Mida peaks teadma investeeringute raamatupidamisest?

1. Millised on ettevõtte kaudu investeerimise plussid ja miinused?

2. Milleks on vaja raamatupidamist ja kuidas seda korraldada?

3. Mis käibemaksu ja raamatupidamise reeglid on mittemateriaalsetel investeeringutel

4. Millised on kinnisvarainvesteeringute raamatupidamise ja maksude reeglid?

5. Millised on väärismetallide raamatupidamise ja maksude reeglid?

Ettevõtte kaudu investeerimise plussid:

• Ettevõte saab kanda maksude-eelsest rahast vajalikud kulud. Näiteks: üürikorteri remont, mööbel, reklaam, vajalikud koolitused, teenused (raamatupidajad, nõustajad, juristid);
• Puuduvad piirangud investeerimisobjektidele (v.a krediidiasutuste seadusest tulenevad), hea kasutada nt kinnisvara haldamiseks;
• Seniks, kuni kehtib praegune tulumaksusüsteem, on võimalik pikema perioodi vältel tulu reinvesteerida, sellest tekkiv kokkuhoid on märkimisväärne;
• Äriühing võib ise laenu võtta, nt kinnisvara ostmiseks või parendamiseks;
• Äriühing on eraldi juriidiline isik, tema varad on eraisiku varadest lahutatud;
• Äriühingut on võimalik kaitsta investori muudest tegevustest tekkivate riskide eest.

Äriühingu kaudu investeerimisel on peamiseks miinuseks suurem ja kulukam halduskoormus – pead pidama raamatupidamist, esitama aastaaruandeid, keerulisematel juhtudel võib olla mõistlik või vajalik kasutada maksuadvokaadi teenuseid (see ei ole küll algajate väikeettevõtjate teema).

Lisaks tuleks arvestada ka sellega, et osaühingu aastaaruanne on praktiliselt avalik dokument, 2 euro ja paari minuti kaugusel. Kui see võib osutuda probleemiks, siis olemas on vähemalt kaks lahendust:

1. Ainult füüsilistest isikutest osanikega täisühing aastaaruannet äriregistrile esitama ei pea, samas kõik muud äriühingu õigused on olemas. Odav ja privaatne lahendus, mille miinuseks on samaväärne isiklik täisvastutus nagu FIE-l;
2. Kallim lahendus on kasutada mõne advokaadibüroo teenuseid (see pole samuti algajate väikeettevõtjate teema).

Mõistlik on hoida iga oma portfelliosa kõige maksuefektiivsemal viisil, kõik investeeringud ei pea olema ühes kohas.

2. Kui ettevõtte müügitulu kasvab üle 40 000 euro, tuleb end käibemaksukohustuslaseks registreerida ja maksuametile järgneva kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsioone (KMD) esitama hakata. Nõudmine ei kehti juhul, kui tegemist on maksuvaba või 0% käibe liigiga (nt üüritulu, teenuste müük teistesse riikidesse).
   2018. aasta algusest tõuseb käibemaksukohustuslase piirmäär tõenäoliselt 40 000 euroni.
3. Kui on makstud palka, tehtud muid maksustatavaid kulusid või ollakse juba käibemaksukohustuslane, tuleb maksuametile hakata esitama igakuiseid palgamaksude deklaratsioone, järgneva kuu 10. kuupäevaks.
4. Statistikaamet tahab vahel väga erineva sisu ja tähtaegadega aruandeid. Väikefirmal ei pruugi neid esialgu olla.

Milline on korras raamatupidamine?

Kõigi nende nõudmiste täitmiseks ongi vaja korrasolevat raamatupidamist.

Korras raamatupidamine tähendab:

• kõik dokumendid on kenasti kokku kogutud ja säilitatud, olgu siis kaustas või kuskil pilveserveris;
• kõik dokumendid ja rahaliikumised on registreeritud (raamatupidamisprogrammis või kasvõi Excelis) sobivatele kontodele ja õiges perioodis;
• dokumendid ja raamatupidamiskanded on omavahel seostatavad – iga dokumendi järgi on võimalik leida, kuidas see registreeritud on ja iga kande kohta on võimalik leida, milline dokument oli selle kande aluseks;
• maksud on korrektselt arvestatud ja õigeaegselt deklareeritud;
• aastaaruanne on koostatud vastavalt nõuetele ja õigeaegselt esitatud, sh kõik investeeringuobjektid on vajadusel ümber hinnatud ja õigel bilansireal esitatud.

