Mitte-ettevõtjast füüsilise isikuga võib töö tegemiseks sõlmida kolme erinevat liiki lepinguid – tööleping, käsundusleping ja töövõtuleping.
Mis nende erinevus on?
Tööleping
Töölepinguline suhe on rangelt reguleeritud, töötajale on ette nähtud hulk seadusest tulenevaid õigusi, aga töötaja peab alluma tööandja reeglitele. See on kõige tavalisem ja tuttavam leping füüsilistele isikutele. Kui töö toimub kellast kellani, konkreetses kohas ja vastavalt tööandja korraldustele (nt kassapidaja, sekretär, klienditeenindaja), on see ainuvõimalik variant.
Võlaõiguslikud lepingud – käsundusleping ja töövõtuleping
Käsundusleping ja töövõtuleping annavad töö teostajale suurema iseseisvuse, aga nende lepingute alusel tegutsedes saab ta kaasa ka kaasa vähem soodustusi, suuremad riskid ja kohustused. Tasu kokkuleppimisel peab neid aspekte meeles pidama.
Oluline on ka meeles pidada, et need lepingud peavad olema pikemad ja põhjalikumad, kehtivad ainult lepingus kirjas olevad tingimused. Töölepinguseadus ja muud töötajate soodustused automaatselt ei laiene. Kui lähetuskulude hüvitamist kirjas ei ole, siis neid kulusid ei hüvitata, päevaraha ei saa igal juhul maksta.
Töövõtuleping ja käsundusleping on tööandjale ühelt poolt odavamad, aga teiselt poolt puudub tal kontroll protsessi üle. Töövõtulepinguga tegutseval programmeerijal on õigus kogu programmeerimistöö hindudelt alltöövõtuna sisse osta ja ise samal ajal rannas päevitada. Kvaliteedi eest vastutab ta siiski ise.
Käsunduslepingu ja töövõtulepinguga tehtavad tööd võiks olla mõistlikum sõlmida mitte eraisikuna, vaid ettevõtjana. Kui töö liigitub sisu poolest pigem võlaõiguslikuks lepinguks, siis on täiesti okei see läbi ettevõtte vormistada. See võimaldab tööks vajalikud kulutused kanda maksude-eelsest rahast ning osa maksude-eelset raha ka näiteks investeerida. Maksukoormus on märksa madalam.
NB! Vaata kindlasti ka siit artiklist, millised plussid ja miinused on läbi ettevõtte töötamisel.
Lepingute sarnasused
- eesmärgiks on see, et üks teeb teise heaks tööd;
- kõik kolm lepingut võivad olla nii tähtajalised kui tähtajatud;
- töötamise registris peab kõik registreerima, õige liigiga;
- maksustamine on sama.
Lepingute erinevused
Peamised erinevused on toodud allpooljärgnevas tabelis. Juriidilisi finesse lahkama ega seadusi tsiteerima siinkohal ei hakka.
Tööleping | Töövõtuleping | Käsundusleping | |
Alluvussuhe, etteantud tööülesanded, fikseeritud tööaeg, tööandja määratud koht, katseaeg. | JAH | EI | EI |
Töölepinguseadusest tulenevad õigused regulaarne töötasu, miinimumtasu, 4 nädalat tasulist puhkust, õppepuhkus, haigushüvitis, lahkumishüvitis, töötervishoiu reeglid jms. | JAH | EI | EI |
Osapooled | Tööandja ja töötaja | Tellija ja töövõtja | Käsundiandja ja käsundisaaja |
Peamised riskid | Tööandjal | Töövõtjal | Käsundisaajal |
Ravikindlustus | Põhitöökohas jah, väikese koormusega lisatöö võib olla ka ilma. | Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt. | Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt. |
Töövahendid | Tööandja poolt | Isiklikud | Isiklikud |
Lähetuskulud ja päevaraha | JAH | Ainult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud. | Ainult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud. |
Kohustus isiklikult tööd teha | JAH | EI | Reeglina isiklikult, õigus kasutada abilisi, aga vastutab ise. |
Töö sisu | Tegutseda vastavalt tööandja korraldustele | Saavutada kokkulepitud tulemus. Protsessi ei saa tellija reguleerida. | Protsess, teenuse osutamine vastavalt kokkuleppele.Tulemust ei saa nõuda (nt advokaat ei saa garanteerida kohtuotsuse tulemust). |
Seaduslik alus | Töölepingu seadus | Võlaõigusseadus | Võlaõigusseadus |
Näited | Sekretär, müüja | Remondimees, käsitööline | Jurist, raamatupidaja |
Kas lepingut saab sõlmida ka töö teostaja kui juriidilise isikuga? | EI | JAH | JAH |
|uuendatud
|
Võiks olla blogisse lisatud nende kolme erineva lepingu näidised
Allar, see läheb veidi spetsiifiliseks juba .. ja juristid tahavad enamasti raha saada selliste asjade eest 🙂
Aga, EAS-i kodulehel on täitsa olemas:
http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale/ettevotlusega-alustamine/asjaajamine/dokumendi-ja-lepingunaeidised
Millised maksud lisaks kokkulepitud tasule peab kumbki osapool tasuma, kui töövõtuleping sõlmitakse ettevõtte ja füüsilise isiku vahel?
Töövõtulepingult tuleb maksta kõik töötasumaksud, nii nagu töölepingultki.