Ostukorv

Arhiiv

Ettevõtte laenudega seotud reeglid

//Ettevõtte laenudega seotud reeglid

Kasvufaasis ettevõte vajab raha arenemiseks, seega vahel tuleb laenu võtta. Teinekord on vaja ka laenu anda – töötajatele või omanikele või hoopis investeerimiseks.

Segadust laenuandmise reeglite ümber on palju, proovin natuke selgust tuua.

Kust raha saada?

1) Omaniku enda säästud:

  • Osakapitali sissemakse minimaalselt 2500 eurot – see tuleks esimeses järgus ära teha, sissemaksmata omakapitali ulatuses vastutab omanik niikuinii isiklikult;
  • Omaniku poolt antud laen – laenu andmisele mingeid eraldi reegleid ei ole. Võib anda ka 0% intressiga, ilma graafikuta, ilma tähtajata, ilma lepinguta (mõistlik siiski oleks leping vormistada, aga keegi seda otseselt ei nõua ega kontrolli);
  • Omakapitali suurendamine – kui ettevõte on kahjumit teeninud, peab omanik tagama, et omakapital oleks nõutavas suuruses. Loe täpsemalt selle postituse lõpuosast.

2) Pangad – nõuavad reeglina tagatist ja/või tihti ka omaniku isiklikku käendust. Käenduse nõudmine on päris ebameeldiv praktika, see rikub ära OÜ loogika, et ettevõtte ja omaniku kohustused on eraldi. Samas pangad tagatiseta laenu ei anna ja väikefirmal polegi tihtilugu midagi tagatiseks anda.

3) Liisingufirmad – auto või vajalikud seadmed saab võtta ka liisingusse. Liisinguid on kahte liiki: kapitalirent ja kasutusrent.

  • Kapitalirent on nagu laen, maksad intresse ja laenu põhiosa ning lõpuks saab ostetud asi sinu omaks. Raamatupidamises kajastatakse algusest peale ostetud asja põhivarana ja kohustust laenukohustusena.
  • Kasutusrent on nagu näiteks kontoriruumide üür, kasutad teisele kuuluvat asja ja maksad selle eest renti. Raamatupidamise bilansis vara ega kohustust ei ole, intressiosa eraldi ei näidata, ongi ainult kuludes igakuise rendi osa.

4) Riigi tugi – Kredex’ist saab teatud juhtudel lisakäendust või laenu omafinantseerimise tagamiseks. EAS jagab osadele valdkondadele toetusi. Ma ei ole ise kummagagi eriti kokku puutunud, aga kel huvi, see googeldab ja uurib spetsialistidelt. Terve hulk on selliseid firmasid, kelle peamiseks leivaks ongi toetuste vahendamine ja projektide kirjutamine.

5) Ühisrahastus – vähemalt kaks portaali Eestis tegelevad ka ettevõtetega, mõlemad vaevlevad heade projektide vähesuse all, seega mõnel juhul tasuks proovida.

  • Hooandja – peamiselt kultuurivaldkonna projektid. Näiteks Matemaatika õhtuõpik oli Hooandja projekt. Toetajad sisuliselt ostavad su raamatu (või soovi korral kallima hinnaga raamatu+nänni) ette ära, kirjastaja saab raamatu kirjutamiseks intressivaba laenu.
  • Investly –  faktooring ettevõtetele. Platvorm toimib Bondora-stiilis: laenuandja esitleb oma projekti ja soovijad saavad seda projekti finantseerida.

6) Otselaenud – väga palju väikefirmasid finantseeritakse algetapis omaniku sugulaste ja sõprade poolt otselaenudega.

Olulised aspektid otselaenude korral

1) Kindlasti tuleks teha korralik laenuleping, intressiga ja tagasimaksegraafikuga – ja kokkulepitud graafikust ka kinni pidada. Raha on ennegi sõpru ja sugulasi tülli ajanud, sellega pole mõtet riskida. Samas kui projekt on hea, siis on ettevõttel võimalus saada soodsamalt ja ilma tagatiseta laenu ja sõpradel on jällegi hea võimalus veidi oma raha investeerida.

2) Intressi väljamaksmisel eraisikule tuleb kinni pidada tulumaks 20%. Intresside tulumaksuvabastus kehtib ainult pangahoiustele. Kui laenuandjaks on sõbra firma, siis intressimaksetelt tulumaksu kinni pidama ei pea.

