Ostukorv

Arhiiv

Kuidas saab kodukontori kulusid kompenseerida?

/, maksud/Kuidas saab kodukontori kulusid kompenseerida?

Juhul kui ettevõtja töötab mitte renditud ruumides, vaid kodukontoris, on võimalik osa koduga seotud jooksvaid kulusid kanda firma kuludesse. Samuti saab ettevõtte arvelt osta kodukontori jaoks vajaliku mööbli ja kontoritehnika.

Milline proportsioon?

Tuleb määrata, milline osa korterist või majast on kasutusel isiklikuks otstarbeks, milline ettevõtluseks. Näiteks kui on kolmetoaline korter, millest üks tuba on sisustatud kontoriks, ütleme, et korteri pindala kokku 40 m2, kontorina kasutatav tuba 10m2, siis on keskmiselt neljandiku kulude ettevõtte kuludena näitamiseks õigustatud. See kalkulatsioon tasuks üles kirjutada ja koos teiste dokumentidega arhiveerida, et hiljem vajadusel põhjendada.

Kindlasti peavad olema kõik kulud põhjendatult ettevõtlusega seotud ja dokumentidega tõestatud. Ka kommunaalkulude arve tuleks komponentide lõikes üle vaadata, kas kõik kulud on ikka sobilikud ja millises ulatuses. Näiteks tõenäoliselt oleks õigem kajastada veekuludest väiksem osa ettevõtlusega seotud kuluna kui neljandik, kaabel-TV kulu ja ühistu kogutav laenumakse hoopiski ettevõtte kuludest välja jätta, aga seevastu internetikulust kanda ettevõtte arvele pool. Täpne arvestus näitab ka maksuametnikule, et ettevõtja on hoolikalt kulusid hinnanud.

Kuidas vormistada?

Ettevõte võib vastava osa kuludest nii otse omalt arvelt maksta või korteri omanikule kompenseerida. Tavaliselt tehakse selleks lihtne üheleheküljeline leping, kus lepitakse kokku, millised kulud kompenseeritakse ja millises ulatuses. Seejärel teeb korteri omanik (näiteks kord kuus) kuluhüvitisnõude, kuhu lisab vajalikud tshekid ja arved ning selle alusel saab ettevõttelt raha tagasi. Lisatud tšekkidele ja arvetele tuleks märkida kasutatav proportsioon ja lisada ettevõtte nimi ja aadress. Kodukontori tasuta kasutamise lepingu näidist vaata siit.

Kui tegemist on ainult kulude osalise kompenseerimisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja ettevõte midagi maksuametile maksma ei pea. Kui otsustatakse, et lisaks kulude kompenseerimisele makstakse ruumide eest ka üüri, siis üürisummalt peab ettevõte tulumaksu kinni pidama ja riigile ära maksma. Üürisumma kokkuleppimisel peab arvestama, et see jääks siiski mõistlikule tasemele. Üürilepingu näidist vaata siit.

Käibemaksukohuslasest ettevõte peab arvestama, et ostukäibemaksu saab tagasi küsida ainult ettevõtte nimele väljastatud arvetelt. Kuludokumendiks sobib küll ettevõtja kui eraisiku poolt esitatud kuluhüvitisnõue, millele on lisatud eraisiku nimele väljastatud arved/tšekid, aga ostukäibemaksu ettevõte neilt tagasi ei saa. Korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetel niikuinii käibemaksu peal ei ole, seega see pole probleemiks. Elektriarved on käibemaksuga, aga nendega paraku midagi ette võtta ei saa. Lauatelefoni- internetiarvete osas võib võimalusel kasutada teistpidi lähenemist – vormistada leping ettevõtte nimele ning osa kuludest ettevõttele hüvitada. Või vormistada eraldi lepingud. Omaniku eluasemelaenu ja –intressikulusid hüvitada ei saa.

Maksuriskid korteriomanikule?

1) Korteri võõrandamine

Kui plaanis kunagi kõnealune korter (või maja) maha müüa, siis tuleks mingil mõistlikul ajal enne müüki lõpetada korteri ametlik kasutamine ettevõtluses. Tulumaksuvaba on müügist saadud tulu (müügihind – ostuhind – tehingukulud) eeldusel, et tegemist oli müüja peamise elukohaga. Maksuameti seisukoha järgi kui korterit kasutati osaliselt ka muul otstarbel kui isikliku elukohana, näiteks kodukontorina, tuleb vastavas ulatuses saadud tulult tulumaks ära maksta. Näiteks kasum vara müügist 10 000 eurot, kodukontori kulusid hüvitati 30% ulatuses, tulumaks tuleks arvestada 10 000 x 30%=3000 eurolt. Kui võõrandamisest tulu ei saadud, siis tulumaksu maksma ei pea.

