Autor: Krista Teearu, Pilvebüroo · Esmakordselt avaldatud:
Kui sinu OÜ asutati enne 1. veebruari 2023 sissemakset tegemata, tuleb kokkulepitud osakapital endiselt tasuda. Seejärel tuleb taotleda äriregistrist sissemakseta asutamise märke kustutamist ning kajastada sissemakse õigel ajal TSD lisas 7. Raha ülekandmine, registri muutmine ja maksudeklaratsioon on kolm eraldi sammu.
See juhend on mõeldud varem sissemakseta asutatud osaühingule, mille registrikaardil on märge „Asutatud sissemakset tegemata”. Kui alles lood ettevõtet, loe osaühingu asutamise juhendit: uut OÜ-d enam sissemakseta asutada ei saa.

Milline sissemaksekohustus jäi alles?
2023. aasta muudatus kaotas uute OÜ-de 2500-eurose miinimumkapitali ja võimaluse asutada osaühing sissemakseta. See ei kustutanud varem võetud kohustusi. Kui sinu ettevõtte kapital on registris 2500 eurot ja sellest pole midagi tasutud, tuleb lähtuda sellest kohustusest, mitte uue ettevõtte ühe sendi miinimumist.
Vaata üle asutamisdokumendid, põhikiri ja hilisemad osanike otsused. Tee iga osaniku kohta kindlaks tema sissemakse summa, tähtaeg ja juba tasutud osa. Ära loe kõiki osaniku tehtud ülekandeid automaatselt kapitaliks: osa neist võib olla laen või kulude rahastamine.
Äriseadustiku § 520¹ järgi kehtivad kuni kõigi osanike sissemaksete täieliku tasumiseni piirangud:
- OÜ ei või osakapitali suurendada ega vähendada.
- Osanikele ei või teha väljamakseid; keeld ei hõlma töötasu ega muid tasusid. Tasu peab vastama tegelikule tööle või teenusele ning selle maksustamine peab olema korrektne.
- Tasumata sissemaksega osanik vastutab OÜ ees tasumata summa ulatuses olukorras, kus ettevõtte kohustust ei saa täita ettevõtte vara arvel. Pankroti korral saab vastavat nõuet esitada pankrotihaldur.
Seega ei saa tasumata 2500-eurost kapitali lihtsalt ühe sendini vähendades kohustusest vabaneda. Samuti ei anna ettevõtte kasumlikkus või suur pangajääk iseenesest alust märkida osaniku sissemakse tasutuks.
Rahaline osakapitali sissemakse
Tavapärane ja selgelt tõendatav lahendus on osaniku ülekanne ettevõtte maksekontole. Märgi selgitusse „Osakapitali sissemakse”, osaniku nimi ja vajaduse korral osa, mille eest tasutakse. Nii saab raamatupidaja eristada makset müügitulust, laenust ja muudest laekumistest.
Sissemakse võib laekuda mitmes osas, kui see sobib sissemakse täitmise tingimuste ja tähtajaga. Registrimärke kustutamist taotle alles siis, kui kõigi osanike sissemaksed on täielikult tehtud. Ühe osaniku täies mahus tasumine ei lahenda teise osaniku võlgnevust.
| Dokument või kontroll | Milleks seda vaja on? |
|---|---|
| Asutamisotsus või -leping ja põhikiri | Näitavad kapitali, osanike kohustusi ning rahalise või mitterahalise sissemakse tingimusi. |
| Maksekorraldused ja ettevõtte konto väljavõte | Tõendavad maksjat, saajat, summat ja tegelikku laekumist. |
| Osanike kaupa sissemaksete arvestus | Näitab, kelle kohustus on täidetud ja kui palju veel puudu. |
| Raamatupidamise kirjend | Seob laekumise tasumata kapitaliga ega jäta seda kogemata osaniku laenuks. |
Kas vaja on eraldi pangatõendit?
Vanades juhendites kirjeldatud kohustus hankida iga sissemakse jaoks kindlas digikonteineris pangaõiend ei ole tänase tavamenetluse universaalne juhis. RIK-i praegune märke kustutamise juhend näeb ette muutmisavalduse, allkirjastamise ja riigilõivu. Järgi siiski konkreetse avalduse dokumendinõudeid ning registripidaja võimalikku täiendavat päringut.
Tõendite säilitamine on vajalik ka siis, kui portaal neid kohe üles laadida ei palu. Ära vali makseteenust üksnes selle kaubamärgi järgi ega järelda, et iga virtuaalkonto sobib või ei sobi. Tähtsad on konto kuulumine ettevõttele, teenuseosutaja õiguslik staatus ja makse tõendatavus. Äriseadustiku üleminekusäte viitab Euroopa Majanduspiirkonna krediidi- või makseasutuse konto nõuetele. Ebatavalise makselahenduse sobivus kontrolli enne ülekannet.
Näide: kaks osanikku ja osaline tasumine
OÜ kapital on 2500 eurot. Mari kohustus on 1500 eurot ja Jüri kohustus 1000 eurot. Mari tasub kogu summa, Jüri alguses 400 eurot. Laekunud on 1900 eurot, kuid 600 eurot on veel tasumata. Selle seisu põhjal ei saa kinnitada kogu kapitali tasumist. Kui Jüri maksab ka viimased 600 eurot, saab juhatus alustada registrimärke kustutamist.
Kuidas kustutada sissemakseta asutamise märge?
Kui kõik sissemaksed on tehtud ja dokumenteeritud, toimi e-äriregistris järgmiselt:
- Sisene portaali ja vali „Minu töölaud” alt õige ettevõte.
- Ava „Muuda andmeid” ning avalduse osa „Kapital”.
- Vali märke „Asutatud sissemakset tegemata” juures „Kustuta”.
- Kontrolli avaldust ja liigu allkirjastamiseni. Ühise esindusõiguse korral on vaja kõiki nõutavaid allkirju; muul juhul piisab juhatuse liikme allkirjast.
- Tasu 25 eurot riigilõivu, kasutades avalduse makseandmeid.
- Kontrolli avalduse esitamist. Portaal võib selle lõivu laekumisel automaatselt esitada; kui vastav valik on eemaldatud, tuleb esitada ise.
- Jälgi menetlust ning kontrolli pärast kande tegemist, et märge on registrikaardilt kadunud.
Salvesta kande tulemus ja anna see raamatupidajale. Ainult avalduse koostamine või riigilõivu maksmine ei tõenda, et registrimuudatus on tehtud. Kui portaal küsib lisadokumente, lisa loetavad ja nõuetekohaselt vormistatud tõendid.
Kas sissemakse võib teha vara üleandmisega?
Jah, kui põhikiri ja sissemakse tingimused seda võimaldavad. Sobida võib näiteks osanikule kuuluv seade, mille saab ettevõttele üle anda ja rahaliselt hinnata. Sissemakse ei saa olla tulevane töö, teenus ega asutamisega seotud tegevus.
Kui senine põhikiri näeb ette üksnes rahalise sissemakse, ei piisa sellest, et raamatupidaja kannab osaniku arvuti kapitaliks. Enne tuleb vajalikud otsused ja dokumendid korrektselt vormistada. Kinnisasja või muu erilise vara puhul kontrolli ka üleandmise vorminõudeid.
- Koosta vara kirjeldus ja üleandmise leping.
- Põhjenda harilikku väärtust, näiteks võrreldavate kasutatud esemete hindadega.
- Juhatus hindab, kas väärtus katab täidetava sissemakse.
- Anna vara tegelikult ettevõttele üle ning kajasta see raamatupidamises.
- Vajaduse korral korralda audiitori kontroll ja esita nõutavad tõendid.
Audiitori kontrolli tuleb arvestada, kui osakapital on vähemalt 25 000 eurot või mitterahalise sissemakse arvel saadud või suurendatava osa nimiväärtus on vähemalt 25 000 eurot. Vana juhendi „üle poole kapitalist” reegel ei kirjelda enam kehtivat piiri.
