Kontserniks nimetatakse ettevõtete gruppi. Kontsernil on emaettevõtja ja tütarettevõtjad.
| Kõige lihtsam pisike kontsern koosneb emast ja tütrest. |  |
| Võib olla mitmeid tütarettevõtjaid… |  |
| või mitmekorruseline kontsern… |  |
Miks kontsern kasulik on?
Eraldi ettevõtteid on kasulik hoida nt
- varade kaitseks – väärtuslik vara hoitakse riskantsest äritegevusest eraldi.
- rahvusvahelistes kontsernides on suur roll ka maksude planeerimisel, aga sellega tegelevad eraldi maksuspetsialistid. tõenäoliselt sul seda vaja ei ole.
- riskide juhtimiseks – erinevad äritegevused hoitakse eraldi ettevõtetes, eriti erinevates riikides tegutsemiseks, eriti litsentseeritavad tegevused. kui mingi risk realiseerub, siis on kahju piiritletud ühe ettevõttega, mitte ei too endaga kaasa terve kontserni hävingut.
- optsiooniprogrammide rakendamiseks – töötajatele antakse ühe ettevõtte osalus, et tunnustada nende tööd, mitte osalus kogu suures kontsernis.
- mõeldes ette ettevõtete müügile – eraldi ettevõtet on kergem müüa kui hakata hiljem ühte äritegevust suurest ettevõttes eraldama.
Tavaliselt on kontserni struktuuris üks holding-ettevõte, mis omab erinevaid tütarettevõtteid, mis omakorda võivad tütarettevõtteid omada. Nt ühe tegevusvaldkonna erinevates riikides asuvad ettevõtted moodustavad ühe kontserni haru. Eraldi ettevõtted võivad olla varade (eriti kaubamärgi) hoidmiseks, kontserni finantseerimise korraldamiseks jne.
Kontserni struktuur tuleks hoolega võimalikult varases staadiumis läbi mõelda ja ettevõtete arv hoida siiski nii väikesena kui mõistlik, iga ettevõtte pidamine toob endaga kaasa kulud.
Mis on konsolideerimine?
Üheks oluliseks kontserniga kaasnevaks teemaks on raamatupidamise töö nimega konsolideerimine. Konsolideerimise eesmärgiks on saavutada tulemus nagu oleks tegemist ühe suure ettevõttega, mitte ettevõtete grupiga.
Konsolideerimisel tuleb elimineerida
- omavahelised müügid ja ostud
- omavahelised nõuded ja kohustused
- emaettevõtte bilansis oleva investeeringu vastu tütarde omakapitalid.
Seejärel tuleb üle vaadata ostuanalüüsides tehtud korrigeerimised – firmaväärtust ja muid immateriaalseid varasid tuleb konsolideerimistabelis eraldi amortiseerida.
Kui kontsernil on mitu taset, tuleb kõik tasemed eraldi konsolideerida, alt üles. Alumine grupp muutub järgmisel tasemel üheks konsolideeritavaks ettevõtteks.
Konsolideerimine on päris kulukas töö. See nõuab kõrge tasemega raamatupidajaga palkamist, kel kulub korrektse konsolideerimise läbiviimiseks päris palju aega. Lisaaeg kulub ka kontserniarvestuse pidamiseks, mis konsolideerimist üldse võimaldab. Samuti küsivad audiitorid sellise töö eest rohkem raha kui üksiku ettevõtte auditeerimise eest. Kui kontsern sisaldab ostetud ettevõtteid, siis on selle tulemusena tekkinud tavaliselt ka firmaväärtus ja muud immateriaalsed varad, millega kaasnevad omad reeglid – nende osas tuleb pidada eraldi arvestust, amortiseerida, vajadusel vara väärtust testida.
Kes peab konsolideerima?
Konsolideeritud aruannet ei pea koostama kui ettevõtted on väikesed, tütred on emaga võrreldes väikesed või kuulub see alamkontsern suure kontserni koosseisu, mis neid konsolideerib.
Ka sellisel juhul võib juhtkond oma tarbeks ikkagi konsolideerida. Juhtimisarvestuse jaoks võib muide konsolideerida täpselt selliseid ettevõtete kombinatsioone, nagu tahetakse, arvestamata formaalset struktuuri. Näiteks on ettevõttel 7 tütarettevõtet ja juhtkond tahab vaadata koos Läti ettevõtete (nr 1,2 ja 4) tulemusi. Raamatupidaja teebki sellise „konsolideerimise“ ära, elimineerides omavahelised tehingud ja saldod, omakapitalid liidab lihtsalt kokku, et bilanss klappima läheks.
Loe konsolideerimisest lähemalt minu kogumikust Kontsern ja konsolideerimine.
Konsolideerimine ja kontserniarvestus on üks keerulisemaid teemasid raamatupidamises üldse ja praktilist kogemust on Eestis vähestel raamatupidajatel. Ma olen konsolideerinud ühes kontsernis 80 ettevõtet (Baltikum ja Soome), erinevates harudes ja erinevate osalustega ning teises kontsernis 9 ettevõtet üle terve maailma. Nii et julgen öelda, et kogemusi mul on. Eestikeelseid materjale on vähe, ainult natuke teooriat, aga konkreetseid näiteid ega näidistega Exceli töötabeleid ei ole, internetis ka mitte. Unikaalne võimalus, kasuta ära 😊
| muudetud |
Tere! Mis võimalused oleks emafirmal kaasata tütarfirmadelt (2-3 tk) regulaarselt raha, et seda investeerida ja siis dividendidena omanikule välja maksta? Üks võimalus on muidugi, kui tütarfirmad maksavad emafirmale dividende, mille emafirma saab siis vist uuesti maksustamata omanikule välja maksta. Kas on veel mingeid nüansse, kuidas tütarfirmade raha investeerimiseks kaasata? Kas tütarfirma võiks ehk näiteks raha laenata, tasuda mingite teenuste eest vms?
Tere!
Kui eesmärgiks on otse omanikele dividende maksta, siis tütarde dividendide makse on kõige mõistlikum lahendus. Maksukoormus kokku on ikka sama.
Laenamine ei ole hea mõte, lubatud on lühiajaline laen ja selle liikumised tuleb maksuametile deklareerida.
Kui eesmärgiks on vahepeal võimalikult maksuvaba raha emafirmasse viia, siis tasub tõesti kõigepealt teenused üle vaadata, aga see on veidi keerulisem teema.