Juhul kui ettevõtja töötab mitte renditud ruumides, vaid kodukontoris, on võimalik osa koduga seotud jooksvaid kulusid kanda firma kuludesse. Samuti saab ettevõtte arvelt osta kodukontori jaoks vajaliku mööbli ja kontoritehnika.

Milline proportsioon?

Tuleb määrata, milline osa korterist või majast on kasutusel isiklikuks otstarbeks, milline ettevõtluseks. Näiteks kui on kolmetoaline korter, millest üks tuba on sisustatud kontoriks, ütleme, et korteri pindala kokku 40 m2, kontorina kasutatav tuba 10m2, siis on keskmiselt neljandiku kulude ettevõtte kuludena näitamiseks õigustatud. See kalkulatsioon tasuks üles kirjutada ja koos teiste dokumentidega arhiveerida, et hiljem vajadusel põhjendada.

Kindlasti peavad olema kõik kulud põhjendatult ettevõtlusega seotud ja dokumentidega tõestatud. Ka kommunaalkulude arve tuleks komponentide lõikes üle vaadata, kas kõik kulud on ikka sobilikud ja millises ulatuses. Näiteks tõenäoliselt oleks õigem kajastada veekuludest väiksem osa ettevõtlusega seotud kuluna kui neljandik, kaabel-TV kulu ja ühistu kogutav laenumakse hoopiski ettevõtte kuludest välja jätta, aga seevastu internetikulust kanda ettevõtte arvele pool. Täpne arvestus näitab ka maksuametnikule, et ettevõtja on hoolikalt kulusid hinnanud.

Kuidas vormistada?

Ettevõte võib vastava osa kuludest nii otse omalt arvelt maksta või korteri omanikule kompenseerida. Tavaliselt tehakse selleks lihtne üheleheküljeline leping, kus lepitakse kokku, millised kulud kompenseeritakse ja millises ulatuses. Seejärel teeb korteri omanik (näiteks kord kuus) kuluhüvitisnõude, kuhu lisab vajalikud tshekid ja arved ning selle alusel saab ettevõttelt raha tagasi. Lisatud tšekkidele ja arvetele tuleks märkida kasutatav proportsioon ja lisada ettevõtte nimi ja aadress. Kodukontori tasuta kasutamise lepingu näidist vaata siit.

Kui tegemist on ainult kulude osalise kompenseerimisega, siis see ei ole eraisiku jaoks maksustatav tulu ja ettevõte midagi maksuametile maksma ei pea. Kui otsustatakse, et lisaks kulude kompenseerimisele makstakse ruumide eest ka üüri, siis üürisummalt peab ettevõte tulumaksu kinni pidama ja riigile ära maksma. Üürisumma kokkuleppimisel peab arvestama, et see jääks siiski mõistlikule tasemele. Üürilepingu näidist vaata siit.

Käibemaksukohuslasest ettevõte peab arvestama, et ostukäibemaksu saab tagasi küsida ainult ettevõtte nimele väljastatud arvetelt. Kuludokumendiks sobib küll ettevõtja kui eraisiku poolt esitatud kuluhüvitisnõue, millele on lisatud eraisiku nimele väljastatud arved/tšekid, aga ostukäibemaksu ettevõte neilt tagasi ei saa. Korteriühistu poolt väljastatud kommunaalkulude arvetel niikuinii käibemaksu peal ei ole, seega see pole probleemiks. Elektriarved on käibemaksuga, aga nendega paraku midagi ette võtta ei saa. Lauatelefoni- internetiarvete osas võib võimalusel kasutada teistpidi lähenemist – vormistada leping ettevõtte nimele ning osa kuludest ettevõttele hüvitada. Või vormistada eraldi lepingud. Omaniku eluasemelaenu ja –intressikulusid hüvitada ei saa.

Maksuriskid korteriomanikule?

1) Korteri võõrandamine

Kui plaanis kunagi kõnealune korter (või maja) maha müüa, siis tuleks mingil mõistlikul ajal enne müüki lõpetada korteri ametlik kasutamine ettevõtluses. Tulumaksuvaba on müügist saadud tulu (müügihind – ostuhind – tehingukulud) eeldusel, et tegemist oli müüja peamise elukohaga. Maksuameti seisukoha järgi kui korterit kasutati osaliselt ka muul otstarbel kui isikliku elukohana, näiteks kodukontorina, tuleb vastavas ulatuses saadud tulult tulumaks ära maksta. Näiteks kasum vara müügist 10 000 eurot, kodukontori kulusid hüvitati 30% ulatuses, tulumaks tuleks arvestada 10 000 x 30%=3000 eurolt. Kui võõrandamisest tulu ei saadud, siis tulumaksu maksma ei pea.

See seisukoht on vaieldav, nt Maksumaksjate Liidu maksuseaduste kommentaarides on arvatud, et osaline maksustamine tuleb kõne alla vaid siis kui tegemist on reaalselt elukohaks mittesobivate ruumidega (nt töökoda). Kellel teema aktuaalne, uurib lähemalt. Riskivabam lähenemine on mõistlik aeg enne võõrandamist kulude hüvitamine lõpetada. Maksuamet on toonud oma juhendis näiteks kolm aastat, tõenäoliselt piisab ka aastast.

2) Laenuintresside tulumaksuvabastus

Lisaks võib tekkida pigem filosoofiline küsimus, kas osaliselt kodukontorina kasutatava eluasemelaenuga soetatud korteri korral võib omanik laenuintressid 100% tagasi küsida või tuleks ka seal arvestada proportsionaalselt. Tulumaksuseadus §25 lg1 räägib laenu võtmise sihtotstarbest, mitte reaalsest kasutamisest konkreetsel kalendriaastal, nii et pigem siinkohal probleemi ei ole. Otseselt selle kohta mingeid kommentaare ei leidnud. Samas väljaüüritud korteri laenuintressidelt tulumaksu tagasi ei saa.

PS. Vaata ka teisi postitusi samast seeriast.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus