Uuendatud 26. oktoobril 2026 · Täiendatud 31. oktoobril 2026 · Autor: Krista Teearu
Algselt avaldatud 20. mail 2015.

Majandusaasta aruanne annab ülevaate sellest, mida ettevõte aasta jooksul teenis, mis talle aasta lõpus kuulus ja millised kohustised olid veel tasumata. Enne aruande kinnitamist tasub ettevõtjal need numbrid läbi mõelda. Registri kontrollid leiavad küll vormistusvigu, kuid ei ütle, kas vana nõue on laekuv või laos olev kaup müüdav.
See juhend on mõeldud eelkõige Eesti finantsaruandluse standardit kasutava väikese OÜ omanikule. Raamatupidaja võib aruande ette valmistada ja volituse alusel esitada, kuid juhatus vastutab selle koostamise korraldamise ning andmete õigsuse eest. Kontserni, likvideerimise ja keerukamate finantsinstrumentide korral tuleb erireeglid eraldi läbi vaadata.
Millal tuleb majandusaasta aruanne esitada?
OÜ esitab aruande äriregistrile kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Kui majandusaasta lõpeb 31. detsembril 2026, on esitamise tähtaeg 30. juuni 2027. Teistsuguse majandusaasta korral nihkub ka tähtaeg: 30. juunil lõppeva aasta aruanne tuleb esitada sama aasta 31. detsembriks.
Tegevuse puudumine aruandekohustust ei kaota. Ka müügituluta ettevõttel võivad olla pangakonto, laen, sissemakstud kapital või varasemate aastate kahjum. Neid tuleb aruandes õigesti kajastada.
Majandusaasta kestab üldjuhul 12 kuud. Asutamisel võib esimene majandusaasta olla lühem või pikem, kuid mitte üle 18 kuu. Näiteks võib 1. septembril 2025 asutatud OÜ esimene majandusaasta kesta 31. detsembrini 2026, kui ettevõtte määratud aruandeperiood seda ette näeb. Selle aruande esitamise tähtaeg on 30. juuni 2027.
Kas aruanne tuleb esitada ka siis, kui tegevust ei toimunud?
Jah, ka tegevuseta OÜ peab majandusaasta aruande esitama. Müügitulu puudumine ei vabasta aruandlusest. Seda kinnitavad äriseadustiku § 179 ja RIK-i selgitus.
„Tegevust ei toimunud” ei tähenda tingimata, et kõik aruanderead on nullid. Alles võivad olla osakapital, pangaraha, omaniku laen, varasem nõue või kohustis. Ka pangatasu, tarkvaratasu, intress ja põhivara kulum vajavad kajastamist.
Näide: müüki pole, kuid pangatasu on. Aasta alguses oli ettevõtte pangakontol 1000 eurot, osakapital 1000 eurot ning muid varasid või kohustisi polnud. Aasta jooksul tasuti pangatasusid 60 eurot ja muid tehinguid ei toimunud. Aasta lõpu raha on 940 eurot, aruandeaasta kahjum 60 eurot ning omakapital 940 eurot. Müügitulu on null, kuid aruanne ei ole nullaruanne.
Võta ette eelmise aasta lõppsaldod, kogu kõigi kontode väljavõtted ning kontrolli, mis aasta jooksul muutus. Koosta ettevõtja kategooriale vastav aruanne koos vajalike lisadega, lase see nõutud korras heaks kiita ja kinnitada ning esita registrile. Kui tegevusaruanne on vajalik, kirjelda lühidalt tegevuse puudumist ja tegelikke edasisi plaane. Mikroettevõtja tegevusaruande erisust käsitleb alljärgnev aruande koosseisu osa.
Kas sinu ettevõte on mikro- või väikeettevõtja?
Aruande maht sõltub ettevõtja kategooriast ja kasutatavast aruandlusstandardist. Piirmäärad muutusid ning vana artikli või eelmise aasta vormi järgi ei tasu kategooriat automaatselt valida.
Mikroettevõtjal ei ületa aruandekuupäeval vähemalt kaks näitajat kolmest järgmisi piire:
- varad kokku 450 000 eurot;
- aruandeaasta tulu 900 000 eurot;
- keskmiselt 10 töötajat.
