OÜ asutamise riskid

OÜ-tamine ehk loobumine töölepingu alusel töötamisest ning selle asemel oma ettevõtte asutamine on järjest kuumem ja popim teema, kuid sellega kaasnevad mõned riskid. OÜ-tamisega on seotud kaks teemat:

  1. Kas teenuse osutamisel on tegemist võlaõigusliku suhtega või varjatud töösuhtega?
  2. Kas ja kui palju tuleks maksta endale töötasu – või võib kõik dividendidena maksta?

1. Teenuse osutamine läbi Osaühingu – võlaõiguslik suhe või varjatud töösuhe?

Riskid:

  • Maksuamet võib väita, et tegemist on näiliku tehinguga ja tegelikult on tegemist siiski tavalise töösuhtega, mida tuleb maksustada kõigi tööjõumaksudega (vaata lõpust värsket Riigikohtu lahendit sel teemal);
  • Sul puuduvad kõik töölepinguseaduses toodud soodustused – palgaline puhkus, tasustatud haiguspäevad jne. Kehtib ainult see, mis on lepingus kirjas – ja sinna sa täpselt selliseid tingimusi lisada ei saa, sest siis oleks sisuliselt tegemist töölepinguga. Kõik riskid tuleb sisse kirjutada kokkulepitud tasusse. Hinna arvestamise kohta vaata ka seda raamatut (osta see e-raamat ja kasuta oma uusi teadmisi kasulikult! Allahindlus -50% kehtib kuni 30.10.2024 – kasuta kupongi MAKSUD50);
  • Suhe kliendiga on ebakindlam kui suhe tööandjaga. Samas mitu klienti on jälle tegelikult turvalisem variant kui üks tööandja …;
  • Kui maksad endale kõrge palga asemel madalamat palka, katad kulusid ja maksad dividende, siis maksad vähem sotsiaalmaksu ja vastavalt on väiksem ka su tulevane pension, nii 1. kui 2. samba osa. Samas reaalselt neile loota … kogu parem ise;
  • Pangad annavad parema meelega laenu palgatöötajale kui väikeettevõtjale, seda peab ka arvestama.

Boonused:

  • Märkimisväärselt väiksem maksukoormus
  • Võimalus kanda ettevõtte arvelt terve hulk kulusid, mida sa muidu maksaksid oma netotulust – koolitused, raamatud, ajalehed, arvuti, telefon jne. Lisaks maksuvaba autokompensatsioon ja lähetuskulud (kui asjakohased). Selle teema kohta vaata mu teist raamatut 🙂 Osta see e-raamat ja kasuta oma uusi teadmisi kasulikult! Allahindlus -50% kehtib kuni 30.10.2024 – kasuta kupongi MAKSUD50);
  • Oma ettevõtte juhtimine ja arendamine on põnev ja arendav väljakutse, vaata ka: Ettevõtte alustamine – Mida sa peaksid teadma?.

Maksukoormuse vahe

Raamatupidaja Kati töötas kodust poole kohaga ühe kliendi heaks. Kuna Katil oma ettevõtet ei olnud, oli tal sõlmitud osalise ajaga tööleping. Brutotasuga 1000 eurot kuus, netotasu vastavalt 807,20 eurot ja kogukulu tööandjale 1338 eurot. Kati arvuti ja programmid olid ta enda ostetud, tööaja määras ta ka ise – tööandjat huvitas ainult see, et kõik oleks õigeaegselt tehtud. Lisaks oli Katil veel paari kliendiga sarnane kokkulepe, ainult väiksemate summade peale.

Kati võttis end lõpuks kokku, asutas endale ettevõtte ja tegi kliendiga teenuselepingu sama summa peale, 1338 eurot kuus. Kliendile täiendavat kulu ei lisandunud.

Kati sooviks oli saada kätte sama summa mis varem ja ülejäänud osa investeerida.

Kati maksis edaspidi endale palka 470 eurot bruto kuus, mis tagas talle tervisekindlustuse (neto 398,46, kogukulu 628,86). Lisaks maksis Kati endale kodukontoriga seotud kulusid 100 eurot (natuke renti töötoa eest + proportsioon kuludest) kuus, autokompensatsiooni (klientide külastused kord kuus ja asjaajamised) 100 eurot ja kord aastas ka dividende 4400 eurot (neto 3500).

Kati netotulu jäi aasta lõikes samaks – aga firmasse jäi järgi veel investeerimiseks 1709 eurot…

Et liiga ilus ei oleks, uurime siiski ka riske lähemalt – vaatame riigikohtu värsket lahendit ja huvi pärast ka UK vastava teemaga seotud praktikat.