Kuidas raamatupidamisega hakkama saada?

Variantideks on:

1. Läbida raamatupidamiskursus ja ise oma raamatupidamist teha;
2. Osta raamatupidamisteenus osaliselt või täielikult sisse;
3. Palgata oma raamatupidaja.

Viimane variant ei ole väikesemahulise tegevuse korral ilmselgelt otstarbekas ja ise oma raamatuid pidada enamus ettevõtjatest ajaliselt ei jõua ega oska. Valdavalt kasutavad väike-ettevõtjad siiski teenuse sisseostmist. Loe sellest lähemalt.

Milliseid raamatupidamisteenuse osutajaid on olemas?

Laias laastus kolme peamist liiki:

1. Suur raamatupidamisbüroo, mis teenindab väga palju ettevõtjaid korraga; selliste büroode teenuse võib saada väga odavalt, kuna nad kasutavad võimalikult odavat tööjõudu;
2. Muidu palgatööl olev tuttav raamatupidaja, kes su numbrid kevadel kiiresti kokku klõbistab ja aastaaruande kokku paneb; sellega tegelevad vist kõik vähegi oskajad raamatupidajad :);
3. Üksikettevõtjast raamatupidaja, kes enamasti oma kodukontoris mõne ettevõtte raamatupidamist korras hoiab.

Igal variandil on omad plussid ja miinused, kõik sõltub su vajadustest ja võimalustest. Erinevad bürood on väga erineva hinna- ja kvaliteeditasemega, üksikutest raamatupidajatest rääkimata. Kõige turvalisem lahendus on otsida endale sobiv raamatupidaja/raamatupidamisfirma sõprade-tuttavate kaudu, siis ei tohiks väga ämbrisse astuda.

Kindlasti tasuks eelistada kaasaegsemat lahendust, kus kasutatakse internetipõhist raamatupidamisprogrammi, siis saad ise jooksvalt ka oma numbreid vaadata.

Üks võimalik lahendus on ka see, et õpid (oskajalt raamatupidajalt) ära lihtsama andmesisestuse poole ja ostad sisse ainult maksuarvestuse ja aruandluse. Ostu- ja müügiarvete sisestamine ning nende maksmiste ja laekumiste arvestamine ei ole kaugeltki mingi tuumafüüsika ja iga vähegi intelligentne inimene õpib selle mõne tunniga ära. Peamised maksureeglid tasub ka endale selgeks teha.

Aga palun, palun, ärge päris omapäi pusige, see võib väga kurvalt kätte maksta. Või maksate hoopiski igaks juhuks riigile palju rohkem makse, kui tegelikult peaks maksma.

Hea raamatupidaja oskab igasugu täiesti seaduslikke nippe soovitada.

Soovid artiklit (PDF) oma postkasti?

1. Soetusmaksumuses, ehk siis selle hinnaga, nagu algul arvele võeti;
2. Korrigeeritud soetusmaksumuses, ehk soetusmaksumuses, millest on maha arvatud:
   • Laenu tagasimaksed (antud laenud)
   • Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse vahe amortisatsioon (võlakirjad)
   • Allahindlus, kui laenu laekumine on muutunud ebatõenäoliseks;
3. Õiglases väärtuses (eeskätt kaubeldavad väärtpaberid, millel on olemas turuhind). Õiglast väärtust võib arvestada ka teistel meetoditel, nt võrreldavad tehingud või diskonteeritud rahavoogude meetod, aga need on juba veidi keerulisemad võimalused.

Bilansis kajastatakse väärtpaberid real „Finantsinvesteeringud“ ja antud laenud real „Nõuded ja ettemaksed“. Vastavalt hoidmise plaanidele siis kas lühiajaliste või pikaajaliste varade hulgas.

Finantsvarade käibemaksuga on lihtne – kõik tehingud on ilma käibemaksuta, nii aktsiatehingud, laenutehingud, dividendid ja intressid.

Vaatame erinevate investeeringute kajastamist raamatupidamises

1) Investeeringud börsiaktsiatesse

Esialgu kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, aasta lõpuga tuleb aktsiad hinnata ümber turuhinda. Bilansis on aasta lõpu seisuga investeering turuhinnas, ümberhindluse vahe kajastatakse finantstulu või -kuluna. Laekunud dividendid kajastatakse finantstuluna laekumise hetkel.