Väikeettevõtja ei ole mikroettevõtja ning vähemalt kaks näitajat kolmest ei ületa järgmisi piire: varad kokku 7,5 miljonit eurot, aruandeaasta tulu 15 miljonit eurot ja keskmiselt 50 töötajat. Kui ettevõtte peamine sissetulek tuleb kaupade müügist või teenuste osutamisest, lubab seadus kasutada tulu asemel müügitulu.
Ühe piiri ületamine ei tähenda veel kategooriast väljumist. Näiteks 200 000 euro suuruste varade, 1,2 miljoni euro suuruse tulu ja viie töötajaga ettevõte vastab endiselt kahele mikroettevõtja tingimusele. Olemasoleva kategooria erisätted lõpevad üldreeglina siis, kui tingimustele ei vastata kahel järjestikusel aruandekuupäeval. Uued piirmäärad kohalduvad 1. jaanuaril 2024 või hiljem alanud aruandeperioodidele.
Eesti finantsaruandluse standardit kasutav mikro- ja väikeettevõtja võib koostada lühendatud raamatupidamise aastaaruande: bilanss, kasumiaruanne ja lisad. Eraldi rahavoogude ja omakapitali muutuste aruanded sellesse miinimumkoosseisu ei kuulu. Lühendatud aruanne peab siiski andma ettevõtte olukorrast asjakohase ja tõepärase pildi.
Mikroettevõtja võib üldjuhul jätta tegevusaruande koostamata. Väikeettevõtjal tegevusaruande kohustus säilib. Kui omakapital ei vasta nõuetele, tuleb mikroettevõtjal avaldada taastamise plaan lisades; RIK-i juhend näeb sellisel juhul ette ka tegevusaruande. Seega ei tähenda mikroettevõtja vorm, et omakapitali probleemi võiks selgitamata jätta.
Aruande kategooria ja audiitori kaasamise kohustus on eraldi küsimused. Väikeettevõtja võib vajada ülevaatust või auditit. Kontrolli kohustust juba aasta lõpetamist planeerides, sest audiitori tööks ja võimalike paranduste tegemiseks tuleb aega jätta.
Enne aruande koostamist kontrolli bilansi sisu
Raamatupidamise seadus nõuab varade ja kohustiste inventeerimist ning nende väärtuse hindamist. Praktikas tähendab see, et iga oluline bilansisaldo peab olema selgitatav ja tõendatav.
1. Raha ja arvelduskontod
Võrdle raamatupidamise saldosid kõigi panga- ja makseteenuse kontode väljavõtetega. Ära unusta välismaist kontot, maksevahendajat ega sularahakassat. Kui bilansis on sularaha, peab see ka tegelikult olemas olema. Vaata üle kontodevahelised ülekanded ning aasta lõpu tehingud, mis jõudsid teisele kontole alles jaanuaris.
2. Klientide võlad ja ettemaksed
Vaata läbi tasumata müügiarved. Millised laekusid pärast aasta lõppu, millised on vaidlustatud ja milliste puhul pole raha enam tõenäoliselt oodata? Nõue ei muutu väärtuslikuks sellest, et see aastaid bilansis seisab. Vajalik allahindlus peab lähtuma tegelikust laekumislootusest.
Kontrolli ka tehtud ettemakseid: kas kaup või teenus on juba saadud, kas ettemakse kuulub järgmisse perioodi või tuleks raha tagasi küsida? Kliendilt ette saadud raha võib olla ettevõtte kohustis, mitte veel teenitud müügitulu.
3. Varud, põhivara ja investeeringud
Laonimekiri peab vastama tegelikule kaubale. Aegunud või kahjustatud kauba väärtus ei pruugi enam võrduda ostuhinnaga. Põhivara puhul kontrolli, kas vara on alles ja kasutuses, kulum arvestatud ning kasutusiga endiselt põhjendatud. Müüdud või kasutuskõlbmatu vara ei peaks nimekirja ununema.
Investeeringute ja laenunõuete väärtust tuleb hinnata valitud arvestuspõhimõtete järgi. Kui ettevõte muudab aruandevormi või arvestuspõhimõtet, tuleb muudatuse mõju koos raamatupidajaga läbi arvutada; pelgalt lühema vormi valimine ei ole bilansiväärtuste kontroll.
4. Tarnijad, maksud, töötasud ja laenud
Kas kõik ostuarved on raamatupidamises? Kas maksukontode saldod klapivad deklaratsioonide ja maksuarvestusega? Kontrolli välja maksmata töötasusid, puhkusekohustist, laenu põhiosa ja arvestatud intressi. Järgmise aasta jooksul tasumisele kuuluv laenuosa tuleb õigesti eristada pikaajalisest osast.