Näide: osanik soovib tasuda 2500 eurot kasutatud arvutiga. Arvuti kunagine ostuhind 2500 eurot ei tõenda, et see on praegu sama palju väärt. Kui põhjendatud väärtus on 900 eurot, ei kata ainult arvuti üleandmine 2500-eurost kohustust. Ülejäänud osa vajab eraldi nõuetekohast tasumist.
Kas sissemakse saab teha laenu või dividendi arvel?
Varasem osanikulaen ei muutu ise kapitaliks
Kui osanik on ettevõttele laenu andnud, on OÜ-l tema ees võlg. Selle laenu ümbervormistamine kapitali sissemakseks vajab kehtivat õiguslikku alust, otsuseid ja tasaarvestuse dokumente. Makselahtri ümbernimetamine raamatupidamises ei ole piisav.
Vana sissemaksekohustuse täitmist tuleb eristada juba tasutud kapitali hilisemast suurendamisest. Viimase kohta on äriseadustikus eraldi tasaarvestuse reegel. Kuni vana sissemakse on tasumata, on kapitali suurendamine piiratud; ära kasuta suurendamise juhendit automaatselt vana kohustuse lahendamiseks.
Dividendinõude tasaarvestus vajab eraldi vormistust
Enne 2023. aastat sissemakseta asutatud OÜ puhul võib kõne alla tulla sissemaksekohustuse täitmine osaniku kehtiva nõude tasaarvestusega. See ei tähenda luba maksta esmalt keelatud dividend rahas välja või kirjutada jaotamata kasum lihtsalt kapitaliks ümber. Kontrollida tuleb nõude tekkimise õiguspärasust, kasumi jaotamise eeldusi, põhikirja ning kõigi osanike sissemaksete seisu.
Dividendinõude kasutamisel ei kao dividendi maksukohustus selle tõttu, et raha osaniku kontole ei liigu. Tavalise maksustatava dividendi tulumaks on 22/78; arvestada tuleb ka deklareerimisega. Maksude tasumine omakorda ei muuda puudulikult vormistatud või keelatud tehingut õiguspäraseks.
Arvutusnäide: kui õiguslikult korrektselt vormistatud lahenduses tasaarvestatakse 2500-eurone maksustatav dividendinõue, on ettevõtte tulumaks 2500 × 22/78 = 705,13 eurot. Dividend koos maksukuluga vajab 3205,13 eurot katet. Tasaarvestus ei vabasta ettevõtet vajadusest leida maksu tasumiseks raha. Näide eeldab tavalist maksustatavat dividendi, mitte maksuvabastust ega üleminekureeglit.
Kui soovid kasutada laenu- või dividendinõuet, lase konkreetne skeem enne tehingut raamatupidaja ja vajaduse korral ühinguõiguse juristiga läbi vaadata. Tavaline rahaline sissemakse on dokumenteerimise mõttes enamasti lihtsam.
Raamatupidamine ja TSD lisa 7
Sissemakse ei ole ettevõtte müügitulu
Tasumata osakapital on tavapärases bilansiesituses omakapitali vähendav kirje. Raha laekumisel suureneb ettevõtte raha ning tasumata kapitali jääk väheneb. Laekumist ei kanta müügituluks ega automaatselt osaniku laenuks.
| Näide | Lihtsustatud kirjend |
|---|---|
| Kapitali sissemakse 2500 eurot laekub | Deebet „Raha pangas” 2500 eurot; kreedit „Sissemaksmata osakapital” 2500 eurot. |
| Registrimärke kustutamise lõiv 25 eurot tasutakse | Deebet „Riigilõivukulu” 25 eurot; kreedit „Raha pangas” 25 eurot. |
Kontode täpsed nimetused ja kanded sõltuvad ettevõtte senisest arvestusest. Kui tasumata kapitali on varem kajastatud teisiti, tuleb esmalt kontrollida algseisu. Kannete loogika kohta loe deebeti ja kreediti juhendit.
Millises kuus sissemakse deklareerida?
MTA juhendi järgi deklareerib algselt sissemakseta asutatud OÜ sissemakse TSD lisa 7 osa Ia koodil 7030 selle kuu eest, mil äriregister sissemakse aktsepteerib ja märke kustutab. See ei ole tingimata raha laekumise kuu. Deklaratsioon esitatakse järgmise kuu 10. kuupäevaks.
Näide: kõik 2500 eurot laekuvad septembris 2026, kuid registrimärge kustutatakse oktoobris. Sissemakse deklareeritakse oktoobri TSD lisas 7, mille tähtaeg on 10. november. Septembri osalisi ülekandeid ei deklareerita sama sissemaksena hiljem uuesti.
Dividendinõude tasaarvestamisel tuleb dividendi maksustamine ja sissemakse deklareerimine eraldi läbi vaadata: maksustatav dividend kajastub lisa 7 koodil 7008 ning saaja andmed vormil INF 1; sissemakse kood 7030 seostub registri aktseptiga. Nende sündmuste kuud võivad erineda.
Mida võib sissemakstud rahaga teha?
Raha kuulub pärast sissemakset ettevõttele ja seda saab kasutada ettevõtluseks. Näiteks võib OÜ osta töövahendeid või tasuda tarnijate arveid. Kapital ei pea seisma pangas eraldi puutumatu rahakuhjana.
Registrijärgne osakapital ja pangakonto jääk ei ole sama näitaja. Kui ettevõte ostab raha eest seadme, muutub vara koosseis; kui ta kannab kulusid, mõjutavad need tulemust ja omakapitali. Hoia pilk ka netovaral, mitte ainult konto saldol.
Osanikule raha tagastamine on teine tehing. Kapitali vähendamine, dividend, töötasu või laenu tagasimakse vajavad igaüks oma alust. TSD lisas 7 deklareeritud sissemakse ei anna automaatset õigust raha isiklikule kontole maksuvabalt välja võtta. Ettevõtte maksuarvestus ja osaniku enda soetamismaksumus tuleb samuti eraldi hinnata.
Kontrollnimekiri sissemakse lõpetamiseks
- Kontrollisin registrikaarti, põhikirja ja iga osaniku tasumata kohustust.
- Eristasin varasemad laenud ja kulude hüvitamised kapitali sissemaksetest.
- Kõigi osanike sissemaksed on täielikult tehtud ja tõendatud.
- Mitterahalise sissemakse või tasaarvestuse dokumendid on vajaduse korral üle vaadatud.
- Raamatupidamine näitab sissemakseid õigetel kontodel.
- Registriavalduse allkirjad ja 25-eurone riigilõiv on korras ning avaldus on esitatud.
- Registrimärge on kustutatud ja kande kuupäev raamatupidajale edastatud.
- TSD lisa 7 on õigel perioodil esitatud; sissemakset ei ole topelt deklareeritud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tasumata 2500-eurose kapitali võib nüüd ühe sendini vähendada?
Enne sissemaksete täielikku tasumist ei või selline OÜ kapitali vähendada. 2023. aasta muudatus ei kustutanud vana kohustust. Hilisem vähendamine on eraldi menetlus.
Kas sissemakse võib teha osade kaupa?
Võib, kui see on kooskõlas kohustuse tingimuste ja tähtajaga. Pea osanike kaupa arvestust. Registrimärke kustutamise aluseks on kogu sissemakse tasumine kõigi osanike poolt.
Raha on ammu üle kantud, aga märge on alles. Kas maksan uuesti?
Ära tee automaatselt uut makset. Otsi üles maksedokumendid ja kontrolli raamatupidamist. Kui kogu kohustus on tegelikult täidetud, tuleb korda teha registriandmed ning üle vaadata deklareerimine.
Kas ettevõtte enda kasum loetakse osaniku sissemakseks?