Riigikohtu lahend

Sel teemal on ka üks riigikohtu lahend, mis muuhulgas käsitles töötamist läbi ettevõtte.

Maksuamet kvalifitseeris käsunduslepinguga ettevõtte kaudu töötamise ümber töösuhteks ning nõudis töötasumaksude tasumist.

Maakohus tõi välja, millised asjaolud viitasid pigem töösuhte olemasolule:

  • Töötajad täitsid nii töö- kui ka käsunduslepingute alusel samu või väga sarnaseid ülesandeid;
  • Ülesandeid andsid ja täitmist kontrollisid mõlema lepingu alusel samad ettevõtte esindajad;
  • Kuigi käsunduslepingute järgi ei olnud ette nähtud töökohta, olid isikutel töölepingu alusel faktilised töökohad ettevõttes olemas.

Ringkonnakohus nõustus töötajatega sõlmitud käsunduslepingute ümberkvalifitseerimisega töölepingulisteks suheteks, kuna maksuamet tõendas, et tehingutele antud vorm ei vastanud nende tegelikule majanduslikule sisule ning maksukohustuslasel oli tahtlus saada maksueelist. Töötajad tegid samasisulist tööd, nende töötegemise koht ja faktiline tegevus toimus ettevõtja asukohas, nende suhe oli iseloomulik alluvussuhtele tööandjaga.

Riigikohus leidis, et alama astme kohtud on teinud protseduurilisi vigu ja saatis asja arutusele tagasi Ringkonnakohtusse. Siiski kinnitas niipalju, et näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse (MKS § 83 lg 4). Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Töötajatega seotud äriühingute puhul väljendub tehingu näilikkus selles, et lepingu sisust tulenevalt oli tegemist töölepinguga, mistõttu tuleb käsundusleping ümber kvalifitseerida töölepinguks.

Käsundusleping või tööleping

Käsunduslepingut saab sõlmida nii füüsilise isiku kui ettevõtjaga, töölepingut saab sõlmida ainult füüsilise isikuga.

Reaalselt taandubki kogu vaidlus töökorraldusele. Kui sinu töö saab sisuliselt liigitada käsunduslepingu alusel töötamiseks, on sul täiesti legaalne võimalus loobuda töölepingulisest suhtes ja esitada selle asemel arved oma firma kaudu. Kuidas neil lepingutel vahet teha, loe siit: https://pilvebyroo.ee/lepinguliigid/

NB! Lepingu nimetus ei ole oluline, vaid sisu!

Töölepingu oluline aspekt on see, et tööandja määrab sinu töötegemise aja ja koha.

UK praktika

Eelmisel aastal suhtlesin kunagise töökaaslasega, kes juba pikemat aega Londonis elab.

Paar aastat tagasi tegi ta ka endale lõpuks £1 aktsiakapitaliga Ltd (võrreldav meie sissemakseta osaühinguga). Enamus London City konsultante pidigi töötama oma £1 Ltd kaudu – esitavad arved oma teenuste eest, maksavad endale töötasu täpselt niipalju, et kindlustada riiklik pension (nii £8k aastas) ja ülejäänud osa dividendidena. Kui muidu on maksukoormus nii 65% ringis, siis sellist teed kasutades jääb maksukoormus 40-45% juurde.

Maksuameti praktika

Kuna UK-s on läbi oma firma töötamine nii levinud, siis otsustasin uurida nende maksuameti praktikat. UK maksuametil on selline reegel nagu IR35, pärit aastast 2000, mille abil hinnatakse, kas tegemist on töösuhte või reaalse ärisuhtega. Varem sellised reeglid puudusid, aga kui palgatöötajad massiliselt oma firmadesse suundusid ja palga asemel dividende hakkasid maksma, proovis UK teemat rangemalt reguleerida. Eriti sellist „Friday to Monday“ skeemi, kus inimene lahkus reedel töölepinguga töötajana ja tuli esmaspäeval tagasi oma firma esindajana, täites jätkuvalt samal kohal samu ülesandeid.

Jahutamaks meie maksuameti entusiasmi sarnaseid reegleid kirjutamast – see reeglistik reaalselt siiski ei toimi. Uuritavaid juhtusid on vähe, täiendavad maksutulud on olnud vaid 1% loodetust ja sissenõudmisega seotud kulud on kõrged.

Samuti suhtuvad erinevad eksperdid neisse reeglitesse väga kriitiliselt:

  • Väikeettevõtjat tahetakse maksustada samamoodi nagu töötajaid, samas suurest osast töölepinguga töötamise hüvedest jääb ta ikkagi ilma;
  • Ei arvestata tänapäevase paindliku ja kiire ettevõtluskeskkonnaga, kus paljud professionaalid (eriti IT alal) töötavadki iseseisvalt ja lühiajaliste lepingutega;
  • Reguleerimine on liiga keeruline, liiga kallis ja liiga vähe saadakse täiendavat maksutulu.

UK maksuamet kasutas vahepeal hindamiseks spetsiaalset punktisüsteemi.

Hiljuti võeti see maha kui ebaefektiivne – aga samas annab see siiski väga hästi selle loogika edasi, kuidas eristada kas tegemist on ärisuhtega või töösuhtega.

Kokkuvõtteks, kui sinu ettevõte kannab finantsriske, teeb investeeringuid, kasutab töötamiseks abilisi ja käitub nagu normaalne äriühing – äriplaanid, kindlustused jms, siis ei ole maksuametil kindlasti mingit nurinat.

Eestis on proovitud seda vaidlustada vaid üksikutel juhtudel ja siis ka vaid tõesti siis kui on sisult ka tegemist täiesti tavalise töösuhtega.

2. Kuidas maksta endale palka? Kas töötasuna või dividendidena?

Maksuamet on korduvalt proovinud dividende töötasuks ümber arvestada, aga siiani pole tal õnnestunud ühtegi kohtuvaidlust võita.

Maksukohustuslasel peab olema vabadus teha tema poolt valitud toiminguid, arvestades muu hulgas maksunduslike kaalutlustega, ning kellelgi ei ole kohustust korraldada oma tegevust viisil, millega kaasneb kõrgem maksukoormus. (Riigikohtu lahend).

Omanikul on õigus teha oma firmas tasuta tööd ja maksuametil on väga keeruline tõestada, milline osa tulust peaks olema maksustatav töötasuna.

Maksuamet arvas, et enne dividendide maksmist peaks maksma endale vähemalt keskmist palka. 2009.a ringkonnakohtu lahendis seda arvamust ei toetatud.

Maksukohustuse suurus peab olema prognoositav. Äriühingul peab olema mingi tugipunkt, millele tuginedes hinnata, kui suur peab olema osanikust töötaja palk, selleks, et maksuhaldur sellega nõustuks.

Mingit head metoodikat välja töötatud ei ole. Maksuamet siiski kutsub ettevõtjaid “kohvile” ja püüab neile selgitada, et nad võiksid omale maksta valdkonna keskmist palka.

Kas on põhjuseid, miks endale siiski palka maksta?

Kui tegemist on väikese lisatööga ja olemas on korraliku palgaga põhitöökoht – siis ausalt öeldes ei näe selleks ühtegi põhjust.

Kui tegemist on ainsa sissetulekuga, siis tasuks siiski kaaluda.

Variandid makstava töötasu suuruse osas

  1. Sotsiaalmaksu miinimummäära ulatuses (ehk eelmise aasta miinimummäära ulatuses) – tagab ravikindlustuse. Kui ravikindlustust riigi kaudu ei ole (tudeng, pensionär, väikelapse-ema jne), siis tasuks seda varianti vähemalt kindlasti kaaluda;
  2. Miinimumpalk – kehtib ainult töölepinguga töötajatele, juhatuse liikmele midagi täiendavalt juurde ei anna;
  3. Riigi keskmine palk – tagab riikliku pensioni keskmise taseme. Omaette küsimus kui palju see lubadus reaalselt tulevikus väärt on;
  4. Oma eriala keskmine palk – ei anna lisaväärtust. Maksuametile meeldib see variant kõige enam mõistagi.

Veel dividendide maksmise miinuseid

  • Dividendide maksmisel ei laeku 2.samba fondi sentigi, ei sinu palgalt ega riigi poolt.
  • Dividende tohib maksta ainult eelmise aasta jaotamata kasumi ulatuses ja eeldusel, et osakapital on sisse makstud. Töötasu saab maksta ka siis kui osakapital on sisse maksmata ja ettevõtte on jooksvas kahjumis.

Googeldasin ka UK praktikat ja paistab, et levinud on järgmine skeem. Maksta endale väikest palka, mis tagab minimaalse vajaliku sotsiaalkindlustuse ning ülejäänud osa dividendidena.

Kokkuvõtteks – mõtle ja kaalu ja arvuta. Üks väga hea ja turvaline lahendus on põhitöö kõrvalt väikesed nö haltuuraotsad suunata läbi oma ettevõtte ning saadud tulu arvelt katta oma koolituskulusid ja teha investeeringuid. Kui plaanis kogu tegevus OÜ-sse suunata, siis tuleks hoolikamalt kaaluda. Tulu on kopsakas, aga mõningad riskid läbi enda OÜ töötamisega seonduvad sellega siiski ka.

| muudetud 22.10 2024 |