Erinevate tulude maksud

Maksustamise vaatevinklist (tulumaks, sotsiaalmaks jm) jagunevad tulud laias laastus neljaks:

  1. palgatulu,
  2. passiivne tulu,
  3. tulu vara võõrandamisest,
  4. ettevõtlustulu

Maksud tuludelt

Tulu saades küsitakse meilt üldjuhul selliseid makse: tulumaks ja sotsiaalmaks. Siia alla käivad ka pensionikindlustus ja töötuskindlustus, kuid seda ainult vajadusel. Kui saad tulu mitmest erinevast riigist, siis tasuks tulumaksu maksmise kohta lähemalt uurida.

Igat tuluallikat maksustatakse erinevalt: Palgatulult küsitakse kõik maksud, Passiivselt tulult ainult tulumaksu, vara võõrandamisel on omad tingimused ning viimakseks on ehk enamuste lemmik: ettevõtlusest saadud tulu.

Palgatulu maksustamine

Palgatulu maksustatakse kõigi palgamaksudega: tulumaks ja sotsiaalmaks, vajadusel ka pensionikindlustus ja töötuskindlustus.

Palgatulult maksude arvestamine, deklareerimine ja tasumine on tööandja kohustus. Mitte-ettevõtjale tehtavatelt väljamaksetelt tuleb pea alati maksud kinni pidada, ettevõtja kohustus on hinnata, millised maksud täpselt.

Töölepingus kokkulepitud brutopalgalt maksab tööandja lisaks riigile 33% sotsiaalmaksu ja 0.8% töötuskindlustusmakset (v.a juhatuse liikmete tasult). Palgast peetakse kinni 2% pensionikindlustusmakset (kui töötaja on 2. sambaga liitunud) ja 1.6% töötuskindlustusmakset (v.a pensionäridelt ja juhatuse liikmetelt) ning tulumaks 20% (peale tulumaksuvaba miinimumi arvessevõtmist).

Hea palgamaksude kalkulaator on siin. Pensionikindlustusest on kirjutatud pikalt ja põhjalikult siin.

Kuna juhatuse liikmel puudub töötuskindlustuskaitse, siis sellelt töötuskindlustusmaksu maksma ei pea. Keegi muidugi ei keela, võid ju soovi korral ära ka maksta – aga selle eest mitte midagi vastu ei saa. Kui arvestada tulumaksuvaba miinimumi täies ulatuses, siis põhikohaga töötaja 1000 euroselt netopalgalt tuleb riigile maksta makse 561 eurot, juhatuse liikme tasult samadel tingimustel aga 527 eurot.

Passiivse tulu maksustamine

Siia alla käivad näiteks intressitulu antud laenudelt, dividenditulu, renditulu ja litsentsitasu. Passiivne tulu on selline tulu, mis ei nõua sinu poolt otseselt töö tegemist, nt vanaisa pärandas sulle hulga raha, andsid naabrimehele laenu ja saad intressidena tulu.

Passiivset tulu maksustatakse ainult tulumaksuga 20%.

Tulumaksu kinnipidamine ja riigile maksmine on väljamakse teinud ettevõtja kohustus. Kui sinu teine tehingupool on eraisik, näiteks antud juhul naabrimees, siis tuleb sul endal andmed tuludeklaratsiooni sisestada ja maksuametile tulumaks ära maksta. Kui palju seda reaalselt tehakse, see on omaette teema.

Passiivseks tuluks loetakse ka tulu internetireklaamist, affiliate programmidest, autoritasudest. Põhikriteeriumiks on see, et tulu saamiseks ei pea olulisel määral jõupingutusi tegema.

Pane tähele, et 20% arvestatakse brutosummalt, mitte kättesaadud summalt. Kui dividendide väljamakstud netosumma on 1000 eurot, siis brutosumma on: 1000/0,8=1250 eurot ning tulumaks sellelt on 1250*20%=250 eurot.

Vara võõrandamise maksud

Vara võõrandamisel maksustatakse tulumaksuga 20% ainult kasumi osa ning teatud juhtudel on ka see tulumaksust vabastatud.

Juristid eristavad kahte liiki vara – vallasvara ja kinnisvara.
Vallasvara on näiteks auto, arvuti või kaelakee. Oma kasutuses olnud vallasvara müügist saadud tulult makse maksma ei pea. Ostsid kuldkaelakee, kandsid mõnda aega, tüdinesid ära ja müüsid sõbrannale – ei pea tulumaksu maksma. Kui aga ostsid odavalt 100 kaelakeed ja müüsid need laadal kallimalt maha – siis see on juba ettevõtlus ja riik tahab oma osa saada.
Kinnisvara on korter, maja või maatükk. Kui korter oli su peamiseks elukohaks, siis selle müügilt samuti makse maksma ei pea. Samas aga näiteks eelnevalt väljaüüritud korteri müügist saadud kasult (müügihind miinus ostuhind) tuleb tulumaks ära maksta. Kui varem väljaüüritud korter oli enne müüki nt aasta aega peamiseks elukohaks – ei pea tulumaksu maksma. Kinnisvaraga maksustamisest on mul eraldi artikkel.

Tulu ettevõtlusest

Ettevõtluseks loetakse regulaarset tegevust, mille eesmärgiks on saada tulu. Ja sellelt tahab riik oma osa kätte saada, et ülal pidada koole, haiglaid ja politseid. Maksuametit ka 🙂

Kui sul ettevõtet ei ole ja selle kaudu äriga tegeleda ei saa, siis on kaks põhilist võimalust:
a) deklareerid saadud tulu oma eraisiku iga-aastases deklaratsioonis, maksad tulumaksu ära, aga mingeid kulusid maha arvata ei tohi.
b) vormistad end FIE-ks (Füüsilisest Isikust Ettevõtja), esitad kord aastas FIE tuludeklaratsiooni, ettevõtlusega seotud kulud saad maha arvata, aga pead maksma nii tulumaksu kui sotsiaalmaksu.

FIE arvestus Eestis on väga jabur ja ebaloogiline, ei tahaks kellelegi põhitegevuse vormistamiseks seda vormi soovitada. No kui just käid põhitöö kõrvalt laatadel sokke müümas ja lõnga kohta on ostudokumendid olemas, siis võib-olla tõesti. Muud bürokraatiat on seejuures vähem, ei mingit tekkepõhist raamatupidamisarvestust, aastaaruannet ega igakuiseid maksudeklaratsioone. Statistikaametit vist FIE-d ka eriti ei huvita. FIE omapäradest on mul üks artikkel.

Ja siis on veel kolmas võimalus, salgad saadud tulu maha ja ei maksa mingeid makse. Paraku suhteliselt levinud variant, aga ei soovitaks. Maksuamet muutub aasta-aastalt efektiivsemaks ja pärast trahve maksta on väga valus.

Kui eesmärgiks on siiski tõsiselt oma äri ajada, tasuks Eesti maksukeskkonnas endale ettevõte registreerida ja tegeleda ettevõtlusega sealtkaudu. Üldjuhul kaasnevad sellega mitmed maksude soodustused ning sellest tulenevalt ka paremad tulud 🙂

| muudetud 2.04 2021 |