Uuendatud
Autor: Krista Teearu. Esmakordselt avaldatud .

Ettevõtte kingituse või annetuse maksustamine sõltub eeskätt saajast ja üleandmise eesmärgist. Tavaline maksustatav kingitus toob ettevõttele tulumaksu 22/78, töötaja mitterahaline kingitus üldjuhul ka sotsiaalmaksu. Reklaamkingituse tulumaksuvaba piir on 21 eurot ilma käibemaksuta, kuid käibemaksu eraldi piir on 10 eurot. Heategevusannetusel tuleb kontrollida saaja staatust ja ettevõtte kasutatavat maksuvaba piirmäära.
Allpool käsitlen Eesti äriühingu, näiteks osaühingu tehtud kingitusi ja annetusi 2026. aasta reeglite järgi. Tulumaksusoodustusega nimekirjas oleva ühingu enda jagatavale abile kehtivad erireeglid. Otsustamiseks ei piisa arvele kirjutatud sõnast „reklaam” või makse selgitusest „annetus”: vaja on mõista, kes hüve saab ja mida ettevõte selle eest vastu saab.
Alusta saajast ja kingituse eesmärgist
Kingituse puhul saab saaja rahaliselt hinnatava hüve, mille eest ta samaväärset vastusooritust ei tee. See võib olla raha, ese, kinkekaart või tasuta teenus. Annetamisel lisandub tavaliselt toetamise või heategevuse eesmärk. Hea eesmärk ei tähenda siiski automaatselt maksuvabastust.
Enne ostmist või ülekannet vasta kolmele küsimusele: kes on tegelik saaja, miks hüve antakse ja kas ettevõte saab selle eest kaupa või teenust? Sama 30-eurone ese võib olla töötaja sünnipäevakink, kliendi reklaamkingitus või annetatud kaup. Arvestus ei ole neil juhtudel ühesugune.
| Saaja või eesmärk | Esmane maksukäsitlus |
|---|---|
| Töötajale või juhatuse liikmele antud isiklik mitterahaline hüve | Üldjuhul erisoodustus: tulu- ja sotsiaalmaks |
| Kliendile või koostööpartnerile tehtud kingitus | Kingituse tulumaks; kontrollida reklaamkingituse erandit ja käibemaksu |
| Annetus nõuetele vastavale heategevusühingule | Võimalik tulumaksuvabastus ettevõtte aastapiiri ulatuses |
| Tasu tegeliku reklaamiteenuse eest | Ettevõtlusega seotud teenuse ost, kui sisu ja eesmärk on tõendatud |
Kui inimene saab raha tehtud töö eest, tuleb seda käsitleda tasuna. Maksustamist ei muuda see, et ülekanne nimetatakse kingituseks. Saaja seose ja väljamakse sisu eristamine tuleneb tulumaksuseaduse §-dest 13, 48 ja 49.
Kui palju maksab ettevõttele 100-eurone kingitus?
Tavalise maksustatava kingituse tulumaks arvutatakse määraga 22/78. See ei tähenda 22% lisamist kingituse summale. Maks jääb kinkiva ettevõtte kanda ning lisandub saajale antud väärtusele.
Näide. Ettevõte teeb teisele, temaga mitteseotud Eesti äriühingule 100-eurose rahalise kingituse. Tegemist on ehtsa kingitusega, mille eest teenust ega muud vastusooritust ei saada, ning maksuvabastuse alus puudub.
- Saajale üle kantav kingitus: 100 eurot.
- Ettevõtte tulumaks: 100 × 22/78 = 28,21 eurot.
- Ettevõtte kogukulu: 100 + 28,21 = 128,21 eurot.
Rahalise kingituse näites käibemaksu ei lisandu. Kauba kinkimisel tuleb tulumaksu kõrval eraldi analüüsida käibemaksu ning määrata kingituse maksustatav väärtus. Ostuarvel olev netohind ei ole automaatselt tulumaksu arvestuse alus.