Ei. Ettevõtte teenitud kasum ei ole osaniku sissemakse. Võimalik nõuete tasaarvestus vajab eraldi õiguspärast alust ja dokumente ning võib kaasa tuua dividendi tulumaksu.
Kas omanikule võib enne sissemakset töötasu maksta?
Äriseadustiku väljamaksekeelu erand hõlmab töötasu ja muid tasusid. Tegemist peab olema tegeliku töö või teenuse tasuga, mille alus, suurus ja maksud on korrektsed. Dividendi ei saa pelgalt ümber nimetada töötasuks.
Kas sissemakse tegemine parandab omakapitali?
Tasumata sissemakse tegelik tasumine vähendab omakapitali miinuskirjet ja suurendab netovara. Kuid varasem kahjum võib olla nii suur, et probleem jääb alles. Kontrolli bilanssi pärast sissemakset.
Allikad ja seotud juhendid
Kontrollitud 24.10.2026. Registri menetlussammude alus on RIK-i 09.07.2026 uuendatud juhend.
- Äriseadustik: vana sissemakseta OÜ erireegel (§ 520¹), sissemaksed (§§ 140, 142–144, 520) ning kapitali suurendamise tasaarvestus (§ 194¹).
- RIK: kapitali sissemakse tegemine ja registrimärke kustutamine.
- MTA: osakapital, ülekurss ja TSD lisa 7.
- MTA: dividendide ja omakapitali väljamaksete maksustamine.
- Uue OÜ asutamine, osanike õigused ja raamatupidamise korraldamine.
Varasemad kommentaarid: allpool säilitatud arutelu ulatub aastate taha. Vanades vastustes toodud lõivud, pangatõendi nõuded, audiitori piirid ja maksumäärad võivad olla aegunud. Tänase toimingu tegemisel lähtu uuendatud artiklist ja kehtivatest allikatest.
Telli tulevased artiklid oma postkasti!
Praktiline lisamaterjal
Osakapitali, netovara ja kasumi jaotamise arvestuse kohta vaata kogumikku „Omakapital ja dividendid”. See sisaldab omakapitali tehingute, dividendide ja nende deklareerimise näiteid.
Kas see mitterahaline võib olla ka eelnevalt varutud materjal nt ja kuidas seda siis hinnatakse? 🙂
Ikka võib olla. OÜ mitterahalise sissemakse hindamisest räägib Äriseadustiku §143 lg 3, mis ütleb, et kui mitterahaline sissemakse on üle poole osakapitalist, tuleb võtta audiitorilt hindamine. Kui mitterahalise sissemakse osakaal jääb alla poole, siis on juhatuse enda hinnang. Vabas vormis kinnitus. No enamvähem ikka tead, kui palju lõngad maksavad 🙂
Sain selle juhendi järgi lihtsalt osakapitali mitterahalise sissemaksega registreeritud. Lihtne, täpne ja jälgitav juhend.
Tänan, mul no Ravelrys hinnad kõikidel viimase aja ostudel juures, nii et see ei ole probleem 🙂
Teine küsimus, teoreetiline esialgu, puudutab töövahendeid (vardad, nõelad, raamid jne) – neid on vaja ja need kuluvad. Mismoodi nendega toimetada? Inventaril on vist ka piirmäärad?
See viimane lõik..
Osakapitali sissemakse tuleb deklareerida ka maksuameti TSD deklaratsiooni lisa 7. Sellisel juhul saab kunagi hiljem selle raha jälle maksuvabalt ettevõttest välja võtta.
Kas ma saan õigesti aru, et see kehtib ka mitterahalise osakapitali sissemaksele vastava summa ulatuses?
just!
Madala hinnaga töövahendid (a la vardad) võib rahulikult kulusse kanda. Põhivara piiri määrad ise, vastavalt enda tunnetusele ja vajadusele. Ca 500-1000 eurot on vist nagu enamvähem keskmine 🙂
Tere!
Tekkis küsimus mitterahalise sissemakse tegemise osas. Nimelt sai OÜ asutatud etevõtjaportaalis ja hetkel põhikirjas, et saab teha vaid rahalisi sissemakseid. Kui nüüd muuta põhikirja, et saaks osa sissemaksest teha mitterahaliselt (kaubana, u 1000-1200 euro väärtuses), kas peab ikkagi koheselt Äriregistrile esitama mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu ja juhatuse kinnituse väärtuse hindamise kohta? Nimelt ei saa veel kogu sissemakse osakapitali tehtud, vaid jääb pool osakapitalist veel sissemaksmata. Või tuleks need dokumendid esitada Äriregistrile alles siis, kui kogu osakapital on sissemakstud ja lisatud ka pangaväljavõtted selle kohta? Ette tänades!
Tere.
Kas võin teha osalise sissemakse ka ülekandena oma isiklikult kontolt? Või siis rahalise sissemakse nt sissemakse automaadist?
Tänan
Kõige õigem oleks ikka teha ülekandega oma isiklikult kontolt, siis on selgelt näha, kes on sissemaksja. Ja pangast on õiendit vaja äriregistri jaoks 🙂
kas rahalise osakapitali sissemakse võib teha ka kassasse mitte panka?
Kui ma tegin sissemakse selgitusega “firma nimi”. Kas seda saab kajastada omakapitali sissemaksena, või tuleb teha uus makse ja selgitusega “omakapitali sissemakse”.
Paraku mitte. Äriregister nõuab kande tegemiseks panga kinnitatud maksekorraldust.
Kui läksin pangast nõudma digiallkirjastatud õiendit sissemakse tõendamise kohta, siis öeldi, et väljastavad ainult paberil õiendi. Kuidas ja kuhu ma selle edastan kui skännitud varianti ei tunnistata? Kas muutmiskande avalduse alustan ikka RIKis?
Mis pank see selline oli .. helista klienditoele kõigepealt, võibolla oli mõni rumalamat sorti teller 🙂
Aga kui ikka ei saa, siis tuleb notari juurde minna.
Äriregister ütleb, et enne on vaja põhikiri esitada ja siis kui see on kontrollitud ja registris, siis võib sissemakse otsuse teha. Sama juttu rääkis notar. Et aega võtab max 5 päeva alates põhikirja esitamise järgsest päevast.
OÜ-le osakapital osaliselt tasutud. Osanik tegutses enne FIE-na ja andis OÜle vara (ca 20000€ suuruses summas) üleandmise-vastuvõtu aktiga üle. Kas äriregistrile piisab selle akti saatmisest avalduse lisana või on see summa liiga suur ja peab ikka notarit kasutama.
Märt – kas sa tegid selle praktiliselt läbi ka?
Kaja – kas sa tahad FIE vara kasutada OÜ osakapitali sissemakseks?
Minu teada on vaja audiitori hindamist kui osakapitali suuruseks on üle 25 000 ja üle poole tahetakse sisse maksta mitterahaliselt.
Muidu peaks ikka enda hindamisest piisama ..
Vt siin on üks pikem artikkel FIE üleminekust OÜ-st: http://www.raamatupidaja.ee/uudised/2011/03/25/kuidas-toimub-fie-ettevotte-uleandmine-ariuhingule
Muutsin jah põhikirja eelnevalt ära, sest mitterahaliseks sissemakseks oli kinnisasi ja notari jurist teisiti ei teinud ja ma ei viitsinud teise notarisse minna konsulteerima.
