Ostukorv

Arhiiv

Resident, mitteresident ja topeltresidentsus

//Resident, mitteresident ja topeltresidentsus

Kes on resident?

Sõnal resident on vähemalt kolm erinevat tähendust:
1) resident maksuarvestuse mõttes;
2) riigis alaliselt elav isik;
3) residentuuris erialaõpet jätkav noor arst.

Antud juhul räägime ainult esimesest ehk kuidas riigid on omavahel korraldanud sinu tulumaksu omavahel jagamise (sotsiaalmaksule on veel omaette reeglid).

Seni kuni sa saad oma tulu ainult ühest riigist, oled sa selle riigi resident. Kõigilt sinu tuludelt peetakse tööandja poolt tulumaks kinni ja kantakse riigile või, olles ettevõtja, maksad ise oma tuludelt riigile tulumaksu. Järgmise aasta algul esitad oma füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, kannad sisse oma tulud ja kasutad lubatud mahaarvamisi, tihti saad ka raha tagasi.

Keerulisemaks läheb siis, kui saad tulu mitmest riigist, siis pead teadma:
1) Iga selle riigi, kust sa tulu said, kohalikke reegleid. Riigiti on erinev, keda nad loevad oma residendiks. Infot saab tavaliselt kohaliku riigi maksuameti kodulehelt.
2) Kas sa vastad nende nõudmistele? Kui vastad mitme riigi kriteeriumitele, siis võib tekkida sul topeltresidentsus;
3) Kas nende riikide vahel on olemas maksuleping ja millised on selle reeglid topeltresidentsuse lahendamiseks?

Kes on mitteresident?

Mitteresident on see, kes on mõne teise riigi resident, aga on teisest riigist (näiteks Eestist) veidi tulu saanud – näiteks teinud palgatööd või müünud kinnisvara.

Kui sa oled Eestis resident, siis esitad sa Eestis oma tavapärase füüsilise isiku tuludeklaratsiooni, kannad sinna kõik oma üle maailma teenitud tulud, lisad juurde info mujal kinnipeetud maksude kohta ning kasutad tavapäraseid Eesti lubatud tulumaksust mahaarvamisi (pensionisamba sissemaksed ja koolituskulud näiteks).  Teiste riikide õigus sinu tuludelt tulumaksu küsida sõltub Eesti maksulepingutest. Kui muutud mõne teise riigi residendiks, siis tuleb teiste lepingutega arvestada.

Kui sa liigitud Eestis mitteresidendiks, siis küsib Eesti riik tulumaksu ainult sinu Eestis teenitud tulult.  Kui see on ainult palgatulu ja maksud on kinni peetud, ei pea sa isegi tuludeklaratsiooni esitama. Kui oled saanud tulu ka näiteks vara võõrandamisest, siis tuleb deklaratsioon küll esitada, aga vorm on teine – mitteresidendi tuludeklaratsioon.

Eesti residendile lubatud mahaarvamisi sa enam kasutada ei saa. Erand:  kui oled mõne Euroopa Majanduspiirkonna (EL+veel mõned) riigi  resident, aga sinu sissetulekutest on üle 75% teenitud Eestis. Lisaks saad ka Eesti tulude väiksema osakaalu juures alates 2013.a. kasutada siiski maksuvaba tulu mahaarvamist, proportsionaalselt sissetulekute jaotusele. Kui see on teemaks, uuri lähemalt Maksuameti juhendist.

Mis on topeltresidentsus ja miks seda vältida?

Topeltresidentsus tähendab seda, et mõlemad riigid nõuavad seal kogu maailmas teenitud tulu seal deklareerimist ja tahavad ise kõike maksustada. Tavaliselt tähendab see ikka maksude juurde maksmist, seega tasuks võimalusel vältida ja lasta oma residentsus fikseerida ühes riigis (vt näide allpool).

Topeltresidentsust ei saa paraku vältida, kui teise riigiga maksulepingut olemas ei ole, näiteks nagu Venemaaga.

Nii ei tohi, et Eestis deklareerin Eesti tulud ja kasutan ära kõik lubatud mahaarvamised ja Soomes deklareerin oma Soome tulud ja kasutan ära kõik seal lubatud mahaarvamised.  Euroliidu maksuametid suhtlevad omavahel päris palju ja see tuleb lõpuks välja ning ilmselt mõne aja jooksul lõpeb sulle täiendava maksumaksmisega.

Näide – uurime, millise riigi resident on Kati?

Kati on konsultant, kes töötab osalise ajaga Soomes ja osalise ajaga Eestis. Soomes saab palka Soome tööandjalt ja Eestis Eesti tööandjalt, vastavalt on ka maksud ära makstud.

Residentsus sõltub ühelt poolt ajast, kui kaua sa kummaski riigis olid ja teiselt poolt erinevatest faktilistest asjaoludest (peamine elukoht, pere asukoht jne).

Kati oli eelmisel aastal üle kuue kuu Soomes ja ülejäänud aja Eestis.

Soome hindab Kati residentsust oma reeglite järgi – üle 6k Soomes, järelikult Soome resident.

Oluline on siinkohal teada, et need reeglid on siseriiklikud reeglid ja riikidevaheline leping on nendest kõrgema tähtsusega. Nagu allpool näeme, võib Kati sellest Soome reeglist hoolimata ikkagi Eesti residendiks jääda.

Eesti hindab Eesti residentsust oma reeglite järgi
1) Alla 6k Eestis – selle järgi nagu ei oleks,
2) Teine kriteerium – elukoht, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
Katil on Eestis korter olemas, seega ka Eesti arvab, et Kati on tema resident.