3) Intressi suurus. Seotud isikute (vt täpset definitsiooni tulumaksuseaduse §8, põhimõtteliselt: osanikud, juhatuse liikmed ja nende kontrollitavad äriühingud) vaheliste tehingute vahel tuleb kasutada turuhinda. Turuhind on tähendab seda, et millise intressiga saaks ettevõte samadel tingimustel pangast laenu (laenu pikkus, eesmärk, tagatisega/ilma). Reaalselt ei hakka keegi sellepärast pankadest pakkumisi võtma ja protsendi murdosad pole olulised, aga võib lähtuda Eesti Panga statistikast.
Näiteks võib sealt statistikast välja lugeda, et ettevõtetele antud lühiajaliste laenude intressimäär on praegu ca 2,5-3,5%. Seega juhatuse liikme teisele firmale makstav 30% laenuintress on tõenäoliselt ebamõistlik ja tegemist võib olla maksuvaba kasumi ümberkantimisega teise firmasse.

Laenude andmine

1) Töötajale laenu andmisel peab jälgima, et tegemist ei oleks erisoodustusega. Sellel on täiesti eraldi reeglid, mis on sätestatud Erisoodustuse hinna määramise määruse §3.

Laenuintress peab olema vähemalt „kahekordne võlaõigusseaduse § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär.“ Intressimäära avaldab Eesti Pank ja praegu on see 0,00% aastas.

Ehk siis hetkel võid oma töötajale anda laenu 0,1% intressiga ja mingeid makse maksma ei pea. Rohkem intressi võib alati küsida. Vähem võib ka, aga siis tuleb vahelt erisoodustuse maksud maksta. Hetkel pole teemaks, aga intressimäärad peaksid tulevikus tõusma hakkama.

2) Omanikule ja juhatuse liikmele laenu andmine on vastavalt Äriseadustiku §159 keelatud. Reaalselt seda siiski keegi ei kontrolli, seni kuni ettevõte pankrotis ei ole. Maksustamist see keeld ei puuduta, kui siiski laenu antakse, tuleks ilmselt lähtuda sarnasest loogikast nagu töötajatele laenu andmisel.

Laenukeelu mõttest ja selle rikkumise tagajärgedest võib lugeda pikemalt järgnevast artiklist.

3) Laenude andmine investeerimiseesmärgil

Näiteks sõbra firmale või Bondora kaudu või Crowdestatele.

Siinkohal on peamiseks riskikohaks see, et laenuandmine ei tohiks muutuda ettevõtte „peamiseks ja püsivaks“ tegevuseks. Kust läheb piir – seda ei ole siiani osanud keegi kommenteerida 🙂 Tõenäoliselt seni, kuni nt programmeerimise teenuse müügitulu on suurem kui laenudest teenitud intressitulu, ei tohiks probleeme olla …

Krediidiasutuste seaduse §5 ütleb nimelt, et laenuandmine on ettevõtte „peamine ja püsiv“ tegevus, siis peab ettevõte hakkama järgima finantseerimisasutustele kehtivaid erireegleid. Eeskätt on teemaks siis Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses esitatud nõue, et sa pead tuvastama laenusaaja isiku – mis nt Bondora juhul ei ole reaalselt võimalik. Sa ei teagi täpselt, kellele su raha läheb. Samas sõbra firmale või Crowdestatele laenu andmisel on see vaid täiendav tehniline kohustus. Finantseerimisasutuseks muutumine ei ole alati oluliseks probleemiks, aga sa pead igal juhul teadma, et see toob kaasa täiendavaid kohustusi. Konsulteeri oma juristiga 🙂

| muudetud 6.07 2017 |

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-07-06T19:41:40+00:00 11. märts 2015|ettevõtlus|13 kommentaari

13 kommentaari

  1. Annika 14. mai 2015 at 14:18 - Reply

    Tere, Kristi! Sa kirjutad artikli alguses, et omanik võib enda ettevõttele anda laenu ilma intressita ja ilma lepinguta. Samas viitad veidi hiljem TuMS §8, mis ütleb, et omanik peab ettevõttele laenuandmisel määrama intressiks turuhinna. Kumb siis õige on?
    Aitäh.

  2. Krista 16. mai 2015 at 17:30 - Reply

    Tere!
    Sõnastus on veidi ebaselge tõesti. Omanik ettevõttele võib anda ka 0% intressiga laenu, aga kui ettevõte omanikule või eriti omaniku teisele firmale laenu annab – siis peaks turuhinnaga olema ..

    tervitades
    Krista

  3. Tauri 19. september 2015 at 18:26 - Reply

    Hei!