Sissemakse hindamist audiitor ei pea kontrollima, kui OÜ osakapital alla 25 tuh euro (st mõlemal § 143 toodud juhul peab osakapital olema 25 tuh, et audiitori kontrolli vaja oleks). Kusjuures notari jurist seda kontrolli alguses nõudis, aga hiljem notariga konsulteerinuna loobus sellest. Hetkel sissemakse lepingu registrisse esitamine veel ees…
Põnev! Hoia meid updated 🙂
Äriregistris kapitali registreerimine läks ladusalt. Esitatud sai osanike otsus (ÄS § 138 lg 2 p 6), vallasasja üleandmise leping, kinnisasja üleandmise leping (notariaalne), juhatuse hnnang varade väärtuse kohta (ÄS § 145 lg 2 p 2) ja kinnisturegistri väljavõte (ÄS § 144 lg 2). Seega kui sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, siis peaks arvestama vähemalt 4 dokumendiga, mis tuleb esitada (artiklis mainitud 2), kui osakapital on alla 25 000 euro. Kui ei ole kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi, siis 3 dokumendiga.
Osanike otsus ilmselt sellepärast vajalik, et kiirmenetluses asutatud ettevõtte korral ei ole ilmselt esialgses asutamislepingus kokku lepitud, kuidas sissemaksed täpselt tasutakse, aga seda kokkulepet nõuab ÄS § 138 lg 2 p 6. Kui see on esialgses asitamislepingus kokku lepitud, siis peaks võib-olla selle esialgse asutamislepingu uuesti lisama avaldusele juurde. Niiet esitatavate dokude arv jääks ikka sama.
Ahjaa, väike aps juhtus ka, et vallasasjade nimekirjas jäi ühe vara summa vale ja ridade (ca 10 rida) summa ei klappinud (mõnekümne eurone vahe tuli). Selle arvutas registri kohtunik ilusti kokku, et ei klapi, tegi määruse ja lasi dokud uuesti esitada. Vaatamata sellele kulus aega kokku alla nädala.
Tere.
Kas on võimalik ettevõttele pangaliisinguga ostetava sõiduki sissemakset (mille maksan omast taskust) registreerida ettevõtte osakapitalina?
Sedapidi saab, et teed kõigepealt makse oma isiklikult kontolt ettevõtte kontole, selgitusega: osakapitali sissemakse – ja selle kohta küsid siis ettevõtte pangalt õiendi ja toimetad äriregistriga edasi.
See sissemakse muutub ettevõtte rahaks, millega saab vabalt edasi toimetada.
Seejärel maksad ettevõtte arvelt liisingu sissemakse.
Soovin samuti FIE tegevuse lõpetada ja olemasoleva vara osakapitalina olemasolevasse osakapitalita asutatud OÜ-sse sisse maksta, mille ainuosanik ma olen. Äriregistrist öeldi järgnevat:
Osanik peab otsustama põhikirja muutmise, mis lubab sissemakset teha nii rahalise kui mitterahalise sissemaksega ning kapitali sissemaksmise (rahaline, mitterahaline – selle ese). Mitterahalise sissemakse kohta lisatakse üleandmise leping ja hindamise akt. Rahalise sissemakse kohta lisatakse panga teatis.
Huvitav, kas kõik dokumendid (põhikirja muudatus, hindamisakt, vara üleandmise leping, rahalise sissemakse panga teatis) saab esitada ühe kandeavaldusega läbi ettevõtjaportaali või tuleb enne teha põhikirja muudatus, oodata kuni see jõustub ja seejäral saata ülejäänu?
Kust võiks leida näidise/põhja hindamisakti ja vara üleandmise lepingu kohta?
Kui OÜ osakapitali määr on 2500, siis kas kuskil piirab miski mitterahalise sissemakse osakaalu sellest? Või see olla üle poole?
Ühtlasi, kas hinnatava varade väärtusest sõltub ainult OÜ mitterahalise osakapitali suurus ja muud midagi ei praegu ega tulevikus?
Kiirmenetlusega alustatud OÜ põhikirjas on osakapital 2500 eur, lubatud nii rahaline kui mitterahaline sissemakse. Mitterahaliseks sissemakseks on kaubik, mille väärtuse hindamise kohta on ainult juhatuse liikme kinnitus, väärtusega 10 000 eur. Mitterahalise sissemakse üleandmise lepingus (ei ole notariaalselt kinnitatud) on lause: Mitterahalise sissemakse arvel omandab XX firma YY osa väärtusega 10 000 eurot.
Küsimus: kas selle vahe 7 500 võib näidata ülekursina?
Tere!
Saan ma õigesti aru, et omakapitali sissemakseid võin ma teha ka paarikümne euro kaupa ning sellele imelikult ei vaadata?
Samuti osalisi sissemakseid võin kohe näiteks arvete tasumiseks kasutama hakata?
Tiina – jah 🙂
Gerda – pole sellist varianti ausalt öeldes näinud 🙂
Aga ma kahtlustan, et eks ametnikud on igasuguseid asju kohanud .. ma ise koguks küll suurema summa kokku ja teeks mõnes jaos sissemaksed..
Jah, sissemakseid võib kohe kasutada jooksvateks vajadusteks.
Tere`!
Firma asutatud ilma sissemakseta
Kas sisse makseid võib teha siis näiteks 500eur summades.
Võib, lihtsalt sissemaksed võiks nt aasta jooksul ära teha, mitte pika perioodi jooksul.
Sissemaksete jaoks on panga õiendit vaja.
Tere,
Kas nii võib, et asutan OÜ ilma osakapitali sissemakseta.
Siis võtab OÜ eraisikult 2500eurot laenu (kas selleks võib olla ka osanik?) ja saadud laenu raha vormistab siis osakapitali sissemakseks.
Ja siis kui OÜ hakkab kasu saama võtan OÜ’s laenu alusel selle 2500 eurot (maksuvabalt) välja
Tere, päris nii kahjuks ei saa. See 2500eur peab jääma ettevõttesse. Laen peaks antud näite puhul tooma ettevõttesse sisse raha 2500eur ja omakapitali sissemakse 2500eur, seega kokku peaks siis olema ettevõttel 5000eur raha, millest 2500eur (laen) saab välja võtta maksuvabalt laenu tagasimaksena. Äriregister tahab näha kinnitatud pangaväljavõtet, et sisse makstud 2500eur osakapitali ja laenu seega kuidagi ümber vormistada ei saa.
Kas ja mida tuleb maksuametile deklareerida, kui maksan osakapitali hiljem sisse? OÜ asutamise ja sissemakse tegemise vahel oli ca nädal, tegevus toimus märtsis 2016.
Tere, Maksuamet ei taha midagi 🙂 Äriregistrile tuleb esitada panga kinnitusega kontoväljavõtte sissemakse kohta.
Eda variant vist ei toimi ju, sest see 2500 peaks ikka firma omaks saama? Või tohib selle maksuvabalt välja võtta?
Tere, daf, Sul on õigus – see 2500eur peab jääma ettevõttesse. Selle eest võib soetada vara vmt ettevõtte tegevuse jaoks. Omanik/osanik seda maksuvabalt endale võtta ei saa.
Tere, Olen vaikselt OÜ asutamise kohta uurinud (ise olen iluteenindaja) aga mul on kõigest miljon küsimust- Esiteks nagu ma aru saan siis on ka võimalik ilma sissemakseta (2500) teha OÜ, kuid tuleb see eelistatavalt aasta jooksul siis ära maksta (kasvõi osadena)? Aga ma olen olnud eelnevalt palgatöötaja ja olen omale vaikselt soetanud ka asju, kuid tsekid said kõik antud ülemusele(sel hetkel ei näinud vajadust neid endale hoida) ja nagu ma aru sain, siis sellest võib mingi pisike probleem tulla? Millest algul alustama peaks üldse?
