reply

    Tere,

    Sooviks teada, et kuidas täpselt raamatupidamises vormistada asutamiskulu ja selle tagasimakset omanikule? Valisin põhikirjas, et asutamiskulu kannab osaühing summas €190 ja maksin riigilõivu enda isikliku konto pealt (firma ainuomanik). Kuidas see nüüd raamatupidamises välja näeb? – mis kontodele kanded tulevad (deebet, kreedit)? Ja kuidas see omanikule tagasikanne vormistada (deebet, kreedit + päris pangakanne ja selle selgitus)?

    Pikk küsimus, aga olen pikalt juba seda netist otsinud ja alati vastuse lõpp vajub ära ja ei saagi teada 🙂 Tänud.

  18. Krista 30. oktoober 2016 at 18:18 - Reply

    Läbi “aruandva isiku” konto, ehk siis võlgnevus töötajale/juhatuse liikmele.
    1) kulu: D muu ärikulu K võlgnevus aruandvale isikule
    2) makse: D võlgnevus aruandvale isikule K pank

  19. Heigo 30. oktoober 2016 at 22:22 - Reply

    Suur tänu kiire ja adekvaatse vastuse eest!

  20. Heigo 9. november 2016 at 16:31 - Reply

    Küsimus veel asutamiskulu kohta. Kas ma pean oma (eraisiku) tehtud asutamiskulu maskekorralduse ka arvena raamatupidamisse sisestama asutamiskuupäevaga? Ja kui siis vahendite olemasolul endale tagasi kannan, kas pean ka arve koostama?

    • Anna-Liisa 11. november 2016 at 20:56 - Reply

      Tere! Müügiarvet koostama ei pea, ei tohikski. Maksekorraldus oleks vaja säilitada küll, aga ostuarvena seda sisestada pole vaja, piisab käsikandest 🙂

      • Heigo 14. november 2016 at 20:52 - Reply

        Vabandan võhikluse pärast, aga mis on “käsikanne”? Tavaline pangaülekanne firmalt eraisikule ja mis ma selgitusse panen? “Võla tagastus omanikule”?

  21. Heigo 14. november 2016 at 20:51 - Reply

    Vabandan võhikluse pärast, aga mis on “käsikanne”? Tavaline pangaülekanne firmalt eraisikule ja mis ma selgitusse panen? “Võla tagastus omanikule”?

    • Anna-Liisa 16. november 2016 at 15:31 - Reply

      Tere! 🙂 Ei ole midagi võhiklikku. Käsikanne tähendab seda, et tehakse lihtsalt kanne, mitte ei sisestata ostuarve või müügiarvena (tavaliselt programmides mingi koht nimega “kanded” vmt). Raha liigutamine jah lihtsa pangaülekandega. Mida täpsemalt on selgitus kirjas seda parem. Näiteks: “Asutamise kulude tagastus: Riigiloiv, as­‌ut.nr xxxxxxx, Xxxxx OU”

  22. Raul 21. aprill 2017 at 05:58 - Reply

    Millistes punktides erineb protsess OÜ asutamisel mitterahalise osakapitali sissemaksd korral?

    • Anna-Liisa 21. aprill 2017 at 10:01 - Reply

      Tere Raul!

      Äriregister on seisukohal, et mitterahalise sissemaksega asutamine on võimalik vaid tavamenetlusena notaris.
      Ettevõtjaportaalis asutatakse OÜ-d ainult kiirmenetlusena.

      Tehniliselt on võimalik portaalist esitada muutmiskandeavaldusi nii põhikirja kui ka sissemakse muutmiseks koos lisadokumentidega. Seega peaks olema võimalik variant, et e-äriregistris kiirmenetluse käigus põhikirja koostades tuleb vaid valida “asutatakse sissemakseta”, mitte sissemaksega ja seejärel on vaja valida kui pika perioodi jooksul sissemakse tasutakse. Kõik muu on äriregistris tehes sama, sh asutamiskulude jm määramine. Avalduse kinnitamisel tuleb tasuda 190eur riigilõiv. Erinevalt sissemaksega alustamisest ei tule ajutisele kontole kanda osakapitali. Kui registreerimine tehtud ja äriregistrilt teade asutamise kohta olemas, tuleb teha muutmiskande avaldus ja edastada Äriregistrile dokumendid (avaldus, juhatuse otsus koos hindamisaktiga) mitterahalise sissemakse jaoks.

