Uuendatud 26. oktoobril 2026 · Autor: Krista Teearu
Algselt avaldatud 15. aprillil 2015.

Ettevõtlusega mitteseotud kulud: millal tekib maksukohustus?

Ettevõtlusega mitteseotud kulult tasub Eesti äriühing üldjuhul tulumaksu 22/78 ning deklareerib selle TSD lisas 6. Enne tuleb aga selgeks teha tehingu sisu: töötaja või juhatuse liikme isiklik hüve võib olla erisoodustus, kingitusel on oma reeglid ja puudulik arve ei tähenda alati sama mis tõendamata tehing.

Ettevõtte pangakaardiga maksmine ega firma nimi arvel ei muuda ostu iseenesest ettevõtluskuluks. Oluline on, kelle huvides ost tehti, milleks seda kasutatakse ja kuidas on see tõendatud. Järgnev ülevaade keskendub Eesti residendist äriühingule, näiteks osaühingule.

Millal on kulu ettevõtlusega seotud?

Kulu peab teenima ettevõtte tulu teenimist, tegevuse säilitamist või arendamist ning seos peab olema põhjendatav. Iga ost ei pea kohe müügitulu tooma. Samuti ei muutu ebaõnnestunud projekt või kallis töövahend üksnes selle tõttu ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Seda põhimõtet selgitab MTA ettevõtlusega mitteseotud kulude juhend.

Näide. Disainibüroo ostab kaamera, et hakata klientidele tootefotosid pakkuma. Hinnapakkumised, teenuse kirjeldus, proovivõtted ja kliendisuhtlus aitavad näidata ärilist eesmärki ka siis, kui esimene tellimus tuleb hiljem. Kui sama kaamera ostetakse tegelikult juhatuse liikme perepuhkuste jäädvustamiseks, tuleb hinnata isiklikku hüve.

Osalise ettevõtluskasutuse korral tuleb töö- ja erakulu põhjendatult eristada. Sobiv alus võib olla näiteks kasutusaeg, pindala või teenuse kasutusandmed. Üks suvaline protsent kõigile ostudele ei ole piisav selgitus.

Millised kulud võivad kuuluda TSD lisasse 6?

Tulumaksuseaduse §-d 51 ja 52 hõlmavad muu hulgas järgmisi olukordi:

  • ettevõtte tegevusega mitteseotud teenuse või vara ostmine;
  • ettevõtlusega mitteseotud kohustuse täitmine;
  • ühingu sisseastumis- või liikmemaks, kui osalemine pole otseselt ettevõtlusega seotud;
  • väljamakse, mille kohta puudub nõuetele vastav algdokument;
  • seaduse alusel määratud trahv, sunniraha ja teatud maksuintressid.

Loetelu ei tähenda, et iga isiklik ost tuleb automaatselt lisasse 6 kanda. Maksukäsitluse valimisel tuleb esmalt kontrollida erisoodustuse, kingituse, tasu või kasumieraldise reegleid. Sama väljamakset ei maksustata lihtsalt mitu korda eri lisades.

Erisoodustus, kingitus või ettevõtlusega mitteseotud kulu?

Töötaja või juhatuse liikme isiklik hüve

Kui ettevõte maksab kinni juhatuse liikme pere toiduostu või töötaja erareisi, võib tegemist olla erisoodustusega. Maksustatavalt erisoodustuselt arvestab tööandja tulumaksu 22/78 ning sotsiaalmaksu 33% hüve ja sellelt arvutatud tulumaksu summalt. Deklareerimine toimub TSD lisas 4. Aluseks on TuMS § 48 ning MTA erisoodustuste juhend.

Tšeki ära viskamine ei muuda teadaolevat isiklikku hüve odavamalt maksustatavaks kuluks. Maksustamisel loeb tegelik tehing. Kui ettevõttele hüvitatakse ekslik isiklik ost, tuleb ka tagasimakse dokumenteerida ja konkreetne maksukäsitlus raamatupidajaga üle vaadata.

Kingitus või äripartneri võõrustamine

Äripartnerile antud kingituse või kliendi vastuvõtu puhul tuleb kontrollida TuMS § 49 tingimusi ja maksuvabastusi. Need kulud võivad kuuluda TSD lisasse 5 ka siis, kui nende äriline eesmärk on selge. Täpsemalt loe kingituste maksustamisest ning vastuvõtukuludest.

Ettevõttega mitteseotud ost või väljamakse

Kui ost ei teeni ettevõtte tegevust ning sellele ei kohaldu mõni eelnev maksustamise alus, tuleb hinnata TuMS §-de 51 ja 52 rakendumist. Näiteks ei saa ühe omaniku kaks eri ettevõtet kanda üksteise kulusid üksnes põhjendusega, et omanik on sama. Ühise teenuse korral peavad kulude jaotus ja ettevõtetevaheline arveldus vastama tegelikule kasutusele.

Kui suur on tulumaks? Näide 390 euroga

Oletame, et OÜ teeb 390 euro suuruse ettevõtlusega mitteseotud väljamakse, mis kuulub TSD lisasse 6. See on lõplik maksustatav summa; võimalik mahaarvamisele mittekuuluv käibemaks on selles juba arvesse võetud.

