Finantsjuhtimine on tulevikku suunatud tegevus, ettevõttele vajalike finantsotsuste tegemine.

Raamatupidamine on pigem suunatud minevikku, kajastades juba toimunud sündmusi. Raamatupidamisandmed on finantsarvestuste jaoks üheks vajalikuks sisendiks. Lisaks raamatupidamisandmetele kasutatakse finantsjuhtimise jaoks muid sisendeid – üldised majandusnäitajad, makroprognoosid, omanike seatud eesmärgid jne.

Finantsjuhtimine ettevõttes tegeleb peamiselt kolme suunaga:

  1. finantsprognoosimine ja –analüüs;
  2. käibekapitali juhtimine;
  3. investeerimine ja finantseerimine.

1. Finantsprognoosimine ja –analüüs on vajalik ettevõtte ärieesmärkide saavutamiseks.

Kui palju tahame müüa, millised kulud sellega kaasnevad, kui palju kasumit teenime?

Kas liigume ikka õiges suunas või peaks strateegiat muutma?

Selleks kasutatakse prognoosimist, vt üht lihtsat näidet.

Kas liigume õiges suunas? – selleks kasutatakse mõõdikuid, vt siit pikemat artiklit sel teemal.

Mõõdikutega seotakse tihti juhatuse ja töötajate tulemustasud. Juhatus saab preemiat, kui aastaeelarves toodud müügi- ja kasumieesmärgid on täidetud. Müügimees saab preemiat, kui on leidnud kolm uut klienti või on täitnud oma kuu müügieesmärgi.

2. Käibekapitali juhtimine (ehk lühiajaline/operatiivne finantsjuhtimine) tegeleb igapäevaste teemadega, näiteks:

  • uute klientide krediidikõlbulikkust tuleb hinnata, tuleb kokku leppida maksetähtajad ja krediidilimiidid;
  • tuleb jälgida müügiarvete õigeaegselt laekumist ja vajadusel tegeleda võlgade sissenõudmisega;
  • tuleb jälgida, et igapäevaselt on olemas raha ostuarvete ja muude kohustuste tasumiseks;
  • kui raha jääb ajutiselt üle, siis tuleks raha paigutada näiteks üleöödeposiidile või hoiusele;
  • kui raha jääb ajutiselt puudu, siis võiks kasutada arvelduskrediiti jne.

3. Investeerimine ja finantseerimine (ehk pikaajaline/strateegiline finantsjuhtimine) hõlmab näiteks selliseid otsuseid:

  • kas investeerimiseks kasutada omakapitali (ehk omaniku raha) või võõrkapitali?
  • millist võõrkapitali kasutada (arvelduskrediit, lühiajaline või pikaajaline pangalaen, liising, riskiinvestorid, pikaajaline finantsinvestor)?
  • millised on võõrkapitali hinnad, tingimused, tagatised?
  • kas vajalikke seadmeid osta või rentida?
  • kas palgata töötaja või osta teenus sisse? Jne.

Eestis on eraldi finantsjuht olemas reeglina vaid suuremates ettevõtetes. Väikestes ettevõtetes tegeleb finantsotsuste tegemisega tavaliselt tegevjuht koostöös raamatupidajaga, kuigi kummalgi neil vastavat väljaõpet ei ole – samas on muidugi ka nende vajadused märksa väiksemad.

Finantsjuhi teenust on võimalik ka sisse osta, analoogselt raamatupidamisteenuse sisseostuga, kuigi see pole veel nii levinud. Kiiresti kasvavatel ettevõtetel, kus on vaja teha olulisi finantseerimise ja investeerimisega seotud otsuseid, aga täisajaga finantsjuhti veel vaja ei ole, tasuks teenuse sisseostmist kaaluda.