    Mul on samuti tekkinud küsimus omanik >> ettevõte >> omanik laenu osas. Kui annan 0% intressiga laenu ettevõttele näiteks 1200€ (iga kuu aasta aega 100€ kuus), siis kuidas tõlgendada seda kui ettevõtte tagastab omanikule selle 1200€? Kas see on kui laen või võib raamatupidamislikult arvestada, et nüüd 0% intressiga laenu omanik >> ettevõte enam ei ole?

    • Huko 1. detsember 2015 at 12:30 - Reply

      Tauri, vastavalt äriseadustikule ei või ettevõte seotud isikutele laenu anda, seega on tegu laenu tagasimaksmisega!
      See ei kehti aga sama omanikuga eri ettevõtete vaheliste laenude puhul, aga seljuhul tuleb jälgida just seda turuintressi.

      § 159. Laenukeeld

      Osaühing ei või anda laenu ega seda tagada ühingu ega selle emaettevõtja osanikule, juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  4. Erik 9. detsember 2016 at 10:53 - Reply

    Tekstis viidatud link laenukeelust ei toimi

  5. Ene 28. detsember 2016 at 09:27 - Reply

    Tere,

    küsib üle:
    üks ettevõte on teise ettevõtte osanik (mõlemad Eesti residendid) ja annab ettevõttele, mille osanik ta on, laenu konkreetse investeeringu teostamiseks – kas ka sel juhul on seaduspärane kasutada vaba turu intressimäära või võib omanikuna piirduda ka 0%-ga?

    • Anna-Liisa 28. detsember 2016 at 14:07 - Reply

      Tere, sel juhul on seaduspärane kasutada vaba turu intressimäära.

  6. Marika 10. veebruar 2017 at 11:52 - Reply

    Tere,

    Kui eraisik/ei ole ettevõtte omanik, ega töötaja/ annab ettevõttele laenu, kas laenuleping peab olema notariaalne või piisab lihtkirjalikust lepingust?

    • Anna-Liisa 11. veebruar 2017 at 20:24 - Reply

      Tere, kui kinnisvara tagatist vmt lepinguga ei kaasne, siis võib iseenesest olla ka lihtkirjalik.

  7. Maris 13. märts 2017 at 15:04 - Reply

    Tere

    Soovin täpsustada ettvõtte poolt antava omatöötaja intressi minimaalset määra täna. VÕS ütleb, et intressimäär on kahekordne Eesti Panga lehel kuvatav intressimäär, mis täna on teadupärast 0,00%. Millele tuginedes Te jõuate järeldusele, et 2*0,00%=0,1% või on riik ette näinud erisused, kuidas VÕSis korrutise võtmine käib?

    • Anna-Liisa 17. märts 2017 at 08:54 - Reply

      Tere, 1. jaanuar 2017 on Eesti Panga intressimäär tõesti 0,00% (artiklis on jäänud see pisiasi parandamatta, vabandused!) ehk 2*0,00%=0,00%

  8. Kalev Kikas 16. märts 2017 at 16:57 - Reply

    Tere! Küsin veelkord üle. Kui omanik annab laenu oma ettevõttele, kas seda on vaja kajastada ka maksuameti mingil TSD’l. Kuna on õigus laenu tagasi võtta, eriti kui laenu andmise hetkel on ettevõtte omakapital normist väiksem.

    Kuidas seda omaniku laenu raamatupidamises kajastada? Kas on seejuures veel mingeid norme, mida peab arvestama?

    • Anna-Liisa 17. märts 2017 at 09:04 - Reply

      Tere, Laenu andmist ei ole vaja kajastada TSD-l. Kui omanik annab intressiga laenu ja talle tehakse väljamakse (intressidest peetakse kinni tulumaks), siis kinni peetud tulumaks tuleb kajastada TSD-l. Kui intresse omanik ei saa, siis ei ole vajadust seda kuskil deklareerida.

      Raamatupidamises võetakse laenu laekumisel üles võlg omaniku vastu (kandeks võimalusi on mitu):
      Kui puudub tagasimakse kindel graafik, siis näiteks:
      D kassa/pank
      K lühiajalised laenud, omaniku laen
      Kui tagasimakse toimub maksegraafiku alusel, siis näiteks:
      D kassa/pank
      K pikaajalise laenu lühiajaline osa (omaniku laen)
      K pikaajaline (omaniku) laen

Kommenteeri

8 − seven =