Millised on olulised teemad juhatuse liikme lepingu juures? Tiia Raudmägi Iuring õigusbüroost selgitab.
Sageli tegutsevad juhatuse liikmed kas ilma lepinguta või töölepingu alusel. See ei ole korrektne ja viib sageli vaidluste tekkimiseni. Räägin siin täna, mida arvestada juhatuse liikmeks valimisel ja juhatuse liikme lepingu sõlmimisel.
Millal tuleb sõlmida juhatuse liikme leping?
Juhatuse liikme leping tuleb sõlmida isikuga, kes on valitud äriühingu juhatuse liikmeks.
Kas töölepingust piisab?
Juhatuse liige ei saa oma kohustusi täita töölepingu alusel, selle välistab töölepingu seadus. Juhul, kui isik on alguses olnud töötaja ja seejärel valitud juhatuse liikmeks, siis tuleb selgelt määratleda, kas juhatuse liikmeks valimiseks nõusoleku andmisega on poolte kokkuleppele tööleping lõppenud või ta jätkab töötamist nii töölepingu alusel kui ka juhatuse liikme lepingu alusel. Selline olukord on võimalik siis, kui töölepingu alusel täidetakse tööülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega ( nt. raamatupidaja, müügispetsialist, insener).
Juhatuse liikme valimine
Kes valib juhatuse liikme?
Esimene eeldus juhatuse liikme lepingu sõlmimiseks on see, et isiku kohta on tehtud tema ametisse valimise otsus. Osaühingu puhul valitakse juhatuse liige ametisse reeglina osanike koosoleku otsusega. Kui osaühingul on nõukogu, valib juhatuse liikme nõukogu. Osaühingu puhul võib juhatuse liikme valida ametisse kas kindal ametiajaga (reeglina 3 aastat) või tähtajatult.
Aktsiaseltsi puhul valitakse juhatuse liige nõukogu otsuse alusel. Aktsiaseltsi juhatuse liikme saab ametisse valida tavaliselt 3-5 aastaks, sõltuvalt põhikirja tingimustest.
Juhatuse liikme valimiseks on reeglina vajalik, et üle 50% osanikest või nõukogu liikmetest hääletaks konkreetse isiku valimise poolt. Seega kui näiteks väiksemas osaühingus on kaks võrdse osalusega osanikku, peavad mõlemad olema juhatuse liikmeks valimise otsuse poolt. Kui on kolm võrdse osalusega osanikku, piisab kahe osaniku poolthäälest. Otsuse kvoorumit on oluline teada, kui osanike vahel tekivad erimeelsused juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise vahel.
Osaniku õigused äriühingus
Kuna juhatus on äriühingut esindav organ, siis tuleb arvestada, et osanik, kes ei ole samal ajal juhatuse liige, ei oma seaduse järgi pädevust lepingute sõlmimisel, pangaga suhtlemisel jne. Osanik saab oma meelsust väljendada just läbi selle, kas soovib konkreetse isiku jätkamist juhatuses või usalduse kadumisel on õigus igal ajal juhatuse liige tagasi kutsuda.
Kui osanikud ja juhatuse liikmed kattuvad, siis võib olla olukord keerulisem ja tulebki vaadata, kelle on juhatuse määramiseks vajalik häälteenamus. Praktikas võib tekkida tupik osaühingu juhtimises, kui on kaks võrdse osalusega osanikku, kel on osaühingu juhtimise osas erinev nägemus. Kumbki ei saa muuta juhatust ilma teise osaniku nõusolekuta. Osanike õiguste jaotamisest loe lähemalt siit artiklist.
Äriregistri kanne juhatuse liikme osas
Juhatuse liikme esindusõiguse jõustumine
Oluline on teada, et äriregistri kanne ise ei ole õigustloova tähendusega. Samas vastutab äriühing selle eest, et kanded äriregistris vastaksid tegelikkusele, nii et juhatuse muutmisel tuleb esimesel võimalusel esitada vastavad andmed ka äriregistrile.
Juhatuse liikmeks valimine jõustub sisuliselt otsuse tegemisest, kui otsuses ei ole määratud teist kuupäeva. Juhatuse liige saab tegutseda äriühingu esindajana koheselt, kuid kolmandate isikute ees oma esindusõiguse tõendamiseks on vaja teha ka kanne äriregistris. Samas piisab esindusõiguse tõendamiseks ka vormikohaselt vormistatud osanike otsusest. Seadus nõuab, et osanike otsus juhatuse muutmise kohta oleks kas digitaalselt allkirjastatud või sellele on andnud notariaalselt kinnitatud allkirja äriregistrisse kantud juhatuse liige või osanik.
Juhatuse muutumisest teatamine
Kui äriühingul on nõukogu, peab äriregistrile tegema avalduse juhatuse muutmiseks nõukogu esimees. Kui nõukogu ei ole, allkirjastab avalduse uus juhatuse liige.
Juhatuse liikme tagasikutsumisel kaotab juhatuse liige esindusõigus tagasikutsumise ajast (eeldusel, et teda on tagasikutsumisest informeeritud). Kui äriregistri kanne on veel muutmata, siis juhatuse liige ise peab teadma, et tal puudub esindusõigus ja ta ei tohi enam ühingu nimel dokumente allkirjastada.
Juhatuse liikme esindusõigus
Teema, millega veel juhatuse liikme valimisel on vaja arvestada, on iseseisev või ühine esindusõigus. Tavapärane on see, et iga juhatuse liige võib äriühingut üksi esindada, s.t. sõlmida ilma teiste juhatuse liikmetega arutamata mistahes lepingu ( kui äriühingul on nõukogu, siis teatud tehingud nõuavad eelnevat nõukogu heakskiitu). Samas võib põhikirjaga ette näha, et juhatuse liikmed esindavad äriühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse.
Siin on oluline omavaheline koostöö ja usaldus. Eeldatakse, et juhatuse liikmed käituvad heas usus, hoolikalt ja äriühingule lojaalselt. Samas on eraldi esindusõiguse korral tekkinud probleeme, et on sõlmitud ühingu majanduslikku seisundit ohustavaid lepinguid teiste juhatuse liikmete teadmata. Seega uue juhatuse liikme valimisel võib kasvõi ajutiselt kaaluda ka ühise esindusõiguse määramist.
Esindusõiguse piiranguid saab juhatusele panna püsivalt või ajutiselt põhikirjas, osanike, nõukogu või juhatuse enda otsusega. Samas teiste lepingupartnerite suhtes kehtivad need piirangud üksnes siis, kui ühine esindusõigus on kantud äriregistrisse. Kui seda tehtud ei ole ja juhatuse liige rikub lepingut sõlmides talle kehtivaid piiranguid, saab äriühing juhatuse liikmelt nõuda vaid kahju hüvitamist, kuid sõlmitud lepingut tuleb ikkagi täita, kui teine lepingupool just kokkuleppel ei ole nõus lepingut muutma või lõpetama.
Juhatuse liikme lepingu tingimused
Juhatuse liikme lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses toodud käsunduslepingu tingimusi, võttes arvesse ka juhatuse liikme kohta käivaid äriseadustiku sätteid.
Seaduse järgi võib juhatuse liikme leping olla sõlmitud ka suuliselt, kuid kokkulepete tõendamiseks soovitame selle alati teha kirjalikus vormis.
Põhilisi juhatuse liikme õigusi ja kohustusi reguleerib äriseadustik § 180-187, kuid täpsemad ülesanded, tasu, lepingu lõpetamise tingimused jms tuleb pooltel täiendavalt ise kokku leppida.
Lepingu allkirjastamine
Juhatuse liikme lepingu sõlmimisel tekib küsimus, kes kirjutab alla lepingule teise poolena, sest tavaliselt ju kõiki lepinguid allkirjastab juhatuse liige ise. Siin näeb äriseadustik ette, et äriühingu esindaja juhatuse liikme lepingu sõlmimisel tuleb määrata vastavalt kas osanike või nõukogu otsusega. Lisaks tuleb selles otsuses määrata kindlaks juhatuse liikme lepingu põhitingimused (eelkõige töötasu, ametiaeg, hüvitised).
Juhatuse liikme töökorralduse määramine
Kuna juhatuse liikmele ei kohaldu automaatselt töölepingu seaduses töötajatele ette nähtud õigused nagu õigus puhkusele, kindel töö- ja puhkeaja korraldus, siis kõik need tingimused tuleb kokku leppida eraldi juhatuse liikme lepingus.
Juhatuse liikme tasult ei tule maksta töötuskindlustusmakseid, samas tuleb arvestada, et juhatuse liiget ei saa koondada ja pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist ei ole õigust ka Töötukassast saada töötuskindlustushüvitist (v.a. juhul, kui on olnud ka tööleping).
Kõige sagedasemad on vaidlused juhatuse liikme õiguste üle olukorras, kui puudub kirjalik leping ja leping lõpetatakse ennetähtaegselt. Kui pooled ei ole selgesõnaliselt lahkumishüvitistes kokku leppinud, siis õigust hüvitisele ei teki. Seega on juhatuse liikme huvides, et tal oleks kirjalik leping, mis reguleerib, millistel juhtidel ning millises summas on lepingu lõppemisel või lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel juhatuse liikmel õigus lahkumishüvitisele.
Juhatuse liikme konkurentsipiirang
Sageli on äriühingu jaoks tähtsad teemad ka ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld. Lepingus on võimalik määrata konkurentide nimed, valdkonnad ja konkurentsipiirangu kestus. Erinevalt töölepingu seadusest äriühingu juhatuse liikme korral seadus ei nõua eraldi hüvitise maksmist konkurentsipiirangu eest pärast juhatuse liikme lepingu lõppemist, samas poolte kokkuleppel saab selle määrata.
Kui konkurentsipiirangu eest on pärast lepingu lõppemist ette nähtud hüvitis, tuleb ka olla hoolikas, mis tingimustel see kehtib ja kuidas seda piirangut saab lõpetada. Juhatuse liikme konkurentsipiirangu hüvitise osas on tehtud Riigikohtu poolt hiljutine lahend AS Tallinna Sadama vaidluses (kohtuasi nr 2-16-11889), kus juhatuse liige astus ise ametist tagasi ja ligi aasta hiljem esitas AS Tallinna Sadam vastu konkurentsipiirangu hüvitise nõude. Esimese astme kohtud mõistsid konkurentsipiirangu hüvitise välja, riigikohus tühistas otsuse ja saatis asja uuesti arutamiseks ringkonnakohtule.
Seega halvasti vormistatud dokumendid või dokumentide vormistamata jätmine võib viia väga pikkade kohtuvaidlusteni! Soovitame konsulteerida juriidilistes küsimustes juristiga pigem enne dokumentide allkirjastamist, et ära hoida hilisemad närvesöövad ja kulukad vaidlused.
Kui vajad korrektselt vormistatud ja põhjalikku juhatuse liikme lepingut, võta palun minuga ühendust.
Tiia Raudmägi
IURING õigusbüroo jurist
www.iuring.ee
| muudetud |
Leave A Comment