Kas palgata töötaja või osta teenust?

Väikeettevõtja toimetab algul üksinda, aga kui soov on kasvada, siis päris kiiresti tuleb enda töötundide arvul piir ette ja vaja on abilisi palgata.

Sul on põhimõtteliselt kolm võimalust enda töid teistele delegeerida:

1) palkad töötajaid – klassika, töölepinguseadus ja kõik muu kaasnev,
2) ostad teenust – samuti klassika, arve ja teenus, töö tegijaks on veidi suurem ettevõte, kus on omal töötajad,
3) teed lepingu vabakutselisega (freelancer) – vahepealne variant, üks inimene, kes teeb tööd oma ettevõtte kaudu.

Päris vabalt sa valida ei saa, kui leping liigitub ikka sisult töösuhteks, siis sa pead töölepingu sõlmima.

Kui otseselt ei liigitu, siis siiras soovitus – osta parem teenust.

Töölepingulise töötajaga kaasneb suur hulk täiendavaid kohustusi:

• piiratud tööaeg, tööaja registreerimise kohustus
• tasuline puhkus, haigusrahade maksmine
• puhkuse, haiguse jm ajal asendamise tagamise
• töötervishoiu nõuded
• koolitamise kohustus
• juhendamise ja kontrollimise kohustus
• töövahendite ja töökoha tagamine
• jõulupeod ja suvepäevad jms

Teenuseosutaja vastutab kõige selle eest ise.

Millal liigitub lepinguline suhe töölepinguks?

Töölepinguga on kindlasti tegemist sellisel juhul kui tegemist on alluvussuhtega ja töö on seotud konkreetse aja ja kohaga. Näiteks kaupluse müüja või õpetaja on igal juhul töötajad.

Alluvussuhe tähendab aga ka seda, et inimene töötab vastavalt sinu poolt antud juhistele ja sa kontrollid tema töö kvaliteeti. Oma põhitegevuses sa ei saa seda kuidagi vältida, sa pead andma juhendid ja kontrollima kvaliteeti – alternatiivi ei ole, sina vastutad kliendi ees, et töö oleks kvaliteetselt tehtud. Põhitegevus on see, mille eest klient sinu ettevõttele maksab.

Näiteks – raamatupidamisbüroo raamatupidaja või arhitektuuribüroo arhitekt. Nende puhul ei pruugi töö olla konkreetse aja ja kohaga seotud, aga nad on ikkagi töölepinguseaduse alla kuuluvad töötajad, kuigi vaba otsustuspädevusega töötajad. Sa oskad nende tööd juhendada ja tulemust kontrollida ning kvaliteedi tagamiseks pead seda kindlasti ka tegema. Siin ei ole oluline ka töötaja koormus. Kui sisult on tegemist töösuhtega, siis on sellega tegemist ka sellisel juhul kui töötaja töötab sinu heaks 10 tundi nädalas ehk 25% osakoormusega.

Töölepingulisele suhtele viitavad veel järgmised asjaolud (ei pea olema kõik korraga täidetud):

1) kindlaks on määratud töötasu tegelik suurus või on kehtestatud selle ülempiir;
2) tööd tegev inimene peab järgima kindlaid siduvaid eeskirju seoses välimusega, käitumisega teenusesaaja suhtes või töö tegemisega;
3) töö tegemise või töötulemuste kvaliteedi kontrollimise üle tehakse järelevalvet, sh elektrooniliste vahendite abil;
4) piiratakse inimese vabadust töö korraldamisel, sealhulgas sanktsioonide abil, eelkõige piirates vabadust valida tööaega või töölt puudumise aega, võtta vastu ülesandeid või keelduda nende täitmisest või kasutada alltöövõtjaid või asendajaid;
5) piiratakse võimalust luua kliendibaas või teha tööd kolmandatele isikutele;
6) tööd tehakse tööandja ruumides, tööandja poolt antud töövahenditega.

Esimesed viis punkti pärinevad EL planeeritavast platvormidirektiivist, mille järgi liigituksid ka IT-platvormide kaudu töötavad inimesed (nt taksojuhid või toidukullerid) töötajateks, kui viiest tingimusest kaks oleksid täidetud.