Kui kingieelarve on 100 eurot koos maksudega, ei saa kogu summat saajale anda ja maksu tähelepanuta jätta. Samadel lihtsustatud eeldustel mahuks sellesse eelarvesse 78-eurone rahaline kingitus ja 22 eurot tulumaksu. Eelarvestamisel lepi seetõttu kokku, kas piirang käib kingituse või ettevõtte kogukulu kohta.
Kuidas maksustatakse töötajale tehtud kingitus?
Töötaja isiklikuks kasutuseks antud mitterahaline kingitus on üldjuhul erisoodustus. Sama põhimõte hõlmab juhatuse liiget ja teisi tulumaksuseaduse § 48 alla kuuluvaid isikuid. Ka töötaja lapse või elukaaslase kaudu antud hüve ei muutu automaatselt kliendikingituseks.
Erisoodustuselt maksab tööandja tulumaksu 22/78 ning sotsiaalmaksu 33%. Sotsiaalmaksu alus hõlmab nii erisoodustuse väärtust kui sellelt arvutatud tulumaksu. Arvestust selgitab MTA erisoodustuste juhend.
Näide: 100-eurone mitterahaline kingitus töötajale
Eeldame, et kingituse nõuetekohaselt määratud erisoodustuse väärtus on 100 eurot ja see on ettevõtte kulu enne erisoodustusmakse.
- Tulumaks: 100 × 22/78 = 28,21 eurot.
- Sotsiaalmaks: (100 + 28,21) × 33% = 42,31 eurot.
- Maksud kokku: 28,21 + 42,31 = 70,52 eurot.
- Ettevõtte kogukulu: 100 + 70,52 = 170,52 eurot.
21-eurone reklaamkingituse maksuvabastus ei ole üldine töötajate kingituste soodustus. Samuti tuleb eristada esemelist kingitust ja rahalist preemiat: töötajale tehtud rahaline „kingitus” maksustatakse palgana. Tasu arvestusest loe artiklist „Töötasu ja juhatuse liikme tasu: maksud, netotasu ja ettevõtte kogukulu”.
Millal kehtib reklaamkingituse 21-eurone tulumaksupiir?
Tulumaksuseaduse § 49 lõige 1 võimaldab äriühingul anda reklaami eesmärgil üle kaupa või osutada teenust tulumaksuvabalt, kui selle väärtus ilma käibemaksuta on kuni 21 eurot. Täpselt 21 eurot mahub piiri sisse. Sama netopõhine piir kehtib ka ettevõttele, kes ei ole käibemaksukohustuslane.
Reklaamieesmärk peab olema selgitatav. Toote, teenuse või ettevõtte tutvustamine potentsiaalsetele klientidele on teistsugune olukord kui juhatuse liikme sõbrale isikliku kingi ostmine. Logo võib eesmärki toetada, kuid ei muuda kingitust piiramatult maksuvabaks.
Piiri ületamisel maksustatakse kogu kingituse väärtus, mitte üksnes 21 eurot ületav osa. Tulumaksuga maksustatava kingituse väärtuses arvestatakse ka käibemaksu. Näiteks 22 eurot ja 24% käibemaksu maksev reklaamkingitus annab lihtsas ostetud kauba näites maksustatavaks väärtuseks 27,28 eurot ning tulumaksuks 27,28 × 22/78 = 7,69 eurot.
Ühtse kingikomplekti esemed liidetakse. 12-eurone märkmik ja 10-eurone termokruus ühes kingipakis annavad kokku 22 eurot ilma käibemaksuta. Tegelikult eraldi üle antud reklaamesemeid hinnatakse eraldi. Logo pealetrüki ning saatmise ja tavalise pakendamise kulud ei suurenda MTA selgituse järgi tulumaksu mõttes kingituse väärtust, kui need ei anna saajale täiendavat rahalist hüve. Vaata MTA reklaamkingituse juhendit.
Miks tuleb 21 euro kõrval kontrollida 10-eurost käibemaksupiiri?