  • Tulumaks: 390 × 22/78 = 110 eurot.
  • Väljamakse ja tulumaks kokku: 500 eurot.

Tulumaks ei ole siin 22% väljamakse summast. Kui sama suur, 390-eurone hüve oleks hoopis maksustatav erisoodustus, lisanduks 110 eurole tulumaksule sotsiaalmaks (390 + 110) × 33% = 165 eurot. Ettevõtte kogukulu oleks siis 665 eurot. Liigituse määrab tehingu sisu.

Mida teha, kui arve või tšekk puudub?

Esimene samm on hankida müüjalt arve või dokumendi koopia. Pangaväljavõte tõendab maksmist, kuid sageli ei näita, mida osteti. Säilita ka leping, tellimus, üleandmisakt või kirjavahetus, mis aitab tehingu sisu tõendada.

MTA dokumendita väljamaksete juhend rõhutab, et iga vormiviga ei muuda dokumenti automaatselt kõlbmatuks. Puuduvat infot võib põhjendatult täiendada, kuid dokumendist ja muudest tõenditest peab selguma tegelik tehing ning selle pooled. Kui nõuetekohast algdokumenti ei ole, võib väljamakse kuuluda TSD lisa 6 koodile 6070.

Tulumaksu ja käibemaksu dokumendinõuded erinevad: tulumaksuarvestuses sobiv tõend ei pruugi anda sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Praktilised nõuded leiad ka meie algdokumentide juhendist.

Trahvid ja intressid: nimetusest üksi ei piisa

Seaduse alusel määratud trahv ja sunniraha on äriühingule üldjuhul tulumaksuga maksustatavad. Lepingupartnerile makstud leppetrahvi või viivise puhul tuleb hinnata selle seost ettevõtlusega. Samuti ei ole iga „parkimistrahv” õiguslikult trahv: parkimise viivistasu maksukäsitlus sõltub muu hulgas sellest, kas parkimine oli vajalik tööülesannete täitmiseks. Vaata MTA selgitusi trahvide kohta.

Maksuintressi puhul on oluline erand. TuMS § 34 punkti 3 järgi ei kuulu selle piirangu alla maksukorralduse seaduse § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intress, kui maks ei ole määratud maksuotsusega. Seetõttu ei ole õige lugeda kõiki maksuintresse automaatselt maksustatavaks. Erista ajatamise perioodi intress varasemast intressist ja kontrolli ajatamisotsust.

Käibemaks tuleb hinnata eraldi

Ainult ettevõtlusega mitteseotud tarbeks ostetud kauba või teenuse sisendkäibemaksu ei saa maha arvata. Kui ost teenib osaliselt ettevõtlust, tuleb mahaarvamise ulatus põhjendada. Ka ettevõtlusega seotud kulul võib olla eraldi piirang, näiteks sõiduauto või külaliste vastuvõtu puhul.

Tulumaksu tasumine ei anna iseenesest õigust käibemaksu tagasi küsida. Kontrolli eraldi ostu kasutusotstarvet, nõuetekohast arvet ning vajaduse korral omatarbe või varem maha arvatud käibemaksu korrigeerimise reegleid. Alusta MTA sisendkäibemaksu juhendist.

Millal deklareerida ja mida raamatupidajale saata?

Ettevõtlusega mitteseotud kulu või väljamakse ning selle tulumaks deklareeritakse TSD lisas 6 järgneva kuu 10. kuupäevaks. Samaks tähtajaks tuleb maks tasuda. Täpne rida sõltub väljamakse liigist; juhised leiad MTA lisa 6 täitmise juhendist ja vormide ülevaate meie maksudeklaratsioonide artiklist.

Saada raamatupidajale koos kuludokumendiga vastused viiele küsimusele:

  1. Mida osteti ja millise ettevõtte tegevuse jaoks?
  2. Kes kaupa või teenust tegelikult kasutab?
  3. Kas ostus on isiklik osa ja kuidas see eristati?
  4. Milline leping, tellimus või muu tõend selgitab ärilist eesmärki?
  5. Millal väljamakse tehti ning kas midagi on ettevõttele tagasi makstud?

Laenud ja rahvusvahelised tehingud vajavad eraldi kontrolli. Laenu puhul loevad muu hulgas äriline eesmärk, tingimused ja tagasimaksevõime; vaata ettevõtte antavate laenude juhendit. Vana mõiste „madala maksumääraga territoorium” asemel kasutab kehtiv seadus maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsiooni mõistet. Sellise juriidilise isikuga tehtavate teatud tehingute puhul rakenduvad erireeglid. Kontrolli tehingu ajal kehtivat loetelu ja MTA juhendit.

Artikli all olevad varasemad kommentaarid kajastavad nende kirjutamise aja arutelu. Praeguse maksukäsitluse hindamisel lähtu uuendatud artiklist ja viidatud allikatest.

Praktiline lisamaterjal

Kulude liigitamise ja deklareerimise kohta leiad põhjalikuma käsitluse e-raamatust „Kulude maksustamine”. Raamat käsitleb erisoodustusi, kingitusi, vastuvõtukulusid ja ettevõtlusega mitteseotud kulusid.