Mida loetakse põhivaraks?

//Mida loetakse põhivaraks?

Põhivarana kajastatakse:

– ettevõtte majandustegevuses, rentimiseks või administratiiveesmärgil kasutatavaid varasid,

– mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, ja

– soetusmaksumusega üle ettevõttes määratud piiri.

Põhivara ja kulu piiri määramine on ettevõtte valik ja sellega seonduvad reeglid määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Piir võib olla ka erinev erinevate põhivaraliikide jaoks.

Näiteks 500 eurot maksnud printer võib väikeettevõtte jaoks olla põhivara, mida amortiseeritakse kolme aasta jooksul ja sama väärtusega printer võib suurettevõtte jaoks olla täiesti ebaoluline kulutus, mis kajastatakse vastava kuu kuludes.

Ettevõte võib ka otsustada näiteks selliselt, et tavapäraselt põhivara piiriks on 1000 eurot, aga lauaarvuti ei loeta igal juhul põhivaraks, sõltumata hinnast.

Kui ettevõte on tegevuse algul kahjumis, siis võiks põhivara piiri seada algul madalamale, sellega lükkab osad kulud edasi järgmistesse aastatesse.

Põhivara liigid

Põhivara peamisteks liikideks on

  1. finantsinvesteeringud – aktsiad, osalused, antud pikaajalised laenud;
  2. materiaalne põhivara – asja kujul olemasolev põhivara (nt arvuti või hoone);
  3. immateriaalne põhivara – „virtuaalne“ põhivara (nt arvutiprogramm või firmaväärtus).

Kui finantsinvesteeringute ja materiaalse põhivara sisu on vast arusaadav, siis immateriaalne põhivara on veidi keerulisem teema.

Immateriaalse põhivara võiks jaotada samuti kolmeks:

  1. ostetud tarkvara;
  2. teise ettevõtte ostmise ja oma ettevõttega liitumise käigus tekkinud immateriaalne põhivara – näiteks firmaväärtus, litsentsid, brändid, lepingud. Väga keeruline teema, aga oluline eeskätt suurtele kontsernidele;
  3. ettevõtte enda poolt loodud immateriaalne põhivara – arendusväljaminekud, tarkvaratooted jms.

Amortisatsioon

Materiaalset ja immateriaalset põhivara amortiseeritakse.

Amortiseerimine tähendab lihtsustatult öeldes põhivaraobjekti soetamisel tehtud väljamineku jagamist raamatupidamises mitme aasta peale.

Näide

Ettevõte ostis jaanuaris 2014. a arvuti hinnaga 600 eurot.

a) Ettevõte võib otsustada, et arvuti kajastatakse põhivarana, mille kasulikuks elueaks on 3 aastat. Sellisel juhul on 1/3 arvutist ehk 200 eurot 2014. a kulu, 1/3 2015.a. kulu ja 1/3 2016.a. kulu. Kuna arvutit kasutatakse töötegemiseks kolm aastat, siis jaotatakse arvuti kulu ka kolme aasta peale laiali.

b) Ettevõte võib otsustada, et kuigi arvutit kasutatakse kolm aastat, ei ole see summa piisavalt oluline ning kantakse kohe kuluks. Sellisel juhul on kogu 600 eurot 2014. a kulu.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- |2017-07-06T19:41:15+00:0016. september 2014|ettevõtlus|1 kommentaar

Üks kommentaar

  1. […] Investeeringud on raamatupidamises need rahad, mille summad saab leida bilansi aktiva teisest poolest. Seal on kohe eraldi read, mille nimed on finantsinvesteeringud ja põhivara jms. Eestis võib iga firma ise otsustada, millisest summast alates on tegemist investeeringuga, aga üldjuhul on see summa ikka üle tuhande euro. Teine reegel on, et see asi võiks kasu tuua rohkem kui ühe aasta. Arvestuslikult on investeeringute ja tegevuskulude vahe selles, et tegevuskulud kantakse kohe kasumiaruandest kulude realt läbi. Investeeringud lähevad kirja bilanssi ja mõned nendest kantakse kuludesse osade kaupa. Neid osasid kutsutakse amortisatsiooniks. Kui pika aja jooksul asi kuludesse kantakse, võib igaüks ise otsustada. Lähtuma peaks sellest, mitu aastat seda asja töö tegemiseks kasutatakse. Selle aja nimi on kasulik tööiga. Otsest seadust siin ei ole. Remondikulud lähevad tegevuskuludesse. Loe juurde näiteks siit. […]

Kommenteeri

20 − thirteen =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Arhiiv