Olen OÜ kohapealt päris roheline alles ja uurin maad (Palun ärge hakake hambaid teritama.Üritan lihtsalt uurida,kuidas ilusti seaduslikult oma tööd teha). Hetkel on taskus hunnik inimesi, kes aitaksid raamatupidamistega jms, kuid mõtlesin siin lugedes, et küsiks ka siit infot.:)
Tere! 🙂 Jah, OÜ on võimalik registreerida ilma sissemakseta ja sissemakse perioodi saab ise määrata registreerimisel. See võib olla ka pikem kui aasta, aga kuna kuni sissemakset ei ole teostatud ei saa dividende tasuda ja mõni äripartner võib ka kriitiliselt sellesse suhtuda, siis on mõistlik sissemakse teostada võimalikult kiiresti. Ei ole keelatud määrata sissemakse perioodiks näiteks 3aastat, aga teha sissemaksed aastaga ja osade kaupa enamasti seda tehaksegi. Mis puutub asjadesse, siis oleneb mis asjad need on…eelmine ülemus kandis need oma ettevõtte kuludesse arvatavasti, seepärast oli tsekke vaja ehk need asjad on teoreetiliselt tolle ettevõtte omad. Iseenesest kui need asjad on jõudnud/jäänud isiklikku kasutusse ja eelmine ülemus neid kindlalt tagasi ei soovi/taga ajama ei hakka, siis tuleks teha neile hinnang (leida näiteks vähemalt kolm samasuguste asjade pakkumist ja selle järgi määrata oma asja hind) ja saab enda ettevõttele müüa/sobivuse korral kasutada mitterahalise sissemaksena. Kõige parem on enne konsulteerida konkreetsete asjade suhtes kasvõi enda raamatupidajaga (inimesega, kes tulevikus aitab raamatupidamisega), kas need asjad sobivad ja milleks 🙂 Siis aga lihtsalt tegutsema hakata 😉
Tere! Siin oli üks küsimus ja vastus pangaliisinguga ostetava sõiduki kohta. Küsin veel täpsustuseks üle natuke teise versiooni, et kui soovin osta auto ilma liisinguta, näiteks väärtuses 2500 eurot, siis kas selle saab kõik panna osakapitaliks? Lisaks, kas autodel on ka vanuse piirang, nii nagu näiteks arvutitel 2 aastat, mida saab põhivarana arvestada?
Tere, Kõige lihtsam viis on siiski see 2500eurot kanda ettevõtte arvele selgitusega osakapitali sissemakse ja siis soetada auto. Kui aga mingil põhjusel siiski on vaja auto näol teha mitterahaline sissemakse (auto on juba olemas, makstud, vmt), siis see on võimalik kui põhikirjaga on mitterahaline sissemakse lubatud. Sellisel juhul (kui osaühingu osakapital on alla 25000 eurot) hindab juhatus vara väärtuse. Selleks tuleks koostada vabas vormis akt, kus juhatus hindab auto väärtuseks 2500 eurot kui on turuväärtus olemas (võtad kasvõi portaalist 3 sarnast autot, keskmine hind ja -10%). Seejärel on vaja esitada dokumendid äriregistrile. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Mingit vanuse piirangut ei ole. Põhivara ja kulu piiri määramine on ettevõtte valik ja sellega seonduvad reeglid määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades (täpsemalt saad lugeda https://pilvebyroo.ee/pohivara/)
Tere, asutasin OÜ ilma sissemakseta, nüüd on kohekohe tegemisel üks suurem tellimustöö, väärtusega alla 2000 euro. Kui ma selle töötasu kätte saan, kas seda raha saab kasutada osakapitali sissemakseks?
Tere Karli, See 2000eurot on ettevõtte tulu. Kui kulusid ei ole ja aasta lõpuks muutub see summa kasumiks (vaja oleks 2500+eur kasumit), siis on võimalik teha tasaarveldus/ümberarvestus. Sisuliselt kasum otsustatakse jagada dividendideks 2500eur (mida omanik reaalselt ei saa ja selle pealt tuleb veel lisaks tasuda riigile tulumaks) ja siis justkui omanik maksaks 2500eur osakapitali sissemakseks tagasi ettevõttesse.
Kas mitterahaline osakapital sissemakse (ettevõtte osa) peab olema notariaalselt kinnitatud? Osa on registreeritud eraisiku nimel EVK’s. Osakapital võiks olla va 2500 eurot, sellest 1000 eurot OÜ osa mitterahalise sissemksena ja 1500 rahalise sissemksena. Samas on osa turuväärtus hinnanguliselt rohkem kui miljon. Kas saan sellisel juhul kajastada tegelikku turuväärtust ilma audiitori hinnanguta vabatahtliku reservkapitalina? Kuna vormistamisega on suhteliselt kiire, siis ei ole lihtsalt aega tegeleda audiitori hindamise jms.
Tere, Kui osaühingu osakapital on vähemalt 25 000 eurot ja mitterahalise sissemakse väärtus ületab 1/10 osakapitalist või kui sellise osaühingu kõik mitterahalised sissemaksed moodustavad kokku üle poole osakapitalist, peab mitterahalise sissemakse väärtuse piisavuse hindamist äriseadustiku §-s 142 sätestatud nõuetele vastavuse osas kontrollima audiitor (ÄS §143). Seega kuna hetkel on tegemist alla 25t eur osakapitaliga, pole audiitorit vaja ja piisab juhatuse hinnangust. Ettevõtte osade, mis EVKs, sissemakse vormistamise osas soovitaks pöörduda mõne äriõiguse juristi poole või täpsustada nõudeid Eesti Väärtpaberikeskususest.
Palun täpsustage, kas audiitori otsust ei ole vaja kui asutatava äriühingu osakapital on kuni 25 000 eurot või kui äriühingu osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot.
Kas MTÜ võib asutada osaühingut või ASi?
Tere, audiitori otsust ei ole vaja kui osakapital on 25000eur või rohkem ja ühe mitterahalise sissemakse objekti väärtus on alla 1/10 ehk 2500euro.
MTÜ võib asutada juriidilise isiku.
Kas ma saan õigesti aru, et kui firma asutati ilma algkapitali sissemakseta ja tahan seda nüüd maksta mitterahaliselt, siis 2500 puhul saan mitterahalist vara näidata 1250€ eest? Siis ei tule audiitori vajadust. Või võin kogu 2500€ eest asju/vara näidata?
Tere
on plaanis teha oma OÜ, on kaks tähtsat küsimust. Esiteks sissemakse- mees ostab tööka vajaliku seadme (d), et tuleks vähemalt 2500 euri kokku. Siis jääbki see seade OÜ sissemaksuks? Arve on tõestuseks, kelle jaoks? Pangaülekannet nagu 2500 euro puhul ju ei toimu, mida ärireg.esitada?!
Teiseks KM, kas kohuslane või mitte? Tegeleks erinevate masinate varuosade müügiga. Esialgu küll aastakäive prognoosi kohaselt 16000 ei ületa, aga siis saab sisendkäibemaksu tagasi küsida? Kui ei ole kohuslane ja hiljem seda teen, siis on minu poolt esitatud arved kliendile kohe 20% suuremad? – See teema vajab uurimist veel mul, et millised deklaratsioonid siis esitada jne, aga tahaks juba toimetama hakata … 🙂
Tere 🙂
Kui mees näiteks palgatööst saadud rahadega soetab seadme(d) ja OÜ omanikuna annab need ettevõttele osakapitali sissemaksu asemel, siis selleks, et teha mitterahaline sissemakse tuleb teha hindamisakt juhatuseliikme(t)e poolt ja esitada see äriregistrile. Kui seadmed ostetakse ettevõttele laekunud arvetest (mees esitas enda töö eest arve), siis neid seadmeid selles ettevõttes osakapitali sissemakseks märkida ei saa.
