Ostukorv

Arhiiv

Erinevate tulude maksustamisest

/, seadused/Erinevate tulude maksustamisest

Maksustamise vaatevinklist jagunevad tulud laias laastus neljaks:
1) palgatulu,
2) passiivne tulu,
3) tulu vara võõrandamisest,
4) ettevõtlustulu

1) Palgatulu – maksustatakse kõigi palgamaksudega (tulumaks ja sotsiaalmaks, vajadusel ka pensionikindlustus ja töötuskindlustus).

Palgatulult maksude arvestamine, deklareerimine ja tasumine on tööandja kohustus. Mitte-ettevõtjale tehtavatelt väljamaksetelt tuleb pea alati maksud kinni pidada, ettevõtja kohustus on hinnata, millised maksud täpselt.

Töölepingus kokkulepitud brutopalgalt maksab tööandja lisaks riigile 33% sotsiaalmaksu ja 1% töötuskindlustusmakset (v.a juhatuse liikmete tasult). Palgast peetakse kinni 2% pensionikindlustusmakset (kui töötaja on 2.sambaga liitunud) ja 2% töötuskindlustusmakset (v.a pensionäridelt ja juhatuse liikmetelt) ning tulumaks 21% (peale tulumaksuvaba miinimumi arvessevõtmist).

Hea palgamaksude kalkulaator on siin. Pensionikindlustusest on kirjutatud pikalt ja põhjalikult siin.

Kuna juhatuse liikmel puudub töötuskindlustuskaitse, siis sellelt töötuskindlustusmaksu maksma ei pea. Keegi muidugi ei keela, võid ju soovi korral ära ka maksta – aga selle eest mitte midagi vastu ei saa. Põhikohaga töötaja 1000 euroselt netopalgalt tuleb riigile maksta makse 713 eurot, juhatuse liikme tasult samadel tingimustel aga 666 eurot.

2) Passiivne tulu – maksustatakse ainult tulumaksuga 21%.
Intressitulu antud laenudelt, dividenditulu, renditulu, litsentsitasu. Passiivne tulu on selline tulu, mis ei nõua sinu poolt otseselt töö tegemist, nt vanaisa pärandas sulle hulga raha, andsid naabrimehele laenu ja saad intressidena tulu.

Tulumaksu kinnipidamine ja riigile maksmine on väljamakse teinud ettevõtja kohustus. Kui sinu teine tehingupool on eraisik, näiteks antud juhul naabrimees, siis tuleb sul endal andmed tuludeklaratsiooni sisestada ja maksuametile tulumaks ära maksta. Kui palju seda reaalselt tehakse, see on omaette teema.

Passiivseks tuluks loetakse ka tulu internetireklaamist, affiliate programmidest, autoritasudest. Põhikriteeriumiks on see, et tulu saamiseks ei pea olulisel määral jõupingutusi tegema.

Pane tähele, et 21% arvestatakse brutosummalt, mitte kättesaadud summalt. Kui dividendide väljamakstud netosumma on 1000 eurot, siis brutosumma on: 1000/0,79=1266 eurot ning tulumaks sellelt on 1266*21%=266 eurot.

3) Tulu oma vara võõrandamisest – kasum maksustatakse tulumaksuga 21%, teatud juhtumitel tulumaksust vabastatud.

Juristid eristavad kahte liiki vara – vallasvara ja kinnisvara.
Vallasvara on näiteks auto, arvuti või kaelakee. Oma kasutuses olnud vallasvara müügist saadud tulult makse maksma ei pea. Ostsid kuldkaelakee, kandsid mõnda aega, tüdinesid ära ja müüsid sõbrannale – ei pea tulumaksu maksma. Kui aga ostsid odavalt 100 kaelakeed ja müüsid need laadal kallimalt maha – siis see on juba ettevõtlus ja riik tahab oma osa saada.
Kinnisvara on korter, maja või maatükk. Kui korter oli su peamiseks elukohaks, siis selle müügilt samuti makse maksma ei pea. Samas aga näiteks eelnevalt väljaüüritud korteri müügist saadud kasult (müügihind miinus ostuhind) tuleb tulumaks ära maksta. Kui varem väljaüüritud korter oli enne müüki nt aasta aega peamiseks elukohaks – ei pea tulumaksu maksma.

4) Tulu ettevõtlusest
Ettevõtluseks loetakse regulaarset tegevust, mille eesmärgiks on saada tulu. Ja sellelt tahab riik oma osa kätte saada, et ülal pidada koole, haiglaid ja politseid. Maksuametit ka 🙂

Kui sul ettevõtet ei ole ja selle kaudu äriga tegeleda ei saa, siis on kaks põhilist võimalust:
a) deklareerid saadud tulu oma eraisiku iga-aastases deklaratsioonis, maksad tulumaksu ära, aga mingeid kulusid maha arvata ei tohi.
b) vormistad end FIE-ks (Füüsilisest Isikust Ettevõtja), esitad kord aastas FIE tuludeklaratsiooni, ettevõtlusega seotud kulud saad maha arvata, aga pead maksma nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu.

FIE arvestus Eestis on väga jabur ja ebaloogiline, ei tahaks kellelegi põhitegevuse vormistamiseks seda vormi soovitada. No kui just käid põhitöö kõrvalt laatadel sokke müümas ja lõnga kohta on ostudokumendid olemas, siis võib-olla tõesti. Muud bürokraatiat on seejuures vähem, ei mingit tekkepõhist raamatupidamisarvestust, aastaaruannet ega igakuiseid maksudeklaratsioone. Statistikaametit vist FIE-d ka eriti ei huvita.

Ja siis on veel kolmas võimalus, salgad saadud tulu maha ja ei maksa mingeid makse. Paraku suhteliselt levinud variant, aga ei soovitaks. Maksuamet muutub aasta-aastalt efektiivsemaks ja pärast trahve maksta on väga valus.

Kui eesmärgiks on siiski tõsiselt oma äri ajada, siis Eesti maksukeskkonnas tasuks siiski endale ettevõte registreerida ja hakata sealtkaudu ettevõtlusega tegelema.

PS. Loe ka teisi postitusi samast seeriast.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2016-11-15T11:51:26+00:00 5. mai 2013|maksud, seadused|3 kommentaari

3 kommentaari

  1. Maarja 6. august 2017 at 22:04 - Reply

    Kui teha põhitöö kõrvalt tööotsi läbi vabakutselistele mõeldud ning välismaise portaali “UPWORK” kaudu, kantakse teenitud palk eraisiku kontole.

    Kas saan õigesti aru, et pean ise selle tulu deklareerima, kui tuleb tulude deklaratsiooni esitamise aeg kevadel? Kas kehtib miinimum ka, alla mille ei ole kohustust sissetulekut deklareerida?

    Tänud vastuse eest!

    • Anna-Liisa 7. august 2017 at 10:07 - Reply

      Tere! Kõik sissetulekud tuleb deklareerida. Kuna tegemist on välismaise portaaliga, siis nemad makse ise kinni ei pea ja tõesti tuleb ise sellega tegeleda veebruaris-märtsis kui on tuludeklaratsiooni esitamise aeg.

      • Naine 13. august 2017 at 20:13 - Reply

        Aga kuidas sellist asja ettevõttes kajastada? Ühesõnaga tuleb sarnasest portaalist raha otse ettevõtte arvele. Raamatupidajal keerulisem sellevõrra? Või saab ilma raamatupidajata hakkama? Tahan välismaiseid kliente erinevate portaalide kaudu ja ainult selleks oma OÜ asutada.

Kommenteeri

five × three =