Tulumaksuvabastus ja käibemaksukäsitlus on eri arvestused. Käibemaksuseaduse § 4 lõike 2 punkt 6 välistab käibe tekkimise reklaami eesmärgil üle antud kauba puhul, mille maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot. Tulumaksu 21-eurone piir seda summat ei asenda.
| Maks | Reklaamkingituse erand |
|---|---|
| Tulumaks | Reklaami eesmärgil kaup või teenus väärtusega kuni 21 eurot ilma käibemaksuta |
| Käibemaks | Reklaami eesmärgil kaup maksustatava väärtusega kuni 10 eurot |
Üle 10-eurose reklaamkauba tasuta üleandmisel tekib käibemaksukohustuslasel maksustatav käive, kui kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud. Maksustatav väärtus määratakse üleandmise ajal sama või sarnase kauba soetusmaksumuse, selle puudumisel omahinna alusel. Käibemaksu aluses võib sisalduda ka logo lisamise kulu, kuigi tulumaksupiiri kontrollis on see eraldi reklaamikulu.
Näide: 20-eurone reklaamkingitus
Ettevõte ostab reklaamiks eseme hinnaga 20 eurot + 4,80 eurot käibemaksu. Sisendkäibemaks arvatakse maha ning ese antakse varsti kliendile tasuta üle. Eeldame 24% määra, muutumatut väärtust ja lisakulude puudumist.
Tulumaks on 0 eurot, sest reklaamkingituse netoväärtus ei ületa 21 eurot. Tasuta üleandmisel arvestatav käibemaks on aga 20 × 24% = 4,80 eurot. Kui samadel eeldustel oleks eseme netoväärtus 22 eurot, oleks üleandmise käibemaks 5,28 eurot ning lisanduks eelmises jaotises arvutatud 7,69 eurot tulumaksu.
Seega ei tähenda ostu käibemaksu mahaarvamine, et kingitus jääb ettevõttele käibemaksuta kuluks. Kui mahaarvamisõigus puudus või seda ei kasutatud, tuleb olukorda eraldi hinnata. Üldist arvestust selgitab Pilvebüroo käibemaksuartikkel.
Kuidas erinevad kingitus, kaubanäidis, sponsorlus ja allahindlus?
Kaubanäidis aitab kliendil hinnata ettevõtte pakutavat toodet. Käibemaksuseaduses on erand ettevõtluse huvides tasuta üle antud mittemüüdavale kaubanäidisele. Märge „näidis” arvel ei ole üksi piisav: kasutus peab vastama näidise eesmärgile ja seos müüdava tootega olema arusaadav. Tavalise tarbekauba kinkimist ei tasu automaatselt samasse liiki kanda.
Sponsorluse puhul vaata, mida toetaja vastu saab. Kui ettevõte ostab kokkulepitud reklaamipinna, üritusel nähtavuse või muu reaalse teenuse, võib tegemist olla ettevõtlusega seotud reklaamikuluga. Kui tegelikku vastusooritust ei ole, võib väljamakse olla annetus. Lepingus olev pealkiri ei otsusta tulemust. Säilita teenuse kirjeldus, hind, toimumise aeg ning tõendid selle osutamisest, näiteks reklaami kuvatõmmised või fotod.
Kui sponsor saab paketis pileteid või muid hüvesid, mida kasutavad töötajad isiklikult, vajab see osa erisoodustuse hinnangut. Maksukäsitluse eristusi selgitab MTA juhend „Kingitus või sponsorlus”.
Tavaline müügiallahindlus ei ole iseenesest kingitus. Siiski ei anna sümboolse hinna küsimine automaatset maksuvabastust. Väide „99% allahindlus on alati maksuvaba” on liiga lai: hinnata tuleb tehingu tegelikku sisu, ärilist põhjust ning poolte seost. Töötajale turuhinnast odavamalt antud isiklik hüve võib näiteks kuuluda erisoodustuse alla. Käibemaksuseaduse § 12 lõige 8 käsitleb ärilisel eesmärgil müügi ajal antud hinnasoodustust; seotud isikute tehingutes võivad sama paragrahvi lõigete 14 ja 15 tingimustel rakenduda turuväärtuse reeglid.
Ka kliendi toitlustamine või majutamine on eraldi kululiik, millele kehtivad vastuvõtukulude reeglid. Kingituse 21-eurost piiri sellele lihtsalt üle kanda ei saa. Välisreisil tehtud kliendilõuna ei muutu ainult asukoha tõttu maksuvabaks lähetuskuluks; seda eristust käsitleb lähetuse ja lähetuskulude artikkel.
Kellele saab ettevõte teha maksuvaba annetuse?
Tavapärane annetuse maksusoodustus seostub saajaga, kes on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja. Enne maksmist kontrolli saajat nime ja registrikoodi järgi MTA kehtivast nimekirjast. MTÜ või SA nimes ei tõenda veel nimekirja kuulumist.
Nimekirja kantud ühingule tehtud annetus ei ole ka ettevõtte jaoks piiramatult maksuvaba. Arvesse tuleb ettevõtte enda 3% või 10% aastapiir. Muule saajale tehtud annetuse puhul on lähtekoht tulumaks kogu summalt, kui eraldi seaduslik maksuvabastus ei kohaldu.
Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud ühing võib samuti tingimustele vastata, kuid vaja on tõendada tulumaksuseaduse § 11 lõikes 10 nimetatud nõuete täitmine. Välismaise heategevusorganisatsiooni nimi või kohalik mittetulunduslik staatus üksi ei ole piisav.
Vahendaja kaudu annetamisel peab tõenditest nähtuma tegelik lõppsaaja, sihtotstarve ja raha edasikandmine. Pelgalt lubadusest, et kogutu kunagi heategevusse suunatakse, ei piisa. Enne suuremat annetust küsi vahendajalt, kuidas saad annetuse teekonda ja maksusoodustuse alust tõendada.
Ukraina toetamise erand. Tulumaksuseaduse § 61 lõike 66 järgi on Eesti residendist juriidilise isiku 24. veebruarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027 tehtud kingitused ja annetused tulumaksuvabad ilma 3% või 10% piirita, kui saaja on üks selles sättes nimetatud kaheksast ühingust ja järgitakse seaduses määratud sihtotstarvet: Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamine ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmine ja korraldamine. Kontrolli saajate loetelu ja tingimusi MTA Ukraina annetuste juhendist. Selle erandi tingimustele vastavat annetust ettevõttest annetaja TSD lisas 5 ei deklareeri. Kauba annetamisel tuleb käibemaksu siiski eraldi hinnata.
Kuidas arvutada annetuste 3% ja 10% piirmäära?
Tulumaksuseaduse § 49 lõiked 2 ja 3 annavad tingimustele vastavatele saajatele tehtud kingituste ja annetuste jaoks kaks alternatiivi. Aasta tulemust ei arvutata nende liitmise teel.
- 3% alus: sama kalendriaasta algusest tehtud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed seaduses nimetatud liikides. See ei ole tasutud sotsiaalmaksu summa ega kogu tööjõukulu koos tööandja maksudega.
- 10% alus: jooksva kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud ettevõtte viimase majandusaasta raamatupidamislik kasum. See ei ole käive, pangajääk ega kõigi varasemate aastate jaotamata kasum kokku.
Kui majandusaasta langeb kokku kalendriaastaga, on 2026. aasta 10% arvestuse aluseks 2025. aasta kasum. Teistsuguse majandusaasta puhul tuleb leida viimane majandusaasta, mis oli 1. jaanuariks 2026 lõppenud. MTA järgi saab 10% piiri kasutada pärast vastava majandusaasta kasumi kinnitamist.
Näide: ettevõte annetab aasta jooksul 5000 eurot
Eeldame, et kõik saajad vastavad maksusoodustuse tingimustele. Ettevõtte aasta isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed on 120 000 eurot ja 10% arvestuse aluseks olev kinnitatud kasum 40 000 eurot.
- 3% valik: 120 000 × 3% = 3600 eurot maksuvabalt.
- 10% valik: 40 000 × 10% = 4000 eurot maksuvabalt.
- Suurema, 4000-eurose piiri korral on maksustatav osa 5000 − 4000 = 1000 eurot.
- Tulumaks on 1000 × 22/78 = 282,05 eurot.
Piir ei ole 3600 + 4000 = 7600 eurot. Kõigi asjaomaste annetuste ja kingituste summat arvestatakse aasta jooksul koos, mitte iga saaja kohta eraldi.
3% arvestuses ei saa kasutada veel tegemata tulevasi palgaväljamakseid. Aasta jooksul võib aga piirmäära valikut muuta ning varem tasutud tulumaksu ümber arvutada. Aasta lõpliku tulemuse määrab viimane valik. Selle võimaluse ja kasumi kinnitamise tingimuse leiab MTA maksusoodustuse juhendist.
Milliseid dokumente ja deklaratsioone on vaja?
Ostuarve näitab, mida ettevõte ostis, kuid ei pruugi näidata, kellele ja miks asi anti. Lisa raamatupidamise jaoks saaja või sihtrühm, üleandmise aeg, eesmärk, kingituse väärtus ja kasutatav maksukäsitlus. Annetuse puhul säilita maksetõend, saaja andmed ning maksusoodustuse aluse kontroll.
Reklaamikampaanias võib olla mõistlik pidada esemete ja väljastatud koguste arvestust koos kampaania kirjeldusega. Nimelise kingituse puhul märgi konkreetne saaja. Sponsorlusel lisa vastusooritust tõendavad materjalid. Hea dokumentatsioon aitab raamatupidajal eristada maksustatavat kingitust, reklaamikulu ja töötaja hüve; vaata ka algdokumentide nõudeid.
Tavapärased tulumaksuseaduse § 49 alla kuuluvad kingitused ja annetused deklareeritakse TSD lisas 5, töötajate erisoodustused lisas 4. TSD ja nende maksude tasumise tähtaeg on üldjuhul järgneva kuu 10. kuupäev. Nimekirja kantud ühingule tehtud tavaline annetus tuleb lisas 5 kajastada ka siis, kui see mahub maksuvabasse piiri.
Ära üldista seda väiteks, et iga maksuvaba reklaamese tuleb lisas 5 deklareerida: tingimustele vastav 21-eurone reklaamkingitus sinna ei kuulu. Eritähtsusega on ka seaduse erandid, mille puhul annetajal deklareerimiskohustus puudub. Kauba tasuta üleandmise käibemaks kajastub vajaduse korral KMD-l, mille tavapärane tähtaeg on järgneva kuu 20. kuupäev.
Kingituse ostmine lattu ja selle saajale üleandmine võivad toimuda eri kuudel. Seetõttu on üleandmise kuupäev arvestuses vajalik. Lepi ettevõttes kokku, kes kingid kinnitab, kuidas saaja andmed talletatakse ning kes piirmäärasid kontrollib. See kuulub raamatupidamise töökorralduse juurde.
Ettevõtja kontrollnimekiri enne kinkimist või annetamist
- Tuvasta saaja: töötaja, juhatuse liige, nende lähedane, klient või annetuse saaja.
- Kirjelda sisu: isiklik hüve, reklaam, kaubanäidis, annetus või tasu tegeliku teenuse eest.
- Pane paika eelarve: kingituse maksumus ja ettevõtte kogukulu koos maksudega.
- Kontrolli reklaamkingitust: 21 eurot tulumaksus ja 10 eurot käibemaksus on eri piirid; komplekti osad võivad moodustada ühe kingituse.
- Kontrolli annetuse alust: saaja staatus, kasutatav 3% või 10% piir ning sama aasta varasemad annetused.
- Kogu tõendid: arve, makse, üleandmise aeg, saaja ja eesmärk; sponsorlusel vastusooritus.
- Anna info raamatupidajale: piisavalt vara, et TSD, KMD ja võimalik maksude tasumine saaksid õigeks ajaks tehtud.
Korduma kippuvad küsimused kingituste ja annetuste kohta
1. Kas 21 eurot arvestatakse ilma käibemaksuta ka väikesel ettevõttel?
Jah. Reklaamkingituse tulumaksupiir on 21 eurot ilma käibemaksuta ka mittekäibemaksukohustuslasel. See ei anna talle õigust ostu käibemaksu tagasi küsida: piiri kontroll ja sisendkäibemaksu mahaarvamine on eri küsimused.
2. Kas 25-eurose reklaamkingituse puhul maksustatakse ainult 4 eurot?
Ei. Kui 25 eurot on käibemaksuta väärtus, on 21-eurone piir ületatud ja tulumaksuga maksustatakse kogu kingituse väärtus koos käibemaksuga. Kui 25 eurot on lõpphind, tuleb kõigepealt kontrollida selle käibemaksuta väärtust ja reklaamieesmärki.
3. Kas ettevõtte logoga kingitus on alati maksuvaba?
Ei. Logo ei kõrvalda saaja rolli, väärtuse ega käibemaksu kontrolli. Ka kallis logoga ese võib olla maksustatav kingitus ning töötajale isiklikuks kasutuseks antud ese erisoodustus.
4. Kas töötaja lapse jõulukingile kehtib reklaamkingituse piir?
Töösuhtest tulenev kingitus töötaja lapsele kuulub üldjuhul erisoodustuse reeglite alla. Seda ei saa muuta reklaamkingituseks üksnes ettevõtte logo lisamise või 21-eurosest hinnast kinnipidamisega.
5. Kas välismaa MTÜ-le saab annetada maksuvabalt?
See sõltub saaja riigist ja tõendatud staatusest. Teise EMP lepinguriigi ühingu puhul on võimalik maksusoodustus TuMS § 11 lõike 10 tingimustel. Näiteks USA organisatsioon ei kuulu selle EMP erandi alla üksnes seetõttu, et on koduriigis heategevusorganisatsioon.
6. Kas ettevõte võib maksta noore õppemaksu maksuvabalt?
Õppimise toetamine üksi maksuvabastust ei taga. Oluline on, kas tegemist on töötaja tööga seotud koolituse, teise inimese toetamise, stipendiumi või muu väljamaksega. Igal liigil on oma tingimused; kingituse või annetuse nime kasutamisest ei piisa. Enne maksmist määra saaja seos ettevõttega ja konkreetne alus.
7. Kas eraisikult eraisikule tehtud rahaülekanne on kingitus?
Ehtne eraisikutevaheline kingitus on saajale tulumaksuvaba. Kui raha on tegelikult tasu töö, teenuse või müüdud kauba eest, tuleb lähtuda selle tehingu maksureeglitest. Makse selgitus „kingitus” sisu ei muuda. Ettevõtte tehtud kingituse puhul tuleb lisaks kontrollida ettevõtte enda maksukohustust.
8. Kas tasuta kaubanäidise sisendkäibemaksu saab maha arvata?
Maksustatava ettevõtlusega seotud nõuetekohase kaubanäidise ostu sisendkäibemaks võib olla mahaarvatav tavatingimustel. Üleandmise käibemaksuerand eeldab ettevõtluse huvides jagatavat mittemüüdavat kaubanäidist. Kingituseks antud tavaline kaup ei saa seda käsitlust pelgalt „näidise” nimetuse tõttu.
Õigusaktid ja esmasallikad
Artikli määrad ja näited on kontrollitud 23. oktoobri 2026 seisuga. Varasema perioodi tehingu puhul tuleb kasutada sellel ajal kehtinud reegleid.
- Tulumaksuseadus: §-d 5¹, 11, 19, 48, 49 ja § 61 lõige 66, tehingu sisu, saajad, erisoodustused ning kingituste ja annetuste piirmäärad ja Ukraina erand.
- Käibemaksuseadus: §-d 4, 12, 29 ja 31, tasuta üleandmine, väärtus ja sisendkäibemaks.
- MTA: kingitused, annetused ja vastuvõtukulud.
- MTA: reklaamkingitus, tulu- ja käibemaksu erinevused ning kingikomplektid.
- MTA: tulumaksusoodustusega ühingule, annetaja piirmäärade kasutamine.
Märkus varasemate kommentaaride kohta. Allpool olevad kommentaarid pärinevad aastatest 2014–2022. Neis nimetatud maksumäärad, reklaamkingituste piirmäärad ja annetuste tingimused võivad olla aegunud. Praeguste reeglite kohta lähtu ülal uuendatud artiklist ja viidatud esmasallikatest.
Praktiline lisamaterjal
Kulude liigitamise ja deklareerimise kohta leiad põhjalikuma käsitluse e-raamatust „Kulude maksustamine”. Raamat käsitleb erisoodustusi, kingitusi, vastuvõtukulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid.
Kui korraldad annetuste vastuvõtmist ja arvestust MTÜ-s, vaata e-raamatut „MTÜ – maksud ja raamatupidamine”. See käsitleb annetuste, toetuste ning tulumaksusoodustusega ühingute eripärasid.
Tere,
Küsimus maksuvaba kingituse piirmäära kohta. Artiklis: “reklaamkingitus, mille väärtus jääb alla 10 euro (… KOOS käibemaksuga)”. Tulumaksuseadus § 49: “Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ILMA käibemaksuta on kuni 10 eurot.”
Ehk et kuidas sellest 10 eurost ikka õigesti aru saada?
Ette tänades,
Ave
Tere Ave,
Lisasin juurde täpsustuse, et kui ettevõtja on käibemaksukohustuslane, siis ikka ilma käibemaksuta summast 🙂 Eelmine sõnastus oli ebatäpne, suur aitäh tähelepanu juhtimast!
Tere.
Tuli hullumeelne idee koguda annetustena 1. milj. eurot uue farmi ehituseks. Seda nii Eestist kui ka välismaalt. Küsimus-kas pean siis kogutud rahalt maksma 21 %tulumaksu? Kui ja siis kas mingeid teisi makse ei lisandu?
Tänan.
Tere Tiit,
Saadud rahalt ei pea tulumaksu maksma.
Eraisikust annetaja ei pea ka tulumaksu maksma – aga ei saa seda tulumaksu ka tagasi, kui raha saaja ei ole “nimekirjas” MTÜ.
Ettevõtjast annetaja peab maksma tulumaksu makstud summadelt, kui saaja ei ole “nimekirjas” MTÜ.
Krista
Kui keegi soovib teha pikaajalist annetust ntx iga kuu 100€, eraisikult eraisikule, kas seoses sellega on vaja midagi hiljem täita või mingeid makse maksta?
Eraisikult eraisikule kingitused ei ole maksustatavad ega deklareeritavad.
Kas annetus ja kingitus on samamoodi? Mõtlen, et kui keegi tahab igakuiselt kedagi toetada ning teha makseülekande, siis mis oleks nö kindel panna selgitusse?
Kas maksustatava kingituse sisendkäibemaksu võib tagasi küsida või läheb ettevõtte kuludesse summa koos käibemaksuga (nagu esinduskulude puhul) ning kas tulumaksuga maksustatakse kingituse väärtus koos või ilma käibemaksuta?
Tere, Merilyn! Kui üleantava kingituse väärtus deklareeritakse käibedeklaratsioonis ning maksustatakse käibemaksuga, siis on õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Kui käibemaksu ei maksta kingitusena üleandmisel, siis ei saa maha arvata sisendkäibemaksu ja läheb ettevõtte kuludesse koos käibemaksuga. Tulumaksuga maksustatakse väärtus koos käibemaksuga.
Tere! Kas ettevõte saab toetada noort ülikooli õppemaksuga ja kas selle pealt peab ka tulumaksu tasuma? Aitäh
Tere, minu on küsimus et kuidas on annetusega välismaale ? Soovin annetada firma kaudu MTÜ-le kes tegutseb USA-s
Tere
Kui kingitus maksab näiteks 25 eur, siis kas sellelt tulumaksu arvestamiseks lahutan kõigepealt 10 eur väärtuse maha või mitte?
Tere! Kui ettevõte saadab klientidele tasuta näidiseid (turundusmaterjal), siis kas sisendkäibemaksu toodete ostul võin maha arvata?
Link on vananenud