Ostukorv

Arhiiv

Juriidilise isiku residentsus ja püsiv tegevuskoht

Avaleht/rahvusvaheline äri/Juriidilise isiku residentsus ja püsiv tegevuskoht

Ettevõtete residentsuse loogika on sarnane üksikisikute residentsuse loogikaga  – tea mõlema riigi reegleid ja kahe riigi reeglite konflikti korral uuri maksulepingut. Sa pead teadma, millisel riigil on õigus su ettevõtte kõigi tulude maksustamisele (residentsusriik) ja millisel riigil on õigus su kohapeal teenitud tulude maksustamisele (püsiva asukoha riik).

See on keeruline teema ja riigiti on reeglid väga erinevad, aga püüan siin võimalikult lihtsalt kirjeldada üldist loogikat ja võimalikke riske.

Milleks oluline?

Ettevõtte residentsuse määramine on oluline selleks, et teada millisele riigile sa pead esitama oma ettevõtte peamise tuludeklaratsiooni. Eestis on kerge unustada, et valdavas osas teistes riikides peavad ettevõtted oma tegevuse kohta igal aastal esitama riigile oma tuludeklaratsiooni ning teenitud kasumilt tulumaksu maksma.

Ettevõtte residentsuse määramise reeglid

Eesti ja ka näiteks tema lähinaabrid (Soome, Läti, Leedu ja Rootsi) lähtuvad loogikast, et ettevõte on registreerimismaa resident. Kui sinu ettevõte on Eesti äriregistris, siis Soomes äri ajades sinu ettevõte Soome residendiks ei saa ja seal oma aastast deklaratsiooni esitama ei pea (küll võib tekkida püsiv tegevuskoht, mis nõuab Soome tulude deklareerimist).

Samas paljud riigid (näiteks Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania) leiavad, et kui ettevõtet juhitakse nende riigist, siis on ettevõte nende resident.  Igal riigil on „juhtimise“ kohta omad spetsiifilised reeglid ja need tuleb kohalikust maksuametist üle kontrollida.

Kui sinu ettevõte on muutunud kahe riigi residendiks, siis tuleb uurida maksulepingut. Paraku on Eesti maksulepingutes sellisel juhul otsustavaks riikide maksuametite vahelised läbirääkimised, mis võivad venida päris pikaks. Senikaua peadki mõlemas riigis oma tulud deklareerima ja maksud tasuma.

Püsiva asukoha määramise reeglid

Püsiv asukoht teises riigis (maksulepingu mõistes) võib ettevõttele tekkida siis, kui tal on selles teises riigis olemas kindel äritegevusega tegelemise koht.  Püsiva asukoha tekkimise tingimused on kirjas riikidevahelises maksulepingus. Kohalikud reeglid võivad olla teistsugused, aga maksulepingu kokkulepe on neist kõrgem. Samas tuleb kohalikke reegleid ka teada, juhul kui need peaksid leebemad olema, siis saab neid kasutada. Maksuleping annab ainult soodustusi, mitte ei sea täiendavaid piiranguid.

Püsiva asukoha tekkimise tingimusteks on reeglina:

– füüsiliselt püsiv asukoht (nt kontor, aga ka pidev viibimine kliendi kontoris),
– ajaliselt pidev, regulaarne
– ettevõtte reaalses kasutuses, ei pea olema enda oma või renditud,
– läbi asukoha tekib äritegevus (näiteks müügiesindaja sõlmib lepinguid või räägib läbi kõik olulised tingimused), samas näiteks kaupade ladustamist või turu-uuringute läbiviimist ei loeta antud juhul äritegevuseks.

Kuna välisriikide ettevõtete püsiva tegevuskoha maksustamine on riigile kena täiendav sissetulekuallikas, siis maksuametnikud neid ka leida püüavad, pöörates tavalise ettevõtte kontrolli käigus tähelepanu ka ostudele teiste riikide ettevõtetelt.

Püsiva tegevuskoha kasumi maksustamine

Riigil on õigus maksustada püsiva tegevuskoha kaudu teenitud ärikasumit, vastavalt oma kohalikele reeglitele.  Ärikasumi arvestamine on keerulisem protseduur, mille käigus võetakse arvesse ka osa ettevõtte üldistest tegevuskuludest. Kui püsiva tegevuskoha tekkimist on tihti raske vaidlustada, siis ärikasumi arvestamise metoodika üle tasub teinekord vaielda. Kohalikud maksuametnikud ei ole kuskil reeglina eriti head rahvusvahelise maksustamise spetsialistid.

Kokkuvõtteks

Kui püsid Eestis ja tegutsed oma rahvusvahelise äriga vaid läbi interneti, ei teki sul mujal püsivat asukohta ja maksulepingute pärast ei tasu muretseda.

Kui talvitud Cran Canarial ja osutad oma Eesti klientidele läbi arvuti raamatupidamisteenust (jaa, minu unistus!), pole Hispaania maksuametil aimugi, et üks turist oma üürikorteris natuke ka äriga tegeleb ja samuti reaalseid riske ei ole.

Samas kui teine talvituja üürib läbi oma firma kohalikus juuksurisalongis tooli ja hakkab juuksuriteenust pakkuma, tekib tal Hispaanias püsiv tegevuskoht ja peab hakkama Hispaania riigile seal teenitud ettevõtte tulult tulumaksu maksma. Lisaks tahab ka Hispaania tema endale makstud palgalt töötasumaksud endale saada. Sellisel juhul on juba lihtsam ajutine tööleping sõlmida ja lasta kohalikul tööandjal maksudega tegeleda.

Ettevõtja ABC. Ellujäämise kursus alustavale ettevõtjale
Telli TASUTA 5-osaline kursus
- | 2017-06-14T16:07:15+00:00 9. oktoober 2013|rahvusvaheline äri|1 kommentaar

Üks kommentaar

  1. Marit 20. mai 2017 at 15:07 - Reply

    Tere!
    Suur tänu selle ning teiste ülihuvitavate ja -vajalike artiklite eest!
    Tahtsin juhust kasutada ning küsida, kas teises riigis alaliselt elava omaniku poolt Eestis asutatud ettevõtte puhul, mis osutab teenuseid ainult interneti kaudu (nt. veebilehtede kujundamine, nõustamine, tõlkimine, affiliate fee vms.), on maksukohustus (või siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustus) ainult Eestis?

Kommenteeri

14 − 4 =