2) Investeeringud börsivälistesse ettevõtetesse

Siin tuleb kõigepealt hinnata, kui suur on su osalus:

1. Tütarettevõte – omad ettevõtte üle kontrolli, reeglina osalus üle 50%;
2. Sidusettevõte – omad olulist mõju, osalus 20-50%;
3. Finantsinvesteering – ei oma mõju ettevõtte üle, osalus alla 50%.

Täpsemalt on liigitust selgitatud raamatupidamistoimkonna juhendis RTJ 11.

Tütarettevõte tuleb reeglina konsolideerida, välja arvatud juhul, kui tegemist on väikeste ettevõtetega. Täpsed tingimused on kirjas raamatupidamise seaduse §29. Suurusjärgu annab kätte see klausel, et kui emaettevõtte ja tütarettevõtete konsolideeritud (kokku liidetud ja omavahelised müügid ja nõuded maha lahutatud) numbrid mahuvad väikeettevõtja raamidesse, siis konsolideeritud aruannet tegema ei pea.

Väikeettevõtjaks on ettevõte, mille numbritest vaid üks ületab aastalõpu seisuga järgmisi tingimusi: varad kokku 4 miljonit eurot, müügitulu 8 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv aasta jooksul 50 inimest.

Seega – kui sa investeerisid sõbra pisifirmasse, siis sa konsolideerimisele mõtlema ei pea.

Kui konsolideerimine jääb kõrvale, siis on tütar- ja sidusettevõtteid lubatud kajastada:

1. Soetusmaksumuses – ostuhinnas või nii nagu kunagi sissemakse tehti;
2. Kapitaliosaluse meetodil – võetakse aastalõpu seisuga proportsionaalne osa kasumist emaettevõttes arvele;
3. Õiglases väärtuses – kui on võimalik turuhinda määrata, börsiväliste ettevõtete korral keeruline, kuigi võimalik.

Reeglina on vast väikeste ettevõtete korral mõistlik jääda soetusmaksumuse juurde, kõige lihtsam lahendus.

3) Võlakirjad

Lubatud on kaks varianti – õiglane väärtus ehk turuhind ja korrigeeritud soetusmaksumus.

Kui tegemist on börsil kaubeldavate võlakirjadega, siis võiks kajastada turuhinnas – kord aastas hindad ümber vastavalt turuhinnale.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastamiseks tuleb võlakiri diskonteerida.

Diskonteerimine tähendab raha nüüdisväärtuse arvestamist, see on lihtsalt selgitatuna nagu tagurpidine intressiarvestus. Kui tänane 100 eurot on 5% intressi juures aasta pärast väärt 100*1.05=105 eurot, siis aasta pärast saadav 100 eurot on täna väärt 100/1.05=95.3 eurot.

4) Antud laenud

Antud laenud (nii ühisrahastuse laenud kui tavalised, tuttavale antud laenud) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, ehk siis antud laenusumma, millest on maha arvatud saadud tagasimaksed ja allahindlused.

Kui intress laekub igakuiselt või intresside laekumine ei ole selgelt prognoositav, siis kajastame finantstulu intressi reaalsel laekumisel.

Kui intress makstakse perioodi lõpus, siis arvestusliku intressitulu jaotamisel erinevate aastate vahel tuleks lähtuda tõenäosusest – kui oled täiesti kindel, et intress laekub, siis jaota tekkepõhiselt aastate vahel ära.

Kui laenutähtaeg on mitu aastat ja intress makstakse perioodi lõpus, siis tuleks laenusumma samuti diskonteerida, sarnaselt võlakirjaga.

5) Ühisrahastus

Investeeringuportaali kantud raha tuleks kajastada eraldi „raha“ kontol. Kuna sul on võimalik see raha omale soovi korral tagasi kanda, siis on see sinu raha, lihtsalt teises kohas. Igale raha asukohale tuleb teha eraldi konto, et oleks võimalik aasta lõpus rahajääkide klappimine üle kontrollida.

Kui laen on välja antud, siis soetatud investeering kantakse „raha“ kontolt „antud laenude“ kontole. Jooksvalt võib kajastada kõik pikaajalise investeeringuna, aastaaruandes tuleks (oluliste summade korral) eraldada lühiajaline osa. Jällegi on minu soovitus igale investeeringute hoidmise kohale teha eraldi konto, lihtsam järge hoida.

6) Krüptoraha

Krüptoraha raamatupidamie on vähe pikem teema, seega huvi korral saad sellest lugeda artiklist Kuidas kajastada raamatupidamises krüptorahasid?

