Erinevad lepinguliigid: käsundusleping, töövõtuleping ja tööleping

Mitte-ettevõtjast füüsilise isikuga võib töö tegemiseks sõlmida kolme erinevat liiki lepinguid – tööleping, käsundusleping ja töövõtuleping

Tööleping

Töölepinguline suhe on rangelt reguleeritud, töötajale on ette nähtud hulk seadusest tulenevaid õigusi, aga töötaja peab alluma tööandja reeglitele. See on kõige tavalisem ja tuttavam leping füüsilistele isikutele. Kui töö toimub kellast kellani, konkreetses kohas ja vastavalt tööandja korraldustele (nt kassapidaja, sekretär, klienditeenindaja), on see ainuvõimalik variant.

Võlaõiguslikud lepingud – käsundusleping ja töövõtuleping

Käsundusleping ja töövõtuleping annavad töö teostajale suurema iseseisvuse, aga nende lepingute alusel tegutsedes saab ta kaasa vähem soodustusi, suuremaid riske ja kohustusi. Tasu kokkuleppimisel peab neid aspekte meeles pidama.

Oluline on ka meeles pidada, et need lepingud peavad olema pikemad ja põhjalikumad, kehtivad ainult lepingus kirjas olevad tingimused. Töölepinguseadus ja muud töötajate soodustused automaatselt ei laiene. Kui lähetuskulude hüvitamist kirjas ei ole, siis neid kulusid ei hüvitata, päevaraha ei saa igal juhul maksta.

Töövõtuleping ja käsundusleping on tööandjale ühelt poolt odavamad, aga teiselt poolt puudub tal kontroll protsessi üle. Töövõtulepinguga tegutseval programmeerijal on õigus kogu programmeerimistöö hindudelt alltöövõtuna sisse osta ja ise samal ajal rannas päevitada. Kvaliteedi eest vastutab ta siiski ise.

Käsunduslepingu ja töövõtulepinguga tehtavad tööd võiks olla mõistlikum sõlmida mitte eraisikuna, vaid ettevõtjana. Kui töö liigitub sisu poolest pigem võlaõiguslikuks lepinguks, siis on täiesti okei see läbi ettevõtte vormistada. See võimaldab tööks vajalikud kulutused kanda maksude-eelsest rahast ning osa maksude-eelset raha ka näiteks investeerida. Maksukoormus on märksa madalam.

NB! Vaata kindlasti ka siit artiklist, millised plussid ja miinused on läbi ettevõtte töötamisel.

Lepingute sarnasused

  • eesmärgiks on see, et üks teeb teise heaks tööd;
  • kõik kolm lepingut võivad olla nii tähtajalised kui tähtajatud;
  • töötamise registris peab kõik registreerima,
  • maksustamine on sama.

Lepingute erinevused

TöölepingTöövõtulepingKäsundusleping
Alluvussuhe, etteantud tööülesanded, fikseeritud tööaeg, tööandja määratud koht, katseaeg.JAHEIEI
Töölepinguseadusest tulenevad õigused regulaarne töötasu, miinimumtasu, 4 nädalat tasulist puhkust, õppepuhkus, haigushüvitis, lahkumishüvitis, töötervishoiu reeglid jms.JAHEIEI
OsapooledTööandja ja töötajaTellija ja töövõtjaKäsundiandja ja käsundisaaja
Peamised riskidTööandjalTöövõtjalKäsundisaajal
RavikindlustusPõhitöökohas jah, väikese koormusega lisatöö võib olla ka ilma.Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt.Ainult kui töötamise registris on valitud vastav töötamise liik ja igakuiselt makstud sotsiaalmaks miinimummääralt.
TöövahendidTööandja pooltIsiklikudIsiklikud
Lähetuskulud ja päevarahaJAHAinult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud.Ainult dokumenteeritud kulude hüvitamine, kui lepingus on nii kokku lepitud.
Kohustus isiklikult tööd tehaJAHEIReeglina isiklikult, õigus kasutada abilisi, aga vastutab ise.
Töö sisuTegutseda vastavalt tööandja korraldusteleSaavutada kokkulepitud tulemus.
Protsessi ei saa tellija reguleerida.		Protsess, teenuse osutamine vastavalt kokkuleppele.Tulemust ei saa nõuda (nt advokaat ei saa garanteerida kohtuotsuse tulemust).
Seaduslik alusTöölepingu seadusVõlaõigusseadusVõlaõigusseadus
NäitedSekretär, müüjaRemondimees, käsitöölineJurist, raamatupidaja
Kas lepingut saab sõlmida ka töö teostaja kui juriidilise isikuga?EIJAHJAH

Juhatuse liikme leping on teine teema. Juhatuse liige ei saa oma kohustusi töölepinguga täita, seda keelab töölepingu seadus. Millist lepingut siis sõlmida? Loe lähemalt artiklist Juhatuse liikme leping : millal, kellega ja kuidas?

Lepingute sõlmimisel tuleks kindlasti jälgida, millist tööd töötaja teeb ning millist tööd ettevõttel teha vaja on. Kui on vaja pikaajalist palgatöötajat, on mõistlikum ikkagi sõlmida tööleping. Kui tegemist vajavat tööd saab kategoriseerida rohkem teenuse sisseostmiseks, on mõistlikum mõtelda sõlmida töövõtuleping või käsundusleping. Jälgida tuleb üle kõige ikkagi seda, mis endale rohkem vaja on.

| muudetud 4.05 2021 |