Uuendatud
Autor: Krista Teearu. Esmakordselt avaldatud .

Maksuresidentsus määrab, kas Eesti maksustab inimese kogu maailmast saadud tulu või üksnes seaduses nimetatud Eesti allikast saadud tulu. Residentsus ei sõltu ainult palga päritoluriigist ega ole vabalt valitav. Eesti residentsuse peamised alused on Eestis olev elukoht või vähemalt 183 Eestis viibitud päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul; kahe riigi residentsuse korral tuleb kontrollida maksulepingut.
See juhend käsitleb füüsilise isiku tulumaksuresidentsust 23. oktoobri 2026 seisuga. Ettevõtte residentsus, välismaal tekkiv püsiv tegevuskoht ja sotsiaalkindlustus on eraldi küsimused. Kui töötad oma OÜ kaudu välismaal, loe lisaks asukohavaba äri ja maksude juhendit.
Kes on Eesti resident ja kes mitteresident?
Eesti seaduse järgi piisab tavaliselt ühe peamise tingimuse täitmisest: elukoht Eestis või vähemalt 183 Eestis viibitud päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Need tingimused ei pea olema korraga täidetud. Seaduses on erisätted ka pikaajalises välislähetuses diplomaatilise teenistuse ja kaasasolevate inimeste kohta. Alus: tulumaksuseaduse § 6.
| Staatus Eesti suhtes | Mida see tulumaksu jaoks tähendab? |
|---|---|
| Eesti resident | Eesti maksustamise lähtekohaks on kogu maailmast saadud tulu. Maksuvabastused, maksuleping ja välisriigi maksu arvestamine võivad Eesti maksukohustust vähendada. |
| Eesti mitteresident | Eesti maksustab tulumaksuseaduse §-s 29 nimetatud Eesti allikast saadud tulu, arvestades seaduse maksuvabastusi ja maksulepingut. Mitteresidendiks olemine ei tähenda, et Eestis pole kunagi maksukohustust. |
| Kahe riigi seaduse järgi resident | Kontrollida tuleb mõlema riigi reegleid ning kehtiva maksulepingu alusel lepinguresidentsuse määramist. Tulemus ei sõltu sellest, kumba riiki inimene eelistab. |
Tulu päritoluriik ja residentsus on eri küsimused. Kui inimene elab ja teeb kaugtööd Eestis, kuid kogu palk laekub välisriigi tööandjalt, ei muutu ta ainuüksi selle tõttu välisriigi residendiks. Samuti ei muuda Eesti pangakontole laekuv palk välismaal elavat inimest automaatselt Eesti residendiks.
Mida tähendab Eestis olev elukoht?
Elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab, ja elukohti võib korraga olla mitu. Elukoha muutumist hinnatakse tegeliku elama asumise järgi. Need lähtekohad tulenevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 14.
Seetõttu ei saa residentsust otsustada ainult rahvastikuregistri aadressi või kinnistusraamatu järgi. Omandis olev korter, mida inimene kasutab oma koduna, ning investeerimiskorter, mis on teisele inimesele pikaajaliselt välja üüritud ega ole omaniku kasutuses, on erinevad olukorrad. Ka üürikorter võib olla tegelik kodu.
Näide: Liis viibib suure osa aastast välismaal, kuid tema püsiv kodu ja pere jäävad Eestisse. Vähem kui 183 päeva Eestis ei välista tema Eesti residentsust elukoha alusel. Kui ka välisriik peab teda residendiks, on järgmine samm maksulepingu kontroll.
Kuidas arvestada 183 päeva?
Eesti reegel räägib 12 järjestikusest kalendrikuust, mitte ainult 1. jaanuarist 31. detsembrini kestvast aastast. Seega võib asjakohane periood ulatuda üle aastavahetuse. 183 päeva ei ole sama mis „kuus kuud”: kuude pikkus erineb ning iga riik kasutab oma seaduse sõnastust.
MTA juhendi järgi arvestatakse Eestis füüsiliselt viibitud päevi, üldjuhul ka saabumise ja lahkumise päeva ning osa päevast. Täielikult välismaal veedetud päeva Eestis viibimise hulka ei lisata. Töölepingu kestus ei asenda kohalviibimise arvestust. Vaata MTA residentsuse määramise juhendit.