See on kõik tavapärane raamatupidamine, vaatame mõnda spetsiifilist küsimust ka.

Antud P2P laenudega seondub kolm spetsiifilist teemat – koondkanded, intresside tekkepõhine arvestamine ja ebatõenäoliselt laekuvate laenude hindamine.

1) Koondkanded

Kui sinu P2P portaali portfellis on antud laene tuhandetes, igapäevaselt laekuvad neilt pisikesed tagasimaksed ja intressimaksed, igapäevaselt annad välja uusi väikeseid laene, siis nende kõiki kandeid raamatupidamises teha ei ole mõistlik ega realistlik. Seega tuleb teha regulaarselt koondkanne, raportite alusel. Käibemaksukohustuslane peaks kanded tegema igakuiselt, sest intressitulu tuleb käibedeklaratsioonis ära näidata, maksuvaba käibena. Väikefirmas ei juhtu ka midagi, kui see kanne teha aastalõpu seisuga.

2) Intresside tekkepõhine arvestamine

Kui eraisiku jaoks on tulu see, kui raha jõuab tema pangakontole, siis ettevõte peab oma raamatupidamist tekkepõhiselt – tulu kajastatakse selle teenimise perioodil, mitte laekumisel.

3) Ebatõenäoliselt laekuvate laenude hindamine

Kui laenu ja intresside laekumine on muutunud väga ebatõenäoliseks (nt antud kohtusse), siis tuleb raamatupidamises need kuluks kanda. Kuidas hinnata, millisel momendil on väga ebatõenäoline – tuleb lähtuda olemasolevast portaali statistikast. Piisab täiesti, kui seda hindamist teha kord aastas.

Näited erinevate portaalide kohta

1) Bondora

Ettevõte kandis Bondora portaali investeeringuteks 1500 eurot. Jooksvalt kandis raamatupidaja pangakontolt väljamakstud raha lihtsalt Bondora „raha“ kontole.

K Swedbank, D Raha Bondora portaalis.

Kuu lõpus logis ettevõtja end Bondora konto sisse ja saatis raamatupidajale raporti.

Vajaliku aruande asukoht: vasakpoolsest paneelist vali:

aruanded/aruanded/loo uus raport/

Investeeri / Raportid / Loo uus raport / Igakuine laenuportfelli ülevaade – ja perioodiks määra soovitud ajavahemik.

Raamatupidajale peaksid saatma aruanded nii sagedasti, kui tahad, et raamatupidamises kanded ära tehtaks. Käibemaksukohustuslane peaks kanded tegema kindlasti igakuiselt, sest intressitulu läheb käibedeklaratsiooni.

Olulised numbrid raportist:

• kui palju portaali raha kantud? (Deposits) – peab klappima enda andmetega;
• kui palju on antud laene ja tagasilaekunud laene? LoansIssued ja RepaidPrincipal;
• kui suur on arvestuslik intressitulu? PlannedInterest;
• kui palju on laekunud intresse ja viiviseid? RepaidInterest ja RepaidPenalties;

Seejärel arvestab raamatupidaja perioodi raha liikumised ja intressinõuded Excelis, raporti alusel. Mina lisan arvestuse lihtsalt raporti juurde, samasse tabelisse.

– Rahaliikumised – kontrolliks, et numbrid klapivad:

sissekantud raha
+ laekunud intress
+ laekunud viivised
– antud laenud
+ tagasilaekunud laenud
= rahajääk

– arvestusliku intressitulu ja intressinõude

arvestuslik intressitulu
– laekunud intress
= intressinõue

Arvestuslikku viivistulu Bondora aruanne enam ei näita, ainult laekunud viivist.

Kui andmed on olemas, saab raamatupidaja teha kanded raamatupidamisprogrammis

1) intressid:

D intressinõue (intressi laekumata osa)
D raha Bondora kontol (intressi laekunud osa)
K intressitulu

2) laekunud viivised:

D raha Bondora kontol
K muu äritulu (või spetsiaalne konto: tulu laenuviivistest)

3) laenunõuded

D antud laenud
K laekunud laenud
K raha Bondora kontol

Kui aasta lõpu seisuga paistab, et 100 eurot laenudest jääb laekumata (näiteks üle 180p viivises), siis teeb raamatupidaja ettevõtja antud info alusel kande:

D kulu ebatõenäoliselt laekuvatest laenudest
K ebatõenäoliste laenude reserv.