Omaniku ja ettevõtte vahelised arveldused vajavad samuti selgust. Ettevõtte eest omaniku rahast tehtud ost, omaniku antud laen ja omakapitali sissemakse on erinevad tehingud. Pane nende alusdokumendid ja kokkulepped korda ning kontrolli seotud osapoolte kohta nõutavaid lisasid.
5. Õige periood ja pärast aasta lõppu selgunud asjaolud
Tulud ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Kui detsembris saadud teenuse arve saabub jaanuaris, võib kulu kuuluda ikkagi detsembrisse. Jaanuaris ette makstud järgmise aasta kindlustus ei ole tervikuna eelmise aasta kulu.
Vaata ka seda, mis selgus enne aruande lõplikku valmimist. Näiteks kliendi makseraskused võivad anda lisatõendi aasta lõpus olemas olnud nõude väärtuse kohta. Mõni hilisem sündmus nõuab numbrite parandamist, mõni selgitust lisades. Olulised asjaolud tuleb raamatupidajale edastada enne aruande heakskiitmist.
Kas kasum, raha ja omakapital räägivad arusaadavat lugu?
Võrdle aruandeaastat eelmise aastaga. Kui müük kasvas, kuid kasum vähenes, peaksid teadma põhjust. Kui kasum on korralik, ent raha pole, võib see olla klientide võlgades, varudes või investeeringutes. Kasumiaruande lugemise juhend aitab tulude ja kulude seost paremini mõista.
Omakapital on varade ja kohustiste vahe. Kui OÜ netovara on väiksem kui pool registreeritud osakapitalist, peavad osanikud otsustama seaduses ette nähtud meetmed. Pelk lause „järgmisel aastal teenime kasumit” ei asenda läbimõeldud plaani. Omaniku tavaline laen lisab korraga raha ja kohustise ning omakapitali iseenesest ei suurenda. Võimalusi selgitab omakapitali artikkel.
Kasumi jaotamise ettepanek ja otsus peavad sobima ettevõtte tegeliku olukorraga. Dividendi alus on kinnitatud majandusaasta aruanne ning jaotamiseks olemas olev kasum; pangajääk üksi ei näita väljamakse võimalust. Arvestada tuleb ka väljamaksejärgse netovara piirangut, maksukulu ja ettevõtte rahavajadust. Loe lähemalt, kuidas dividende maksta.
Mida kirjutada tegevusaruandesse ja lisadesse?
Kui tegevusaruanne on vajalik, selgita ettevõtte põhitegevust, aruandeaasta olulisemaid sündmusi ja järgmise aasta plaane. Lisa ettevõtte seisukohast olulised investeeringud, muutused ja riskid ning muud seaduses nõutud andmed. Tegevusaruanne peaks aitama lugejal numbritest aru saada, mitte kordama aastast aastasse sisutühje lauseid.
Lisad täiendavad põhiaruandeid. Nende vajalik koosseis sõltub kategooriast, tehingutest ja olulistest asjaoludest. Kontrolli muu hulgas arvestuspõhimõtteid, tagatisi, bilansiväliseid kohustisi ja seotud osapoolte tehinguid. Portaalis pakutav minimaalne vorm ei pruugi katta kõike, mida sinu ettevõtte puhul tuleb selgitada.
Koostamine, heakskiitmine, kinnitamine ja esitamine
- Raamatupidamine lõpetatakse ja aruanne koostatakse. Kontrollitakse saldod, tehakse vajalikud parandused ning lisatakse selgitused ja võrdlusandmed.
- Juhatus kiidab aruande heaks. Sellega võtab juhatus vastutuse aruande andmete eest. Aruande vormistamisel järgitakse allkirjastamise ja esindusõiguse nõudeid. Vajaduse korral lisandub audiitori töö ning vandeaudiitori aruanne.
- Osanikud kinnitavad aruande. Samuti otsustatakse kasumi jaotamine või kahjumi katmine. Ka ühe osanikuga OÜ-s tuleb otsus vormistada.
- Aruanne esitatakse äriregistrile. Täidetakse vajalikud lisandmed, sealhulgas müügitulu jaotus tegevusalade kaupa, ning kontrollitakse, et aruanne sai esitatud.
E-äriregistris saab sobival juhul kasutada eraldi digiallkirja asemel elektroonilist kinnitamist. Selleks peab juhatuse liige olema turvaliselt tuvastatud ja seaduse tingimused täidetud. RIK-i juhendi järgi on auditi, ülevaatuse või revisjoni korral elektroonilisel esitamisel digiallkiri endiselt vajalik. Portaali kinnitusviis ei asenda osanike otsust aruande kinnitamise kohta.
Kui osanikud pole aruannet tähtajaks kinnitanud, näeb äriseadustik ette kinnitamata aruande esitamise vastava märkega. Pärast kinnitamist tuleb esitada kordusaruanne. See erand ei anna lisaaega aruande koostamata jätmiseks.
Valmis fail või antud allkiri ei tähenda veel, et aruanne on registrile esitatud. Kontrolli töö lõpus esitamise olekut ja salvesta lõplik aruanne koos otsuste ning vajalike töödokumentidega.
Kuidas parandada juba esitatud aastaaruannet?
Kui avastad registrile esitatud aruandes vea, selgita kõigepealt selle põhjus ja mõju. Parandada võib olla vaja nii raamatupidamisandmeid, põhiaruandeid, lisasid kui ka kasumi jaotamise otsust. Ainult PDF-is ühe numbri muutmine ei taga, et ülejäänud aruanne jääb õigeks.
RIK-i kordusaruande juhendi järgi käib registrile uuesti esitamine järgmiselt:
- Ava e-äriregistris majandusaasta aruannete osa ja vali uue aruande lisamine.
- Sisesta sama aruandeperiood, mis oli parandatavas aruandes, ning vali asjakohane taksonoomia versioon.
- Kinnita kordusaruande valik. See võimaldab võtta aluseks varem sisestatud andmed.
- Paranda vajalikud andmed ning kontrolli nende omavahelist kooskõla. Genereeri lõplik PDF uuesti.
- Korralda parandatud aruande heakskiitmine, kinnitamine ja nõutud allkirjastamine; audiitori kaasamisel kooskõlasta parandused ka temaga.
- Esita kordusaruanne registrile ja kontrolli esitamise olekut. Salvesta paranduste põhjendus ning lõplik versioon.
Kui parandad ka perioodi kuupäevi, soovitab RIK varasemate andmete kasutamiseks luua kordusaruande esmalt seniste kuupäevadega ning muuta perioodi seejärel aruande üldandmetes. Kohe teistsuguste kuupäevadega alustades ei pruugi süsteem aruannet kordusaruandena ära tunda.
Registrile kordusaruande esitamine ja raamatupidamisvea arvestuslik parandamine on eri sammud. Olulise varasema vea puhul tuleb hinnata ka võrdlusandmete ja järgmiste aruannete mõju. Selle kohta vaata raamatupidamisvigade parandamise juhendit. Ära jäta esitatud aruande viga parandamata üksnes lootuses, et järgmise aasta lõpptulemus läheb õigeks.
Ettevõtja kontrollnimekiri enne esitamist
- Majandusaasta periood, ettevõtja kategooria ja aruandevorm on õiged.
- Kõik panga- ja maksekontod ning sularaha on kontrollitud.
- Nõuded, ettemaksed, varud ja põhivara on tegeliku sisuga ning põhjendatud väärtuses.
- Ostuarved, maksud, töötasud, puhkusekohustis ja laenud on arvesse võetud.
- Tulud ja kulud on õiges perioodis ning olulised hilisemad sündmused läbi vaadatud.
- Võrdlusandmed klapivad ja suuremad muutused on selgitatavad.
- Omakapital vastab nõuetele või vajalikud otsused ja taastamise plaan on olemas.
- Lisad, vajaduse korral tegevusaruanne ja audiitori aruanne on lisatud.
- Juhatuse heakskiit, osanike otsus ning kasumi jaotamise või kahjumi katmise dokumendid on korras.
- Registris on kontrollitud, et aruanne sai tähtajaks esitatud.
Majandusaasta aruanne on avalik ning äriregistri aruannetega saab tutvuda tasuta. Seetõttu vaata lõplik fail üle ka lugeja pilguga: kas numbrid ja selgitused sobivad kokku ning kohustusliku info kõrval pole kogemata lisatud pangaväljavõtet või tarbetuid isikuandmeid?