Arvutusnäide: sama 12-kuulise perioodi jooksul on inimene Eestis 60, 70 ja 53 päeval. Kokku on see 60 + 70 + 53 = 183 päeva. Perioodid ei tohi omavahel kattuda. Kui ta oli üheksa kuu pikkuse töölepingu jooksul Eestis ainult viis päeva kuus, on kohalviibimine 9 × 5 = 45 päeva, mitte üheksa kuud. Mõlemas näites tuleb elukoha alus ja võimalik maksuleping eraldi kontrollida.
Hoia riikide kaupa kalendrit: saabumine, lahkumine, kohalviibimine ja töö tegemine. Maksuresidentsuse päevad ja töötasu maksulepingu päevad ei pruugi olla sama arvestus. Alla 183 päeva välismaal viibimine ei ole üldine maksuvabastus ega luba ignoreerida sealset töötasu maksustamist.
Kuidas lahendatakse topeltresidentsus?
Topeltresidentsus tekib siis, kui kaks riiki loevad inimese oma seaduse järgi residendiks. Maksuleping võib määrata, kumma riigi residendina käsitletakse teda lepingu kohaldamisel. Eesti puhul näeb tulumaksuseaduse § 6 lõige 5 ette välislepingu kohaldamise, kui lepinguresidentsus erineb Eesti seaduse tulemusest.
Allolev järjestus põhineb Eesti–Soome maksulepingu artikli 4 lõikel 2. Teise riigi puhul kontrolli just selle riigiga kehtivat lepingut.
- Kus on alaline elukoht? Kui see on ainult ühes lepinguosalises riigis, annab see vastuse. Oluline on püsivalt kasutatav kodu, mitte üksnes kinnisvara omandiõigus.
- Kus on eluliste huvide keskus? Kui alaline elukoht on mõlemas riigis, võrreldakse isiklikke ja majanduslikke sidemeid: näiteks pereelu, töö ja ettevõtluse tegelikku korraldust. Üksik näitaja ei asenda tervikpilti.
- Kus inimene tavapäraselt viibib? Kui eluliste huvide keskust ei saa määrata või alalist elukohta pole kummaski riigis, hinnatakse viibimist. See ei ole uus automaatne 183 päeva test.
- Millise riigi kodanik ta on? Kodakondsus tuleb mängu alles siis, kui eelmised kriteeriumid ei lahendanud olukorda.
- Pädevate asutuste kokkulepe. Kui inimene on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi kodanik ning varasemad sammud vastust ei andnud, lahendavad küsimuse riikide pädevad asutused.
Järjekord on oluline. Kodakondsusest ei saa alustada, kui alaline elukoht juba annab vastuse. Samuti ei saa eelistada endale soodsamat riiki põhjusel, et seal on suurem maksuvaba tulu.
Kui maksuleping puudub, ei saa kasutada selle lepingu topeltresidentsuse lahendamise mehhanismi. See ei tähenda siiski automaatselt, et igalt tulult tuleb tasuda kahekordne täismaks: riigisisene õigus võib lubada välisriigi tulumaksu arvestamist. Kehtivaid lepinguid kontrolli MTA maksulepingute ülevaatest.
Näide: Kati töötab Eestis ja Soomes
Kati on Eesti kodanik, kes töötab kaheksa kuud Soomes ja ülejäänud aja Eestis. Tal on Soomes elamiseks pikaajaline üürikorter ning Eestis korter, mida ta siin käies kasutab. Tema abikaasa ja lapsed elavad Eestis. Tegemist on selgitava näitega, mitte konkreetse inimese residentsusotsusega.
1. Kontrollime mõlema riigi seadust
Eesti võib lugeda Kati residendiks Eestis oleva elukoha alusel. Soome maksuameti juhendi järgi võib Soome residentsus tekkida seal oleva peamise kodu või üle kuue kuu kestva pideva viibimise alusel; ajutised äraolekud ei pruugi seda perioodi katkestada. Soome reeglit ei tohi asendada Eesti 183 päeva testiga. Allikas: Soome maksuameti residentsuse juhend.
2. Kontrollime maksulepingut
Eeldame, et mõlemad riigid peavad Katit oma residendiks. Kui mõlemad korterid on tema püsivaks kasutamiseks, tuleb liikuda eluliste huvide keskuse juurde. Eestis elav pere on oluline isiklik side, kuid koos sellega hinnatakse Kati tegelikku elu- ja töökorraldust. Pelgalt korteri olemasolu või palga suurus ei anna lõplikku vastust.