  23. Kats 25. mai 2017 at 11:52 - Reply

    Tere,

    Kas kindlasti enam ei pea tööinspektsiooni teavitama ettevõtte tegevuse alustamisest? Millal see ära muudeti? Kodulehel neil ikka üleval, et justkui peab teavitama…

    • Anna-Liisa 25. mai 2017 at 12:27 - Reply

      Tere! Ettevõtte tegevuse alustamisest enamasti ei pea tööinspektsiooni teavitama. Erandiks on olukord, kui tegutsed erinõuetega tegevusaladel, siis tuleb ettevõte registreerida majandustegevuse registris (MTR). Enne seda peab erinõudega tegevusalal tegutsemiseks taotlema tegevusluba või registreeringut. Alates juulist 2014 valdaval enamusel väikeettevõtjatel enam majandustegevuse registriga asja ei ole. Ettevõtte tegevuse alustamisest tuleb teavitada ka Tööinspektsiooni, mis valvab töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle, juhul kui tegemist on mõne erinõuetega tegevusalaga (näiteks esmakordne töö alustamine bioloogiliste ohutegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega või ehitustööde ja asbestitööde alustamisega).

      Muul juhul ise teavitamine on pigem vabatahtlik. Tööinspektsiooni peamised tegevusvaldkonnad on riiklik järelevalve, töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis ning nõustamine ja teavitamine (nõustamise osas teevad nad väga aktiivselt tööd, näiteks on võimalik tellida infokirju jmt). Alates 2015. aastast saavad tööandjad kutsuda ettevõttesse Tööinspektsiooni konsultandi, kes soovitab, kuidas luua töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise süsteemi või muuta olemasolevat paremaks. Kui leitakse mõni probleem, ei too see kaasa karistust, vaid tööandja saab nõu ja aega vigade parandamiseks. Seega kui kahtled, kas peaksid neid teavitama, siis tasub kindlasti nende käest otse üle küsida.

  24. Julia 13. juuni 2017 at 22:34 - Reply

    Tere!

    Mul selline küsimus, et kui ettevõtte on asutatud ilma sissemakseta ning riigilõivu maksis osanik oma pangakontolt, kas ma pean seda kuidagi vormistama või algsaldod võivad lihtsalt 0 olla?

    • Anna-Liisa 14. juuni 2017 at 08:53 - Reply

      Tere! Kui omanik seda kulu ettevõttelt tagasi ei taha ja ka asutamisel ei märgitud asutamise kulusid ettevõtte kanda, siis ei pea midagi vormistama ja algsaldod võivad olla nullid. Kui aga sai märgitud, et asutamise kulud kannab ettevõte ja omanik soovib isiklikult kontolt tasutud riigilõivu ettevõttelt tagasi saada, siis on vaja vastav kohustus ettevõttes üles võtta (D kulu, K võlg omanikule). Alles tuleks jätta ka maksekorraldus, mis tõestab, et omanik tegi vastava kulu. Hiljem saab selle raha omanikule tagasi kanda (D võlg, K pank).

  25. Julia 14. juuni 2017 at 16:39 - Reply

    Aitäh teile! Äärmiselt kasulik lehekülg! 🙂

  26. Maarja 8. august 2017 at 12:16 - Reply

    Tere!
    Asutasin OÜ ja kandsin osakapitali sissemaksu kohtu deposiitkontole. Kuidas aga nüüd sealt see ettevõtte pangakontole kanda?

  27. Krista 8. august 2017 at 12:17 - Reply

    Kui äriregistris kanne tehtud, võta väljavõte kaasa ja mine pangakontorisse, seal saab ära tehtud 🙂

    • Maarja 8. august 2017 at 17:09 - Reply

      Käisin pangakontoris, aga suunati edasi rahandusministeeriumisse. Helistasin neile, suunati edasi riigikassase ja sealt riigikohtusse, kuhu pole veel jõudnud helistada. Kas tõesti on nii keeruline see raha ettevõtte kontole saada?

  28. Krista 8. august 2017 at 17:18 - Reply

    Ah, mida?? Seda ei oska enam küll kommenteerida 🙁

Kommenteeri

nine + 7 =