Käibemaksukohustuslakseks võib tõesti hakata juba enne 16000euro müügitulu piiri. Kohustuslaseks tasub üldiselt hakata, kui on palju sissetulevaid arveid käibemaksuga või kliendid on teised ettevõtted. Hakata või mitte – siin tasuks natuke numbreid vaadata ja võib-olla proovi arvutusi teha, kas oleks kasulik või ei. Mittekäibemaksukohustuslane ei või müügiarvetele käibemaksu lisada. Klientidele ei ole otseselt keelatud kohe suuremaid arveid kirjutada (näiteks arve kokku kaup 120eur+KM0eur=120eur) ja kui käibemaksukohustuslaseks ettevõtte registreerida, siis jääks lõppkliendi jaoks arve samaks (kaup100eur+KM20eur=120eur), lihtsalt müügitulu väheneb siis ettevõtte jaoks. Enamlevinud on siiski, et esialgu esitatakse arveid ilma käibemaksuta ja väiksemaid ning hiljem käibemaksuga, lõpp summas veidi suuremaid. Jaekaubanduses registreeritakse end tihti kohe käibemaksukohustuslaseks kui see plaan või vajadus on tulevikus nagunii. Siis ei teki olukorda, kus eraklienti võib ehmatada, kui arved järsku suuremad/varuosad kallimad, aga ärikliendi jaoks on kulu üldiselt mitte arve kokku, vaid summa ilma käibemaksuta, sest käibemaksu saab ta tagasi küsida.
Käibemaksukohustuslane esitab 10ndaks kuupäevaks TSD (kui töötajaid ei ole, siis nulldeklaratsioon) ja 20ndaks kuupäevaks käibemaksudeklaratsiooni (KMD).
Kui mittekäibemaksukohustuslasel töötajaid ei ole (TSD vajadus puudub), siis ei olegi vaja midagi esitada igakuiselt.
“1) põhikirja muutmise avaldus, kus muuta põhikirja vastavat punkti nii, et mitterahalised sissemaksed oleksid lubatud;”
Kus esitada see avaldus?
“2) mitterahalise sissemakse üleandmise leping ja juhatuse kinnitus väärtuse hindamise kohta.”
Tegin hindamise akt ja leping. Kus tuleks saata?
Tere! Avalduse saab teha e-äriregistris ehk ettevõtjaportaalis ja sama keskkonna kaudu saab nii avalduse kui ka hindamisakti koos lepinguga edastada Äriregistrile.
Tere!
Kas on võimalik osakapital kohe peale sissemaksmist kassasse kanda? S.t. kui olen osakapitali firma loomiseks kelleltki laenanud ja soovin selle kohe pärast asutamist tagasi maksta?
Tere!
Suurepärane veebikeskkond, mida on hea informatiivses mõttes lugeda.
Nüüd on, aga tekkinud küsimus, et kuidas täpselt käituda, kui tegemist on mitterahalise sissemaksega? Praeguseks on tehtud nii palju, et:
1. Notaris olen käinud ja kinnisasja mitterahalise sissemaksena üle andnud enda ettevõttele.
2. Ettevõtte asutasin algselt sissemakset tegemata ja 2500 EURise osakapitaliga.
Nüüd oleks vaja, aga sellest sissemaksest kuidagi teavitada ka äriregistrit ning suurendada mitterahalise sissemakse arvelt osakapital 100 000 EURini.
Standard äriregistri põhikirjas on esimeses peatükis räägitud ainult Osaühingu suurendamisest, ning Põhikirja lisas on räägitud osaühingu osade eest tasumisest. Kas antud juhul tuleks mõlemasse kirjutada juurde ka “mitterahaline sissemakse”, või tuleks midagi veel muuta? Samuti tuleb osade nimiväärtused põhikirjas ära suurendada.
Kui rääkida osakapitali suurusest, siis tegelikult sooviks kasutada vahemikku, kus min on 25 000 ja max 4-kordne 100 000. Kas sellisel juhul tuleks antud klauslisse siiski sisse kirjutada ka, et praegune osakapitali suurus on 100 000?
Olen ääretult tänulik, kui keegi välja aitab. 🙂
Tere! Esmalt võtavad osanikud vastu osakapitali suurendamise otsuse, seejärel toimub täiendavate sissemaksete tegemine (mis antud juhul tehtud) või fondiemissiooni läbi viimine, seejärel avalduse tegemine äriregistrisse ja äriregistris uue osakapitali suuruse registreerimine. Äriregistri kande tegemisega loetakse osakapital suurendatuks. Seega hetkel tuleks täiendada põhikirja, et oleks lubatud mitterahaline sissemakse ja osakapitali suurus 100 000 eur. Äriregister ei registreeri suurust vahemikuna, seega kui on soov osakapitali tulevikus vähendada (või suurendada), siis tuleb teha uus osanike otsus ja avaldus äriregistrile.
Tere!
Kas oleksite nii head ja kirjeldaksite seda “2. Mitterahaline sissemakse osakapitali” punkti natukene täpsemalt? Hetke mure on see, et vara väärtus on 5000 euri, siis ma ei saa aru, et kuidas ma kõige pealt kataks selle varaga 2500 nõutud osakapitali ja ülejäänud läheks suurendamisesse? Neid ei saa ju korraga teha – äriregister andis mulle eitava vastuse. 🙁
Alates siit “Kui on soov teha mitterahalist sissemakset, tuleb kõigepealt Äriregistrile ettevõtjaportaalis esitada põhikirja muutmise avaldus, kus muuta põhikirja vastavat punkti nii, et mitterahalised sissemaksed oleksid lubatud.” jääb juba arusaamatuks, et mis dokumendid tuleb avalduse esitamisel Äriregistrisse laadida.
Oleksin tänulik teile, kui saaks rohkem step-by-step arusaamise. 🙂 Aitäh!
Tere!
Põhikirja muudatuse saab vastu võtta ennem osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmist. Avaldus põhikirja muutmiseks tuleb esitada koos uue põhikirja terviktekstiga ja osaniku otsusega (lõiv 18 eurot).
Osakapitali suurendamise avaldus tuleb esitada peale põhikirja muudatuse registrisse kandmist, kus on lubatud mitterahalised sissemaksed ja siis saab suurendada ka osakapitali ja lisada vastavad dokumendid (mis tõendavad vara väärtust).
Tere taas!
Aitäh vastamast!
Nüüd läks vist osa vastusest kaduma. Küsimus oli selles, et kuidas ma saaks kahes kandes maksta 5000€ vara sisse nii, et esmalt võetakse 2500€ sissemakseks ja ülejäänud läheb osakapitali suurendamiseks? Ettevõtte asutasin ju ilma sissemakset tegemata.
Suured tànud!
Tere!
Tekkis küsimus, et kui asutasin firma ilma osakapitali kohese sissemakseta, aga soovin osa kapitalist kanda ka mitterahalise maksena(põhikiri juba muudetud võimaldamaks mitterahalisi osamakseid), siis kas alguses pean ikka siiski kõigepealt 2500eurot kapitali firma kontole ära kandma ning siis peale seda saan teha avalduse mitterahaliseks kapitali makseks? Sooviks pool kapitalist ehk 1250euro väärtuses kanda mitterahalise kapitalina.
Ning peale selle avalduse tegemist ja kinnitamist võin selle 1250eurot endale näiteks dividendidena tagasi maksta soovi korral?
Olen ma õigesti aru saanud?
Tänud!
Tere!
Tsiteerin artiklit:
“Osakapitali sissemakse tuleb deklareerida ka maksuameti TSD deklaratsiooni lisa 7. Sellisel juhul saab kunagi hiljem selle raha jälle maksuvabalt ettevõttest välja võtta.”
Kuidas täpsemalt peaks käituma, et saaks kunagi hiljem selle raha maksuvabalt välja võtta?
Tänan!
Tere! Äriühing täidab TSD lisa 7 koodi 7030 (Maksustamisperioodil omakapitali tehtud sissemaksed) ja näitab äriühingusse tehtud sissemakse sellel maksustamisperioodil, kui äriregister aktsepteerib sissemakse tegemist (kas siis asutamisel korraga või hilisema sissemakse korral, siis kui kogu nõutav osa on sisse makstud).
Tänan vastamast, tegelikult pidasin silmas just seda osa – “saab kunagi hiljem selle raha jälle maksuvabalt ettevõttest välja võtta”. Kuidas seda maksuvabalt välja võtta?
Tere, Mikk! Kui sissemakse on deklareeritud vastavalt eelpool nimetatud juhisele, siis saab selle näiteks likvideerimisel üle kanda omanikule ilma maksustamata. Kui deklareeritud pole, siis on tegemist tuluga ja tuleb tasuda tulumaks.
Tere,
Kas selline lahendus on korrektne:
Olen ainuosanik ja sõlmin OÜ juhatajana otsuse alusel laenulepingu enda kui eraisikuna 2500.- laenu saamiseks
Eraisikuna kannan oma arvelt 2500.- OÜ arvele märkega “osakapitali sissemakse”
Kui kanne käes, siis OÜ otsuse alusel tagastatakse eraisikult (minult) võetud laen ja summa kantakse OÜ kontolt minu kontole
Kas keegi peab mingit maksu maksma?
Millistel TSD vormidel antud liigutused võiksid olla deklareeritud?
Suur tänu ette konkreetse vastuse eest
Tere, Pavel!
Jääb segaseks, milleks laenu ettevõttele annad? Kui ettevõtte on vaja soetada, midagi kallimat kui sissemakstud osakapitali sissemaksest kontol olev raha, siis muidugi iseenesest on laenu andmine ettevõttele täiesti okei. Kui annad ettevõttele 0%ga laenu, siis makse maksma ei pea (muul juhul eraisikule tasuvatest intressidelt tuleb tulumaks kinni pidada). Laene TSD vormil deklareerima ei pea, küll aga intressidelt kinni peetud tulumaks tuleb deklareerida ja ära tasuda ettevõttel. NB! Ettevõte omanikule laenu anda ei tohi! See on äriseadusega keelatud.
Kui annad eraisikuna laenu ettevõttele, tehakse raamatupidamises kanne:
D pank 2500, K võlg omanikule 2500
Kui teed osakapitali sissemakse, tehakse kanne:
D pank 2500, K osakapital 2500
Seega pangas peaks olema 5000 eurot. Kui kannad laenu tagasi, siis on D võlg omanikule 2500 ja K pank 2500.
Seega esimese kande ettevõtte kohustus kaob ära.
Kas see selgitus aitab Sind edasi?
Tere!
Küsimus mitterahalise sissemakse hindamisakti kohta. Kas hindamisakti vormistamise kohta on kuskil juhised?
Ettetänades
Tere, Mari! Kui osakapitali suuruseks on üle 25 000 euro JA mitterahalise sissemakse osakaal on üle poole, alles siis peab hindamise kinnitama audiitor. Muidu on see juhatuse ülesanne ja vastutus. Kõige lihtsam on otsida võrdluseks näiteks kolm samasugust eset, võtta keskmine hind ja alandada keskmist hinda 10%. Võrreldavate esemete andmed tuleks ka säilitada (näiteks screenshot epoest vmt).
Tervist!
Olen asutanud OÜ ilma osakapitali sissemakseta. Aga mul on eraisiku nime peal garaaž, või täpsemalt hooneühistu liikmelisus, mille tahaks osakapitali sissemakseks anda. Kuidas see täpsemalt käiks?
Kas pean laskma audiitoril või kutselisel hindajal garaaži ära hinnata ja hindamisaktiga notarisse minema? Või piisab minu enda hindamisest?
Garaaž on kindlasti rohkem väärt kui 2500€. Kas siis võiks juba suurema osakapitali sissemakse teha kui 2500 euri?
Kui garaaž ettevõtte nimel, siis on plaan garaaž maha müüa ja tulu ettevõttesse jätta. Kas siin peaks ka midagi silmas pidama osakapitali sissemakset tehes?
Aitäh!
Tere, Kaupo! Kuna seotudospoolte vahelised tehingud peavad olema turuhinnas, siis tuleks kinnisvara hinnata kutselisel hindajal. Kui garaaži väärtus on üle 2500euro, siis võib osakapitali sissemakse soovi korral teha suurema. Osakapitali ei pea suurendama, võib jätta sissemakseks 2500eurot ja ülejäänud jätta ülekursiks (aažio).
Kui eraisiku nime alt garaaž maha müüa, siis nüüd peaks vist tekkinud tulu pealt tulumaksu maksma? Selles perspektiivis ei ole vist mõistlik eraisiku alt toimetada, oleks vaja garaaž kuidagi firme nime alla saada. Kas tasuta saab ka garaaži firma nime peale kirjutada ja siis firma alt garaaž maha müüa ja tekkinud kasum osakapitaliks ümber teisendada? Aga siis peab vist tulumaksu ka jälle maksma?
Tere, Kaup!
Eraisikuna tuleb arvestada, et kuna tulumaksuga maksustatakse tehingust saadav kasu, siis tulumaksuseaduse kohaselt loetakse kasuks vara müügi puhul müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügiga otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. St kui müüd garaaži, siis kuulub maksustamisele tulumaksuga müügist saadav kasu so hinnavahe. Hinnavahe st kasu on aga soetusmaksumuse ja müügihinna vahe.
Kui müüa garaaž ettevõtte alt, siis teenib ettevõte kasumit või kahjumit (oleneb soetusmaksumuse ja müügihinna suurusest). Saadav kasum ei kuulu tulumaksuga maksustamise. Teemaks võib siin tulla käibemaks, mida ettevõte võib müügil lisada kui tegemist on KMkohustuslasest ettevõttega.
Tere
Mul on 2 küsimust.
1. Mis juhtub kui osakapitali sissemakse on tegemata juba 10+ aastat?
2. Kui osamakse on tehtud poolikult ja pole märgitud ülekande kommentaariks “osakapitali sissemakse”. Ehk vist sama situatsioon nagu küsimust 1. puhul.
Kas sellest tulenevad mingid trahvid? Kas on võimaliks hiljem öelda, et just see sissekanne tegelt oli osakapitali sissemakse?
Suur aitäh!
Kas tagant järgi ka saab selle sissemakse deklareerida? OÜ sai asutatud 2015 aasta lõpus, aga tol hetkel, kas mul jäi endal kahe silma vahele vms, jäi maksuameti TSD selle kohta tegemata. Kas nüüd 2 aastat hiljem veel saab seda tagant järgi teha ja kas see muudab midagi eelmisel aastal esitatud majandusaasta aruandes või tekitab muid probleeme hiljem maksuametiga?
16. juuli 2016 küsis Katariina:
“Kas ja mida tuleb maksuametile deklareerida, kui maksan osakapitali hiljem sisse? OÜ asutamise ja sissemakse tegemise vahel oli ca nädal, tegevus toimus märtsis 2016.”
12. detsember 2016 vastas Anna-Liisa:
“Tere, Maksuamet ei taha midagi 🙂 Äriregistrile tuleb esitada panga kinnitusega kontoväljavõtte sissemakse kohta.”
ning
28. september 2017 vastas Anna-Liisa ühele küsijale:
“Äriühing täidab TSD lisa 7 koodi 7030 (Maksustamisperioodil omakapitali tehtud sissemaksed) ja näitab äriühingusse tehtud sissemakse sellel maksustamisperioodil, kui äriregister aktsepteerib sissemakse tegemist (kas siis asutamisel korraga või hilisema sissemakse korral, siis kui kogu nõutav osa on sisse makstud).”
Ma nüüd ei saa aru. Esimeses vastuses ütleb Anna-Liisa, et ei tule midagi deklareerida. Teises ütleb, et tuleb deklareerida. Kuidas siis ikkagi on?
Tere! Maksuametile osakapitali tehtud sissemaksete deklareerimine ei ole kohustuslik, pigem soovituslik (kui on soov hiljem maksuvabalt sissemakse välja võtta). Küll aga on vaja Äriregistrile vaja esitada sissemaksete kohta panga tõend, et osakapital märgitaks ka Äriregistris tasutuks (vastasel juhul on märge “asutatud sissemakset tegemata”).