Kui koostad aruannet ise ja vajad põhjalikumat selgitust, vaata Pilvekooli e-raamatut „Aastaaruande koostamine”. Keerulisemate saldode, omakapitali või arvestuspõhimõtete korral tasub küsimused raamatupidajaga lahendada enne kinnitamist.
Allikad ja lisainfo
- Raamatupidamise seadus: ettevõtjate kategooriad, majandusaasta, aruande koosseis ja heakskiitmine (§-d 2, 3, 13–15, 21, 24 ja 25).
- Äriseadustik: OÜ väljamaksed, netovara ning aruande kinnitamine ja esitamine (§-d 157, 176 ja 179).
- RIK: majandusaasta aruande esitamine.
- RIK: 2025. aasta muudatused aruandluskeskkonnas (inglise keeles).
- E-äriregistri abi: aruande esitamine registrile.
Artikkel on üle vaadatud 26.10.2026 kehtivate nõuete alusel. Tegevuseta ettevõtte ja kordusaruande juhised on lisatud 31.10.2026. Allpool säilitatud varasemad kommentaarid pärinevad oma aja reeglitest ega pruugi kirjeldada tänast korda.
Praktiline lisamaterjal
Aasta lõpetamise kontrollide ja aruande ettevalmistamise jaoks vaata e-raamatut „Aastaaruande checklistid”. See hõlmab vajaliku info kogumist, lõpetamiskandeid ja aruandevormide ülevaatust.
Krista, suur tänu Teile blogi eest! Üks asjalikumaid (kui mitte kõige asjalikum) ressurss algajatele ettevõtjatele, kes soovivad ise asjasse süveneda ja algul oma jõududega hakkama saada.
arvestuslikud maksud detsembri töötasult ehk siis detsembris väljamaksutud töötasud mille maksude maksmine toimub jaanuaris?
Jah, kui detsembris makstakse töötasu välja, siis maksud tasutakse jaanuaris.
Tere! Nõustun väga asjalik blogi.
Mul on selline küsimus, et kui ettevõtte (OÜ) on plaanis luua sel aastal 01.12.2017. Põhikirja paneksin kirja majandusaasta pikkuseks 1 aasta.
Kas ma saa õigesti aru, et firma asutamisaastal võin majandusaasta aruande esitada 13 kuu eest ehk pean/saan majandusaastaruande esitada 2019 aastal perioodi 1.12.17-31.12.18 eest?
Tänan vastuse eest!
Tere, Ketlin! Oled õigesti aru saanud. Kuigi majandusaasta on märgitud 1 aasta (01.01-31.12), siis esimese aruande võid esitada 13 kuu kohta ehk 01.12.17-31.12.2018, esitamise tähtajaks 30.06.2019
Tere!
Kas aasta lõpus peab olema osakapitali summa osaühingu pangakontol?
Küsin, kuna hetkel on kogu osakapital teisel kontol (Interactive Brokers), kas peaksin osakapitali summas raha korraks bilansi aruande hetkeks pangakontole (LHV) tagasi kandma?
Samas asutasin osaühingu selle aasta septembris ja majandusaastaaruande plaanin teha 2019 aastal perioodi 01.09.2017-31.12.2018 kohta.
Kas ka sellisel juhul pean korraks nimetatud summa pangakontole kandma?
Loodan, et küsimus oli arusaadav.
Osakapitalina sissemakstud raha ei pea kindlasti pangakontol olema aasta lõpuga 🙂
Peale sissemakse tegemist muutub see raha täiesti tavaliseks ettevõtte rahaks, ilma mingite piiranguteta.
Tere,
kui maksti 2017 aastal dividende, kuidas seda kajastada majandusaasta aruandes?Varem sai seda vist teha omakapitali aruandes?
Tere, Kadi!
Kui 2016 majandusaasta otsusega võeti kohustus dividende maksta üles ja 2017 need välja maksti, siis lihtsalt (bilansis) on kohustuste rea summa vähenenud, kuskil eraldi seda enam välja kirjutama ei pea.
Kas väike MTÜ on mikroettevõtja ja tegevusaruannet esitama ei pea?
Kas enne äriregistrisse sisestamist peab üldkoosolek aastaaruande kinnitama? Kuidas seda fikseeritakse – üldkoosoleku protokolli + MTÜ liikmete allkirjadega?