Kui tõendite tervikpilt näitab, et Kati eluliste huvide keskus on Eestis, võib tema lepinguresidentsus olla Eestis ka siis, kui ta viibib suure osa aastast Soomes. See ei muuda Soomes tehtud töö eest saadud palka automaatselt Soomes maksuvabaks. Konkreetse tulu maksustamine tuleb lahendada lepingu vastava artikli järgi eraldi.
3. Mis muutub, kui pere kolib kaasa?
Teises variandis kolib pere püsivalt Soome ning Eesti korter antakse pikaajalise üürilepinguga võõrale inimesele, nii et Kati seda enda koduna kasutada ei saa. Selline faktide muutus võib viia teistsuguse tulemuseni juba alalise elukoha hindamisel. Oma või üüritud kodu püsiva kasutamise tähtsust selgitab ka Soome maksuameti põhjalik lepinguresidentsuse juhend.
Kati järgmine samm on esitada tegelikud asjaolud ja vajalikud tõendid, mitte valida deklaratsioonis soovitud riik. Sama näidet ei saa automaatselt üle kanda teise riiki või teistsuguse pere- ja töökorraldusega inimesele.
Milleks on vorm R ja residentsustõend?
Vorm R on taotlus residentsuse määramiseks; residentsustõend kinnitab maksuresidentsust. Need ei ole sama dokument. Tulumaksuseaduse § 6 lõige 6 kohustab inimest residentsuse muutumise asjaoludest MTA-d teavitama.
Taotluse saab esitada e-MTAs. MTA juhendis on ka muud esitamise võimalused ja kehtiv allalaaditav vorm. Välisriigi lepinguresidentsuse tõendamiseks kasutatakse välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendit; MTA võib küsida lisatõendeid. Alusta MTA residentsuse määramise lehelt.
Enne vormi R täitmist koonda ühte kausta:
- Eestisse saabumise või Eestist lahkumise kuupäev ja viibimiste kalender;
- Eesti ja välisriigi elukoha andmed ning kodu kasutamise alus;
- pere asukoht ja kolimise asjaolud;
- töösuhted, ettevõtlus ja tululiigid riikide kaupa;
- olemasolevad välisriigi maksuhalduri tõendid ja kirjavahetus.
Kirjelda asjaolusid ühtmoodi MTA-le, välisriigi maksuhaldurile ja nõustajale. Kui üks dokument ütleb „ajutine tööreis” ja teine „alaline kolimine”, selgita erinevus. Tööandjale anna teada kinnitatud staatusest ja selle muutumise kuupäevast, et väljamaksete arvestust saaks õigesti korraldada.
Mis juhtub, kui residentsus muutub aasta keskel?
Inimene võib olla osa aastast Eesti resident ja ülejäänud osa mitteresident. Muutumise aeg sõltub tegelikest asjaoludest ja kohaldatavast maksulepingust. Elukoha püsiv muutus võib anda aluse residentsuse muutmiseks enne 183 päeva täitumist; ka hiljem selgunud asjaolud võivad nõuda varasema perioodi arvestuse parandamist.
Tulumaksuseaduse § 44 lõike 1² järgi deklareerib inimene residendina residendiks oleku ajal saadud tulu. Mitteresidendina saadud Eestis maksustatavat tulu tuleb käsitleda mitteresidendi reeglite järgi. Üldine maksuvaba tulu ja teatud muud piirmäärad arvestatakse osalise residentsuse korral proportsionaalselt residendiks oldud kuude arvuga.
Näide: MTA andmetel oli inimene 2026. aastal Eesti resident 1. jaanuarist 30. juunini ehk kuus kuud. Ta ei ole vanaduspensionieas. Selle residentsusperioodi üldine maksuvaba tulu on 8400 × 6 ÷ 12 = 4200 eurot. Näide käsitleb ainult Eesti residentsusperioodi; ülejäänud aasta võimalikke EMP residendi mahaarvamisi ja muid erisusi siin ei arvutata.
Ära jaga aastat üksnes töö tegemise kuupäevade järgi. Füüsilise isiku tulu arvestamisel on üldjuhul oluline laekumise aeg ning residentsuse muutus tuleb seostada tegeliku tululiigi ja maksustamisreegliga. Kui varasema töö eest tuleb hiljem tasu, lase selle käsitlus eraldi üle vaadata.
Millist tulu ja millal deklareerida?