Tere,
Firma osakapital on miinuses. Selle korda saamiseks on omanik otsustanud firmasse antud laenu kanda omakapitali (suurendades osakapitali 1 euro võrra, ülejäänud 29 999.- summa läheks ülekurssi). Saan ma õigesti aru, et antud sissemakse 30 000.- tuleb samuti deklareerida TSD lisa 7 ja see annab tulevikus õiguse dividende maksuvabalt välja maksta?
Tere, Signe! Kõik kapitali sissemaksed tuleb deklareerida selleks, et tulevikus vajadusel need samad sissemaksed maksuvabalt välja võtta. Dividendide väljamakselt tuleb ikka tulumaksu tasuda.
OÜ loodud ilma osakapitali sissemakseta. Kui nüüd teen ülekande “osakapitali sissemaks”, siis kas kohe võin selle eest soetada põhivara (seadmed, töövahendid) või pean ennem selle äriregistrile ette kandma panga tõendiga, et tehtud sissemaks? Summad on paarisaja € kaupa ja plaan alles 2a jooksul põhikapital, 2500€, sisse maksta. Ei saa sellest osast täpselt aru.
Tere, Reigo! Sissemaksena ettevõtte kontole kantud raha võid kasutada seadmete jmt soetamiseks. Kui kokku oled kandnud 2500 eurot osade kaupa, siis tuleb pangast võtta panga kinnitusega väljavõte (kõikide sissemakseosade kohta) ja see edastada Äriregistrile, mille alusel nemad registris muudatuse teevad.
Tere,
Kui teha alustava ettevõtte kontole isiklikult kontolt osaline osakapitali sissemakse siis kas seda peab juba kohe kusagil kajastama, registreerima, või tuleb oodata sinnamaani kuni kõik 2500€ on kantud ja siis ühe korraga näitama?
Tere, Ivo! Raamatupidamises saab teha kande, kuid Äriregistris saab muutuskande teha vaid siis kui 2500 eurot sisse kantud ja selleks tuleb võtta panga kinnitusega väljavõte ning see Äriregistrile edastada (siis nad muudavad märke “asutatud sissemakseta” märkeks “osakapital sisse makstud”).
OÜ on loodud ilma osakapitali sissemakseta. Nüüd teen osakapitali sissemakset.
Kas ma PEAN seejärel Äriregistrile esitada avaldus ettevõtte andmete muutmise kohta ning panga tõend sissemaksete kohta. On see kohustuslik?
Või ma lihtsalt VÕIN soovi korral seda teha ja seda ainult kui tahan soliidsem välja nägema?
Tere
Minul on sarnane küsimus Leviga.
Asutasin OÜ sissemakset tegemata. Ettevõte on mittekäibemaksukohustuslane. Kavas on teha osakapitali sissemakse 2500 eurot, kuid Äriregistris ei ole plaanis esialgu andmete muutmise kohta avaldust teha, sest ei näe sellel vajadust enne dividendide välja võtmist või muude muudatuste tegemist.
1. küsimus. Kui teen Äriregistrile avalduse andmete muutmise kohta, kas võin muuta ka muid andmeid peale sissemakset puudutava info sama summa riigilõivu eest? Või suureneb selle võrra ka riigilõiv?
Kui teen kunagi (aastate pärast) Äriregistrile avalduse osakapitali sissemakse andmete kohta, siis soovin esitada ka TSD lisa 7 Maksuametile, et raha välja võttes oleks see maksuvaba.
2. küsimus. Kas TSD lisa 7 tuleb esitada avalduse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks või aruandeaasta lõpuks?
3. küsimus. Kas selline käitumine on seaduslik?
Tere! Oleneb mis andmeid on vaja muuta? Näiteks kontaktandmeid sai, kui õigesti mäletan maakonna piires, muuta tasuta, kui aga maakond muutub, siis tuleb tasuda riigilõiv. Deklareerida tuleb ikka 10.kuupäevaks, mitte aruandeaasta lõpuks.
Tere! Lõpuks tuleb sissemakse ikkagi teha ja Äriregistris näidata. Ettevõtte registreerimisel sissemaksuta sai valitud aeg, mis aja jooksul tuleks sissemakse teha – selle aja jooksul peaks ka selle tegema. Üks asi on soliidsus, aga teine asi on ka omaniku isiklik vastutus, kui midagi ebaõnnestub. Sissemakseta osaühingu nõuete täitmise eest vastutab omanik isikliku varaga. Panga tõend Äriregistri teavitamisel on kohustuslik, ilma selleta paraku muudatust sisse ei viida.
Kas mitterahaline sissemaksu võib olla mis iganes, a la pastakas, kustukumm, kaustad, klammerdaja, paberiplokk, printer jms või sobivad ainult suurema väärtusega asjad?
Tere, Karmen! Äriseadustik ütleb, et mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja osaühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik pöörata sissenõuet. Seega sobivad pigem asjad, mis jäävad ettevõttesse varana või varuna. Mõistlik on leida mõni suurem ese, mida kasutada, sest teha tuleb ka hindamisakt, mistõttu väikeste asjade nagu pastakas, kustukumm, jmt hindamine võib olla tülikas ja ebamõistlikult mahukas töö. Lisaks ei ole sellistele asjadele väga võimalik sissenõuet pöörata. Samas printer võib sobida, olenevalt selle väärtusest. Ilmselt 2500 eurot see üksi ei kata, kuid midagi ikka.
Kaks probleemi selle sissemaksega.
1) Asutasin oü detsembris, sissemakse sai tehtud ka detsembris ning maksuametile deklareeritud jaanuaris. aga… äriregistrit hakkan alles nüüd sellest teavitama. kas see tähendab, et pean tagantjärele selle inf deklari ära muutma, kuna eespool on öeldud, justkui deklareerida tuleb kindlasti sellel kuul, kui äriregistris muudatus tehakse.
2) kuidas seda sissemakset nüüd 2018a majandusaruandes tuleks deklareerida? kirjutan seda 2500 küll pluss kül miinusmärgiga eri lahtritesse, no ikka annab errori.
Kas vajate ettevõtluslaenu ?, isiklik laen. laen maja ostmiseks? Kui jah, võtke meiega ühendust e-posti teel: georgeanderson.loanfirm255(a)gmail.com
Tere. Käibemaksukohuslasest FIE soovib OÜ asutamisel teha mitterahalise sissemakse põhivaras (riiulid, kudumismasin..) küsimus: kas sissemakseks minev vara hind (alles oktoobris soetatudkäibemaks tagasi küsitud) on käibemaksuga või ilma?
Palun uuendada postitust. TransferWisest saab küsida tõendusdokumenti 🙂
Miks ajaks peab ära maksma 2500€ alates ettevõtte asutamisest?
Mis erinevus on kohe 2500€ sisse makstes või osade kaupa aastate jooksul, lisakande kulud vms?
Sa vajad raha? Kui jah, saatke lisateabe saamiseks e-kiri: (richardcosmos5(a)gmail.com).
Kiire laenupakkumine.
Tere!
Kui ettevõttel on jäänud 13 aastat tagasi osakapitali sissemakse deklareerimata TSD lisal 7, siis kas teha see sellesse aastasse ära või kuidas? Äriregistrist on ju näha, et 13a tagasi tehtud kapitali sissemakse on aksepteeritud ja on ettevõttes olemas. Kas kellelgi on kogemust tagantjärgi deklareerimisega ja kas kellelgi on kogemust, et kas see tagantjärgi deklareerimine on lubanud maksuvabalt välja võtta seda osa likvideerimisel?
Sa vajad raha? Kui jah, saatke lisateabe saamiseks e-kiri: (digitalloancredits@gmail.com).
Kiire laenupakkumine.