Esialgu tehakse reserv, hinnangu alusel. Kui on täiesti kindel, et laen jääb laekumata – nt laenuvõtja on pankrotis ja pankrotihaldur on teinud otsuse, et raha võlausaldajatele ei maksta, siis teeb raamatupidaja kande:

D ebatõenäoliste laenude reserv
K antud laenud

Ostetud-müüdud laenud on samas aruandes eraldi ridadel– ResaleBought ja ResaleSold. Need lisanduvad siis nii rahaliikumise tabelisse kui ka laenunõuete kandesse.

2) Moneyzen

Moneyzenil ei ole endiselt korralikku raportite süsteemi.

Esilehel näidatavad andmed on iseenesest peaaegu piisavad, aga ainult hetkeseisuga. Seega reaalselt peab ettevõtja tegema iga kuu viimasel päeval tegema sellest leheküljest screenshoti ja saatma raamatupidajale.

Avalehel olemasolevad andmed on järgmised (üks näide)

Rahaliste vahendite jääk:	129,41 €
Investeeringud:	555,42 €
Varad kokku:	684,83 €
Arvestatud intress:	39,78 €
Laekunud tulud:	34,83 €
Portaali kantud raha:	660,00 €
Portaalist välja kantud raha:	0,00 €
Makstud teenustasud:	10,00 €

Veidike täpsem statistika asub: Investeeringud / Sinu teenistuse statistika. Sama probleem, andmed ainult hetkeseisuga. Sealt saab juurde ühe olulise numbri – tagasilaekunud laenud.

Selle alusel teeks raamatupidaja kanded:

1) raha tavaliselt arveldusarvelt Moneyzeni (jooksvalt)

D Raha Moneyzen portaalis 660
K Swedbank 660

2) teenustasu (juriidilise isiku arve avamine)

D muud tegevuskulud 10 („Makstud teenustasud“)
K raha Moneyzen portaalis 10

– arvestuslik intressitulu ja intressinõue

D raha Moneyzen portaalis 34,83 („Laekunud tulud“)
D intressinõue 4,95 (laekumata intress, arvestuslik: 39,78-34,83)
K intressitulu 39,78 („Arvestatud intress“)

– laenunõue, arvestame tagurpidi …

D antud laenud 660,25 (104,83+555,42, arvestuslik summa)
K laekunud laenud 104,83 (Sinu teenistuse statistika – „Laekunud põhiosa“)
K raha Moneyzen portaalis 555,42 („Investeeringud“, laekumata laenud)

Kontroll. Raha jääk:

660-10+34,83-660,25+104,83=129,41

Infot ebatõenäoliselt laekuvate laenude kohta saab aruandest Sinu teenistuse statistika. Sorteerid laenud Staatuse järgi.

Zen tähendab seda, et kõik on korras. Zen-1 tähendab, et 1 makse on viivises. Zen-2 ja Zen-3 vastavalt, et 2 või 3 makset on viivises.

Järgmised sammud on võlamenetlus ja kohtumenetlus, ma ei teagi millised täpselt need staatused on, aga kohtumenetluses olevate laenude osas võiks ilmselt ebatõenäoliselt laekuvate laenude reservi ära teha.

3) Omaraha

Suur tapeet-aruanne, asukoht: esilehel, valid alumisest menüüst – Statistika.

Saab võtta aruannet kenasti ka tagantjärele. Info on olemas rahaliikumiste kohta, aga mingit tekkepõhist arvestust ei ole. Intressi tuleb kajastada kassapõhiselt, nii nagu laekus.

Ebatõenäoliste arvete teemat ka ei ole, halvad laenud ostetakse tagasi – kahjum müügist on eraldi ära näidatud, selle osa kannab raamatupidaja kuluks.

4) Mintos

Mintosest ma ka tekkepõhist aruannet ei leidnud. Info laenuliikumiste ja intressilaekumiste kohta leiab: Account Statement, perioodi saab valida. Kanded ikka eelpoolkirjeldatud loogika järgi.

Kui sul on lisatulusid, mida soovid investeerida – kaalu võimalust hakata teenust osutama läbi oma ettevõtte ja neid sobivalt investeerida. Ära unusta raaatupidajatelt investeeringute raamatupidamise kohta abi küsida 🙂

Kaalu valiku tegemisel ka oma investeeringute praeguseid ja lähituleviku mahtusid, ettevõtte pidamisega seonduvaid kulusid, võimalusi koolituste jm kulude kajastamiseks läbi ettevõtte.

| muudetud 5.12 2024 |