Eesti resident
Residendi puhul kuulub arvestusse nii Eesti kui ka välisriigi tulu. Välisriigi tulu puudumine eeltäidetud deklaratsioonilt ei tähenda maksuvabastust. Deklaratsiooni andmete kontrollimine ja täiendamine on inimese kohustus. Ka tulumaksuseaduse § 13 lõike 4 või maksulepingu alusel Eestis maksust vabastatud välisriigi tulu tuleb seaduses nõutud juhtudel deklareerida.
2026. aasta tuludeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 30. aprill 2027. Juurdemakstava tulumaksu üldine tähtaeg on 1. oktoober 2027. Alus: tulumaksuseaduse §-d 44 ja 46. Mõnel juhul puudub deklaratsiooni esitamise kohustus, kuid välisriigi maksuvaba tulu või muu erijuht võib selle siiski kaasa tuua.
Eesti mitteresident
Mitteresident ei deklareeri Eestis automaatselt kogu oma maailmatulu. Ta peab kontrollima Eestis maksustatavaid tululiike ning seda, kas väljamaksja on tulumaksu juba õigesti kinni pidanud. Näiteks vara võõrandamisest saadud kasu, ettevõtlustulu või eraisikult saadud üüritulu võib nõuda deklaratsiooni esitamist.
| Vorm või olukord | Mille jaoks? |
|---|---|
| V1 | Mitteresidendi Eestis maksustatav kasu vara võõrandamisest ja asjakohased väärtpaberikahjumi arvestamise juhud. |
| E1 | Mitteresidendi Eestis toimunud ettevõtluse tulu. Eestis registreeritud FIE-l võib deklaratsioon olla vajalik ka tuluta aasta kohta. |
| A1 | Mitteresidendi loetletud maksustatavad tulud, millelt väljamaksja ei ole tulumaksu kinni pidanud. See tuludeklaratsiooni vorm erineb sotsiaalkindlustuse A1 tõendist. |
| EMP residendi mahaarvamised | Eesti residendi deklaratsioonivormi saab kasutada seaduses lubatud mahaarvamiste taotlemiseks ka siis, kui inimene on Eesti suhtes mitteresident. |
Õige vorm ja esitamise viis vali MTA mitteresidendi deklareerimise juhendi järgi. Üldine deklaratsiooni tähtaeg on samuti tulu saamise aastale järgneva aasta 30. aprill ja tulumaksu tasumise tähtaeg 1. oktoober.
Kuidas välditakse sama tulu topeltmaksustamist?
Kahe riigi deklaratsioon ei tähenda tingimata sama tulu kahekordset täies mahus maksustamist. Erista residentsuse lahendamist ja konkreetse tulu maksustamist. Ka ühe riigi lepinguresidendil võib olla teises riigis töö-, kinnisvara- või muu tulu maksustamise kohustus.
Eestis kasutatakse olenevalt tulust ja tingimustest näiteks:
- Maksuvabastust. Välisriigi tulu ei maksustata Eestis uuesti, kuid selle deklareerimise kohustus võib säilida.
- Välisriigi tulumaksu arvestamist. Eestis arvutatud tulumaksu vähendatakse välisriigis kohustuslikult tasutud ja tõendatud tulumaksu võrra seaduses lubatud ulatuses.
Välismaal töötamise tasu Eesti maksuvabastuseks nõuab tulumaksuseaduse § 13 lõige 4 muu hulgas vähemalt 183 päeva välisriigis töötamise eesmärgil viibimist 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning tõendit selle kohta, et tulu oli välisriigis maksustatav. Tõendil peab olema maksu summa ka siis, kui see oli null. See on teine küsimus kui inimese residentsuse määramine.
Arvutusnäide: välisriigi maksu arvestamine
Oletame, et välisriigi tulule Eesti maksuvabastus ei kohaldu ning asjakohaste mahaarvamiste järel on Eestis maksustatav summa 10 000 eurot. Sellelt arvutatud Eesti tulumaks on 2026. aasta 22% määraga 2200 eurot. Välisriigi maks on seaduse ja maksulepingu järgi õiguspärane ning dokumentaalselt tõendatud.
- Kui välisriigis tasuti 1500 eurot, jääb Eestis selle tulu eest tasuda 2200 − 1500 = 700 eurot.
- Kui välisriigis tasuti 2500 eurot, on Eesti juurdemakse sellelt tulult 0 eurot. Eesti ei tagasta välisriigi maksu 300-eurost ülejääki.
Näide selgitab arvestusmeetodit, mitte ühe inimese kogu aasta deklaratsiooni. Välisriigis üle seaduse või maksulepingu piiri kinni peetud maksu ei saa lihtsalt täies ulatuses Eestis maha arvata. Sellise enammakse tagastamist tuleb üldjuhul taotleda välisriigist. Alus: tulumaksuseaduse § 45.
Kas mitteresident saab Eestis maksuvaba tulu kasutada?
Teise Euroopa Majanduspiirkonna riigi resident võib Eestis maksustatavast tulust teha tulumaksuseaduses lubatud isiklikke mahaarvamisi. EMP hõlmab EL-i riike ning Islandit, Liechtensteini ja Norrat. Vana üldistus „selleks peab vähemalt 75% tulust olema teenitud Eestis” ei kirjelda kehtiva § 31¹ lõike 2 tingimust.
2026. aastal on üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas ega vähene suurema sissetuleku tõttu. Vanaduspensioniea reegel on eraldi: 2026. aastal 776 eurot kuus ehk 9312 eurot aastas. Osalise residentsuse, tulu liigi ja mahaarvamiste muude tingimustega tuleb arvestada. Vaata MTA 2026. aasta maksusoodustuste ülevaadet.
EMP residendist mitteresidendile saab tööandja maksuvaba tulu rakendada, kui MTA-l on nõuetekohane residentsustõend ja inimene on esitanud väljamaksjale avalduse. Kui seda aasta jooksul ei kasutatud, saab õiguse olemasolul enammakse tagasi taotleda deklaratsiooniga. Vt MTA välismaalaste töötasu juhendit.
Muude isiklike mahaarvamiste puhul tuleb kontrollida nende enda tingimusi ja piirmäärasid. Mahaarvamise taotlemiseks Eesti residendi deklaratsioonivormi kasutamine ei muuda inimest Eesti residendiks. Väljaspool EMP-d elava inimese puhul ei saa EMP residendi õigusi automaatselt üle kanda. Tululiikide ja maksude üldpilti aitab mõista erinevate tulude maksustamise juhend.
Kontrollnimekiri enne välismaale kolimist või Eestisse naasmist
- Märgi tegelikud kuupäevad. Saabumine, lahkumine ja kodu kasutamise algus võivad olla eri kuupäevadel.
- Kaardista kõik kasutatavad kodud. Kas need on sinu käsutuses või teistele välja üüritud? Omand ja kasutamine on eri asjaolud.
- Koosta viibimiste kalender. Erista riigis viibimist, tööpäevi ja töölepingu kestust.
- Kirjelda pere- ja majandussidemed. Ära piirdu registriaadressiga; pane kirja tegelik elu- ja töökorraldus.
- Kontrolli mõlema riigi residentsuse reegleid. Eesti 183 päeva test ei asenda välisriigi seadust.
- Kontrolli maksulepingut. Vaata residentsuse artiklit ning eraldi iga asjakohase tululiigi artiklit.
- Esita vorm R ja vajalikud tõendid. Hoia alles saadetud taotlus, lisad ja vastus koos kehtivusperioodidega.
- Koosta tulude nimekiri riikide kaupa. Palk, juhatuse liikme tasu, üür, dividendid, väärtpaberikasum ja pension võivad vajada erinevat käsitlust.
- Kogu välisriigi maksu tõendid. Vajalikud on tulusumma, maksu summa, tululiik ja periood; pangalaekumine üksinda ei näita kinnipeetud maksu.
- Teavita palgaarvestajat ning vaata muud kohustused eraldi üle. Tulumaksuresidentsus ei otsusta sotsiaalkindlustust, ettevõtte maksustamist ega kõiki kohalikke registreerimisi.
Kui töötad või juhid ettevõtet mitmes riigis, seo residentsuse analüüs välismaal töötamise maksukontrolliga. Eesti tasude arvestuse kohta loe palgamaksude juhendit; ajutise tööreisi kulude kohta lähetuse juhendit.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kogu välisriigist saadud palk teeb minust selle riigi residendi?
Ei. Tulu maksja riik ei määra üksinda sinu residentsust. Kontrollida tuleb elukohta, viibimist ja vajadusel maksulepingut. Ka töö tegemise asukoht on palga maksustamisel eraldi oluline.
Kas Eestis alla 183 päeva viibides olen alati mitteresident?
Ei. Eesti residentsus võib tuleneda ka Eestis olevast elukohast. Kahe riigi residentsuse korral tuleb arvestada maksulepingut.
Kas Eesti korteri omamine teeb minust automaatselt Eesti residendi?