Katil tuleks nüüd minna maksuametisse ja lasta seal ära määrata, kumma riigi residendiks ta jääb. Vast tasuks siis minna selle riigi maksuametisse, mille residendiks sa tahaksid jääda …

Kumma riigi residendiks Kati tahaks jääda – see sõltub juba asjaoludest. Kui välismaal töötamine on selgelt ajutine, siis tasuks vast jääda Eestisse, Eestis maksud ikka madalamad. Kui plaanis pikemaks jääda – siis võibolla tasub hakata uurima, kumb variant soodsam oleks ja rahanumbrid läbi arvutada. Võibolla Soomes on suuremad maksusoodustused?

Kuidas maksuamet lahendab topeltresidentsuse küsimuse?

Esiteks uuritakse, kas selle teise riigiga, kes sinu tulumaksule pretendeerib (antud juhul Soome), on olemas maksuleping. Loetelu olemasolevatest lepingutest on üleval Rahandusministeeriumi kodulehel. Eestil ja Soomel on maksuleping olemas.

Maksulepingu artikkel 4 räägibki sellest, kuidas vajadusel Kati residentsus määratleda. Vaata ka Maksuameti vastavat selgitust.

Otsustuse järjekord on järgmine:
1) Millises riigis on Kati alaline elukoht?
–  Eestis on Katil oma korter, kus ta Tallinnas viibides elab, ülejäänud aja seisab tühjana
–  Soomes on Katil pikaajalise üürilepinguga korter

Elukoht loetakse alaliseks, kui see on mõeldud püsivaks kasutamiseks, mitte ajutiseks (nt hotell). Ei pea olema peamine elukoht, siin on rõhk just kasutamise võimalikkus pikema aja jooksul, isegi kui reaalselt ei ole seal üldse viibinudki.

Antud juhul võib mõlemad lugeda alaliseks elukohaks, seega siit maksuametnik abi ei saanud.

2) Kumma riigiga on Katil otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus)?

Enamus küsitlusi võiks ehk siinkohal lõppeda ja tegelikult on siin on nüüd Kati enda hinnata ka, kumma riigiga ta rohkem seotud on.

Isiklikud sidemed on näiteks pere – abikaasa, lapsed. Kui mees ja lapsed elavad Eestis, siis on ilmselgelt Kati isiklikud sidemed rohkem Eestiga seotud. Kui oma peret ei ole, siis on vanemad, samuti sõbrad ja sugulased. Kui Kati ikka kõik nädalavahetused ja puhkused Eestis veedab, siis on ta ikka Eestiga rohkem seotud.
Kui Kati oleks kogu oma pere Soome kolinud ning Eestis käiks korra aastas sugulasi külastamas, siis ta oleks ilmselt juba Soomega rohkem seotud.

Majanduslikud sidemed – kust sa teenid oma enamuse tulust? Kus sa omad näiteks kinnisvara?
Isiklikke sidemeid loetakse veidi olulisemaks kui majanduslikke.

Kui eelmise järgi siiski ei õnnestunud määrata, siis liigutakse edasi.

3) Kummas riigis Kati pikemaajaliselt ehk peamiselt viibib?
Siin on mõeldud peamist kodu – kus on su kass ja margikogu? 🙂
Kui on enamvähem samaväärsed kodud mõlemas riigis, või pole kummaski, siis liigutakse jälle edasi.

4) Kumma riigi kodanik Kati on?
See tuleb teemaks vast nende inimeste osas, kes ongi pidevas liikumises, tänapäevased „digitaalsed nomaadid“, kelle tulu on kaootiline ja püsiv kodu puudub. Kuigi on ka siin variante, kus inimesel võib olla kaks kodakondsust.

5) Kui ikka veel ei õnnestu lahendust leida, siis peavad vastavate riikide maksuametnikud omavahel kokku leppima ja olukorra ära lahendama.

Need reeglid peaksid olema kõigis maksulepingutes sarnased, igaks juhuks tasuks muidugi üle kontrollida.
Siin on blankett, mis Katil Eesti maksuametis täita tuleb, arvestades ülalpool kirjeldatud loogikat.
Kui maksuametnik teeb otsuse, et Kati on ikkagi Eesti resident, annab ta Katile vastava tõendi, mis tuleb Katil toimetada Soome maksuametisse.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-07-07T17:26:33+00:00 25. september 2013|rahvusvaheline äri|2 kommentaari

2 kommentaari

  1. Madis 13. september 2016 at 00:38 - Reply

    Tervist,

    “Seni kuni sa saad oma tulu ainult ühest riigist, oled sa selle riigi resident”
    Kui paika peab see lause?!
    Mu elukoht on Eestis ja üle 6k aastas veedan Eestis aga kogu oma tulu saan Inglismaalt ja veedan seal ka omajagu aega.

    Praegu maksan tulumaksu Eestile. Aga tekkis huvi uurida, kuna Inglismaal on palju suurem maksuvaba miinimum.

    Parimat,
    Madis

  2. urmas 23. september 2016 at 09:14 - Reply

    Jah, sama küsimus kui Madisel. Mind igtahes kutsuti maksuametisse, kuigi olen saanud tulu vaid ühest välisriigist eelmine aasta ja deklarerinud selle mitteresidendina. 183 päeva ei tule päris täis, väidetakse et see piiisab ja pean vist tulumaksu vahe Eestile juurde maksma. Järgmine nädal selgub.

Kommenteeri

ten − five =