See seisukoht on vaieldav, nt Maksumaksjate Liidu maksuseaduste kommentaarides on arvatud, et osaline maksustamine tuleb kõne alla vaid siis kui tegemist on reaalselt elukohaks mittesobivate ruumidega (nt töökoda). Kellel teema aktuaalne, uurib lähemalt. Riskivabam lähenemine on mõistlik aeg enne võõrandamist kulude hüvitamine lõpetada. Maksuamet on toonud oma juhendis näiteks kolm aastat, tõenäoliselt piisab ka aastast.

2) Laenuintresside tulumaksuvabastus

Lisaks võib tekkida pigem filosoofiline küsimus, kas osaliselt kodukontorina kasutatava eluasemelaenuga soetatud korteri korral võib omanik laenuintressid 100% tagasi küsida või tuleks ka seal arvestada proportsionaalselt. Tulumaksuseadus §25 lg1 räägib laenu võtmise sihtotstarbest, mitte reaalsest kasutamisest konkreetsel kalendriaastal, nii et pigem siinkohal probleemi ei ole. Otseselt selle kohta mingeid kommentaare ei leidnud. Samas väljaüüritud korteri laenuintressidelt tulumaksu tagasi ei saa.

PS. Vaata ka teisi postitusi samast seeriast.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2016-11-15T11:51:25+00:00 27. mai 2013|kodukontor, maksud|15 kommentaari

15 kommentaari

  1. 123 25. september 2013 at 19:35 - Reply

    Kuidas on lood kodukontori ja maamaksu ning maamaksuvabastusega?

  2. Krista 26. september 2013 at 11:22 - Reply

    Hea küsimus, tänud!

    Maamaksuseadus § 11 lg 1 ütleb, et maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik, tema omandis oleva elamumaa osas (tiheasustusalal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses) kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

    Et siis taandub küsimus sellele, kas sellel krundil on sinu elukoht või mitte.
    Kui sa seal majas ikkagi elad, siis on sinule kuuluval maal olevas hoones ikkagi sinu elukoht, isegi kui osas hoones toimetab mõni firma.
    Jutt on meil siiski maamaksust, mitte kinnisvaramaksust nagu mõnes teises riigis.

  3. Toomas 20. jaanuar 2015 at 09:59 - Reply

    Kui rendin oma elukaaslaselt garaazi, seal on mul kontor ja väike töökoda. Elekter läheb elamisega kõik samasse patta. Kui panen näiteks garaazi eraldi voolumõõtja, kas siis on hüvitamisega kõik ok?

  4. Krista Teearu 20. jaanuar 2015 at 10:16 - Reply

    Mõistlik mõte! Jah, siis on selge jaotus 🙂

  5. Carmen 6. aprill 2015 at 20:32 - Reply

    Kas kodukontori kulude osalisest hüvitamisest on vaja maksuametit informeerida? Kuidas see kontroll välja näeb kui müün kinnisvara. Pean ise deklareerima, et on kasutatud ettevõtluseks x osa ja seejärel kontrollitakse firma dokumente? Tänan

  6. Krista 7. aprill 2015 at 05:41 - Reply

    Praeguse seisuga kodukontori kulusid deklareerima ei pea.
    Jah, kinnisvara müügil pead ise arvestama.
    Mõistlik oleks muidugi enne müüki kodukontoriks kasutamine ära lõpetada ..

  7. Huviline 24. juuli 2015 at 20:15 - Reply

    Suur tänu hea artikli ja asjalike juhiste eest. Vaadates kodukontori tasuta kasutamise lepingut, jäi minul üks asi segaseks. Kui lepingu objektiks on pandud üks tuba nt suurusega 15m2, oletame et see moodustab 25% korterist ning soovin ettevõtte kuludesse panna siis 25% elektriarvest. Kas pean siis lepingu lisasse, kõrvalkulude jaotuse alla panema osakaaluks 100%?

    Või on selles lisas ära määratud ettevõtte kuludesse minev osakaal 25% tervest elupinnast. Loodetavasti on mu küsimus arusaadav. Tänud ette!