Ei. Hinnata tuleb korteri tegelikku kasutamist koduna ning ülejäänud asjaolusid. Omandis olev, teisele inimesele välja üüritud korter ei ole sama mis sinu kasutatav püsiv kodu.
Kas saan valida väiksema tulumaksuga riigi residentsuse?
Residentsus järgneb tegelikele asjaoludele ja reeglitele. Elukorraldust saab muuta, kuid deklaratsioonis soovitud riigi valimine ei asenda tegelikku kolimist ega maksulepingu analüüsi.
Kas maksuleping tähendab, et esitan deklaratsiooni ainult ühes riigis?
Mitte tingimata. Leping jaotab maksustamisõigust ning aitab vältida topeltmaksustamist, kuid deklaratsioon või muud toimingud võivad olla vajalikud mõlemas riigis.
Kas e-residentsus või Eesti ID-kaart annab Eesti maksuresidentsuse?
Ei. Digitaalne isikutuvastusvahend, kodakondsus ja maksuresidentsus on erinevad mõisted. Eesti maksuresidentsus määratakse seaduse ja vajadusel maksulepingu alusel.
Kas mitteresident peab Eestis tulu deklareerima?
Olenevalt tululiigist ja maksu kinnipidamisest jah. Näiteks Eestis maksustatav vara võõrandamise kasu või ettevõtlustulu võib nõuda deklaratsiooni. EMP residendil võib deklaratsioon olla vajalik ka mahaarvamiste kasutamiseks.
Kas A1 tõend tõendab maksuresidentsust?
Sotsiaalkindlustuse A1 tõend kinnitab kohaldatavat sotsiaalkindlustust, mitte tulumaksuresidentsust. Ära aja seda segamini MTA mitteresidendi tuludeklaratsiooni vormiga A1. Residentsuse määramiseks on vorm R ja residentsuse kinnitamiseks residentsustõend.
Õigusaktid ja ametlikud allikad
Kontrollitud 23. oktoobril 2026. Näited aitavad reegleid eristada; konkreetne residentsusotsus eeldab inimese tegelikke asjaolusid ja vajadusel mõlema riigi hinnangut.
- Tulumaksuseadus, 01.10.2026–31.12.2026 kehtiv redaktsioon: §-d 6, 13, 23, 23⁵, 29, 31¹, 44–46.
- Tsiviilseadustiku üldosa seadus: § 14, elukoht ja selle muutmine.
- Eesti–Soome maksuleping: artikkel 4, residentsus.
- MTA: residentsuse määramine ja vormi R esitamine.
- MTA: füüsilise isiku residentsuse määramise taotlus, vorm R.
- MTA: mitteresidendi deklareerimine ja vormid.
- MTA: maksusoodustused, sealhulgas 2026. aasta reeglid.
- MTA: välismaalaste töötasu maksustamine Eestis.
- MTA: maksulepingud ja teabevahetuslepingud.
- Soome maksuamet: residentsus ja mitteresidentsus.
- Soome maksuamet: maksulepingujärgne residentsus ja alaline kodu.
Märkus varasemate kommentaaride kohta. Allpool on säilitatud kaks varasemat lugejakommentaari, mis puudutavad artikli vana sõnastust. Residentsust ei määra üksnes tulu päritoluriik. Lähtu ülaltoodud uuendatud juhendist ja kehtivatest allikatest.
Praktiline lisamaterjal
Tasude, tööaja, puhkusetasude ja palgamaksude arvestust selgitab e-raamat „Palgaarvestuse õpik”. Raamatus käsitletakse ka töötamise registrit ning rahvusvahelist töötamist.
Tervist,
“Seni kuni sa saad oma tulu ainult ühest riigist, oled sa selle riigi resident”
Kui paika peab see lause?!
Mu elukoht on Eestis ja üle 6k aastas veedan Eestis aga kogu oma tulu saan Inglismaalt ja veedan seal ka omajagu aega.
Praegu maksan tulumaksu Eestile. Aga tekkis huvi uurida, kuna Inglismaal on palju suurem maksuvaba miinimum.
Parimat,
Madis
Jah, sama küsimus kui Madisel. Mind igtahes kutsuti maksuametisse, kuigi olen saanud tulu vaid ühest välisriigist eelmine aasta ja deklarerinud selle mitteresidendina. 183 päeva ei tule päris täis, väidetakse et see piiisab ja pean vist tulumaksu vahe Eestile juurde maksma. Järgmine nädal selgub.