Erisoodustuste maksustamine

Erisoodustus on selline kulu, mida maksuamet loeb peaaegu võrdväärseks palgaga ja nõuab selle peaaegu samaväärset maksustamist. Erisoodustust saab osutada ainult inimesele, kes on ettevõttega seotud.

Mis on erisoodustus?

Erisoodustus on kaup või teenus, mida tööandja töötajale annab tasuta või soodushinnaga ja just seetõttu, et tegemist on oma töötajaga. Kui kõigile pakutakse soodushinda, siis ei ole tegemist erisoodustusega.

Erisoodustus ei ole oma sisult töötaja tööks vajalik. Seega tööriided ja kontoritarbed ei ole erisoodustus, sõltumata hinnast. Isegi kui pastakaks on Parker, töötool maksis 2000 eurot või juhataja tööautona kasutatakse Porchet. Autode maksustamisel on omaette reeglid.

Erisoodustus peab olema töötaja jaoks rahalise väärtusega. Näide – tööandja maksis kinni raamatupidaja kudumiskursuse. Tööks see vajalik ei ole ja muidu oleks raamatupidaja ise selle kursuse oma netopalgast kinni maksnud. Järelikult erisoodustus.

Kui autode teema praegu kõrvale jätta, siis erisoodustuseks loetakse:

– eluasemekulude katmist (nt tasuta korter õpetajale),
– lähetuskulude nõutud määradest ohtramat maksmist (nt luksuslik spahotell),
– tavakliendiga võrreldes soodsama hinnaga või hoopis tasuta kauba või teenuse müümist,
– tööga mitteseotud kindlustusmaksete maksmist (nt pensionikindlustus),
– lubatust madalama intressiga laenu andmist,
– turuhinnast kõrgema hinnaga kaupade või teenuste ostmine,
– laenu tagasinõudmata jätmine,
– muu tööks mittevajaliku koolituse eest tasumine (nt kudumiskursus).

Sünnipäevaks kingitud lilli ja joogivett ei loeta erisoodustuseks. Lilled kui ruumikaunistus on tavaline kulu, äripartnerile kingitud lilled on ärikingitus.

Teema olulisus

Ettevõtjale on oluline teada, millistelt kuludelt tahab riik täiendavaid makse saada.

Esiteks seetõttu, et see suurendab ju kokkuvõttes ettevõtte kulusid ja teiseks, kui väikefirma ei ole käibemaksukohuslane, igakuiselt töötasu ei maksa ja raamatupidamist korrastatakse kord või paar aastas, siis võib maksukohustus tulla mitu kuud hiljem üllatusena, tuleb tagantjärele deklaratsioon esitada ja lisaks veel ka maksuviivist maksta.

Kellele saab ettevõte osutada erisoodustust?

Erisoodustust saab osutada suhteliselt piiratud inimeste ringile:

– juhatuse või nõukogu liikmed,
– töölepinguga töötajad,
– muu lepingu alusel ettevõttes töötavad inimesed, nt töövõtuleping, käsundusleping, ka pikaajaliselt ettevõttele kaupu müüvad inimesed,
– eelnevalt nimetatud inimeste abikaasa, elukaaslane või lähisugulane,

Lisaks, kui ettevõtjal on mitu firmat Eestis, siis kehtivad need reeglid kokku kõigi ettevõtetega seotud isikute suhtes, st kui firma A annab firma B töötajale tasuta süüa, siis on see ka erisoodustus.

Erisoodustuse maksustamine

Erisoodustust maksustatakse tagurpidi, nagu inimene oleks selle hüve rahas kätte saanud.

Maksude arvutamine

Kudumiskursus maksis 100 eurot.
1) tulumaks tagurpidi: 100*20/80%=25
2) soodustus + tulumaks = „brutotöötasu” summa, 100+25=125
3) sellelt arvutame sotsiaalmaksu: 125*33%= 41.25

Riigile tuleb 100 euroselt erisoodustuselt lisaks maksta: 25 eurot tulumaksu ja 41.25 eurot sotsiaalmaksu, kokku 66.25 eurot.

Lisaks ei tohi käibemaksukohuslasest firma nendelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kõik maksud koos käibemaksuga summalt.

Töötuskindlustusmakse ja pensionikindlustusmakse erisoodustustelt ei arvestata.

Täpsemalt võib lugeda:

Tulumaksuseadus §48.

Maksuameti pikk ja põhjalik juhend erisoodustuste ning nende maksustamise kohta.

| muudetud 28.03 2021 |