  8. Krista 25. juuli 2015 at 13:18 - Reply

    Lepingu lisasse võiks panna nii, et loogika on üheselt selge ..
    Kogu korteri kulud liigiti ja sellest siis milline % oleks ettevõtte kulu 🙂

  9. Kodukontor 10. mai 2016 at 16:39 - Reply

    Tere,
    Ettevõttel on kontori üürileping lõppenud, kuid ametlik reg. aadress on viimase kontori aadressil.
    Mul on kaks küsimust:
    1. kas selleks et ettevõte võiks kodukontori kulusid hüvitada, peaks ettevõtte olema ka kodusele aadressile registreeritud?
    2. sama küsimus ka isikliku sõiduauto kulude hüvitamisega seoses – kui pean päevikut, kas siis sõidu alustamine võib olla kodunt või peab selleks samuti olema ettevõte kodusel aadressil registreeritud?
    Tänan!

    • Anna-Liisa 29. november 2016 at 11:57 - Reply

      Tere,
      1. Ettevõte ei pea olema kodusele aadressile registreeritud (juriidiline aadress võib olla midagi muud), küll aga peaks kodukontori kasutamine (kulude hüvitamise protsent) olema fikseeritud kirjalikult (näiteks artiklis nimetatud lepinguga).
      2. Isiklik auto ja kodu on selline hall ala, 100% selgeid reegleid ei ole. Sõit algab üldiselt kontorist (mis aadressil on kontor), lubatud on muide ka variant kodust kliendini kui see on mõistlikum, kuid kliendi juurest koju ei ole lubatud. Lähtuda tuleks talupojamõistusest ja mõistlikkusest, et kui Sina maksaks oma töötajale omast taskust, mis oleks õiglane. Meeles tuleb ka pidada, et tõendamis/põhjendamis kohustus on ettevõtjal – seega peab olema kõik põhjendatult dokumenteeritud.

  10. anneli 28. november 2016 at 12:21 - Reply

    Kas on võimalik ka, et kogu elektriarve kompenseeritakse aga nt. küttekulud jms selle arvelt ei kompenseerita.
    Kui on võimalik, kuidas seda vormistada?

    • Anna-Liisa 29. november 2016 at 10:04 - Reply

      Tere Anneli, korrektne on siiski erinevatelt kuludelt proportsioonis hüvitust arvestada. Kui tööd tehakse kodukontoris arvutiga (lisaks printer,skänner,jmt), siis võib-olla võib elektriarve summa, mis ettevõtte kanda jääb, protsentuaalselt suurem olla kui muudel kuludel (see oleneb väga palju konkreetsest kodukontorist, seadmetest kodus, jne) ning võib-olla summa sumaarumina on võimalik hüvitada sama summa, mis oleks tekkinud kui kompenseeritakse ainult elektriarve ja muid kulusid mitte, kuid ametlikult ühte kulu hüvitada täismahus ja teist mitte ei saa. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus kontrolli puhul tuleb elektriarve arvestada ikkagi ümber mingiks protsendiks, kuid teisi kulusid lisada enam tagantjärgi ei lubata ja kokkuvõtes jääb enamus kulusid ikka eraisiku kanda.

  11. Kati 22. veebruar 2017 at 10:39 - Reply

    Tere!

    Kui ma elan üürikorteris (on korrektne fikseeritud tasuga üürileping) ning minu OÜ kodukontor on üürikorterist üks tuba (neljatoaline korter), siis kas ma tohin endale hüvitada osaliselt ka üürikulu?

  12. Krista 22. veebruar 2017 at 12:52 - Reply

    See läheks samamoodi maksustamisele nagu endale üüri maksmine 🙂
    Kommunaalkulude kompenseerimine on ok.

  13. Marleen 16. juuni 2017 at 21:49 - Reply

    Tere!

    Mul on selline küsimus, et kui ma elan üürikorteris ja kasutan seda ka kodukontorina ning kompenseerin osa kommunaalkuludest, kas siis mu elukaaslane, kes kasutab korterit samuti kodukontorina, võiks ka neid kulusid oma ettevõtte raamatupidamises näidata? Või pole selline topeltnäitamine lubatud? Arveid maksan mina.

    Sama küsimus on tekkinud mul nii teoreetilisel tasandil ka muude kulude, a-la bussipiletite hüvitamise kohta – et kuidas saab kontrollida seda, et üks kulu ei käiks läbi mitme ettevõtte raamatupidamisest?

Kommenteeri

four × 1 =