Krüptovara raamatupidamine: kajastamine, kanded ja maksud

Krista Teearu · Uuendatud 29. oktoobril 2026 · Esmalt avaldatud 25. veebruaril 2018

Krüptovara raamatupidamine algab sellest, mida ettevõte tegelikult omab ja milleks ta seda hoiab. Alles seejärel saab valida bilansikirje, hindamismeetodi ja kontod. Bitcoin ei muutu raamatupidamises automaatselt rahaks ning kõiki tokeneid ei saa kajastada ühe reegli järgi.

See artikkel keskendub Eesti osaühingu krüptovara arvestusele. Vaatame ostu, väärtuse muutust ja müüki ning vastame lugejate küsimustele kaevandamise, algdokumentide ja kontode valiku kohta. NFT-de, krüptolaenude ja keerukate detsentraliseeritud finantsteenuste puhul tuleb lisaks analüüsida konkreetse tehingu õigusi ja kohustusi.

Millise arvestuspõhimõtte järgi krüptovara kajastada?

Alusta kolmest küsimusest: kas ettevõte kasutab Eesti finantsaruandluse standardit või IFRS-i, millised õigused konkreetse varaga kaasnevad ja mis on selle hoidmise eesmärk? Näiteks bitcoin, tagasivahetamisõigusega stabiilsusraha ja tulevase teenuse kasutamist võimaldav token võivad vajada erinevat käsitlust.

Eesti finantsaruandluse standard

Raamatupidamise Toimkonna tõlgendus RTT 1 lähtub instrumendi majanduslikust sisust. Juhtkond peab valima arvestuspõhimõtte, mis annab ettevõtte varast ja tulemusest asjakohase ning tõepärase ülevaate.

Aktiivselt kaubeldava krüptovara puhul võib olla põhjendatud analoogia börsil kaubeldavate finantsinstrumentidega ja kajastamine õiglases väärtuses. See ei tähenda, et iga krüptovara oleks definitsiooni järgi finantsvara või et õiglane väärtus sobiks igas olukorras. Vähelikviidse tokeni, lepingulise nõude või ettemakset meenutava kasutusõiguse sisu tuleb eraldi hinnata.

Valik ja selle põhjendus pane kirja ettevõtte arvestuspõhimõtetesse. Samalaadseid varasid käsitle järjepidevalt. Bilansikirje ning jaotus käibe- ja põhivaraks peavad sobima vara sisu ja hoidmise eesmärgiga; kõik krüptovarad ei ole automaatselt käibevara.

IFRS-i käsitlus on teistsugune

IFRIC-i 2019. aasta otsuse järgi kajastatakse otsuses kirjeldatud krüptovaluutasid IAS 2 alusel varudena, kui neid hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Muudel juhtudel rakendatakse IAS 38 immateriaalsete varade reegleid. Maakleritele ja kauplejatele võib sobida IAS 2 erand: õiglane väärtus, millest on maha arvatud müügikulutused. Otsus ei käsitle kõiki võimalikke tokeneid.

Raamatupidamise Toimkond on oma RTT 1 kommentaaris kinnitanud, et IFRIC-i otsus ei muuda Eesti standardi tõlgendust kehtetuks. Seega ei saa IFRS-i lahendust Eesti standardi kasutajale automaatselt üle kanda.

Artikkel lähtub 2026. aastal alanud aruandeperioodidele kohaldatavatest juhenditest. RTJ-de uued redaktsioonid kehtivad 1. jaanuaril 2027 või hiljem algavatele perioodidele. Kehtivad ja tulevased versioonid on eristatud Rahandusministeeriumi juhendite lehel.

Millised kontod raamatupidamisprogrammis valida?

Loo krüptovara jaoks eraldi kontod või analüütiline arvestus. Vähemalt peaksid olema eristatavad vara liik, kogus, asukoht, bilansiline väärtus, tehingutasud ning kasumid ja kahjumid. Kontonumbrid sõltuvad sinu programmi kontoplaanist; universaalset kohustuslikku krüptokonto numbrit ei ole.

Näiteks võid kasutada kontonimesid „Krüptovara – BTC”, „Krüptovara – ETH”, „Arveldused krüptoplatvormiga”, „Krüptovara tehingutasud” ja „Krüptovara väärtuse muutus”. Kontode seos bilansi ja kasumiaruande ridadega peab järgima valitud arvestuspõhimõtet. Deebeti ja kreediti loogikat selgitab artikkel „Kontod ja kanded”.

Kas „Ettemaksed varude eest” sobib?

Juba omandatud krüptovara ei ole ettemakse. Ettemakse kirjeldab olukorda, kus oled tasunud, kuid ootad veel kokkulepitud vara või teenust. Kui vara on ettevõttele üle läinud, tuleb see kajastada vastaval varakontol.

Kui ost sattus ekslikult ettemaksete kontole, tee dokumenteeritud ümberliigitus: debiteeri sobivat krüptovara kontot ja krediteeri ettemaksete kontot. Ära kirjenda ostu teist korda pangakonto vastu. Eraldi kontrolli, kas algne väärtus ja edasine hindamine olid õiged.

Ka nimetus „varud” ei tähenda automaatselt turuhinda. RTJ 4 tavareegel on soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Õiglase väärtuse kasutamise alus tuleb eraldi põhjendada.

Näide: krüptovara ost, ümberhindlus ja müük

Järgmine näide eeldab, et Eesti standardit kasutav ettevõte on RTT 1 alusel põhjendatult valinud aktiivselt kaubeldava bitcoini kajastamise õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Tehingutasud kantakse näites kulusse, kasutades analoogiat RTJ 3 õiglase väärtuse mudeliga. Ettevõte ei koosta mikroettevõtja lühendatud aruannet.

Ettevõte ostab 0,1 BTC hinnaga 6000 eurot ja maksab 30 eurot tehingutasu. Aasta lõpus on selle koguse põhjendatud õiglane väärtus 6500 eurot. Järgmisel perioodil müüakse kogu kogus 6800 euro eest; müügitasu on 40 eurot. Kõik hinnad on väljamõeldud.

Kahe perioodi kogutulemus on 730 eurot: 500 + 300 − 30 − 40. Sama tulemuse annab laekunud ja makstud eurode vahe: 6760 − 6030. Esimesel perioodil on näite tulemus 470 eurot, teisel 260 eurot. Müügil ei kajastata uuesti kogu hinnatõusu algsest ostuhinnast, sest 500 eurot oli juba varasemal perioodil tuluks arvestatud.

Platvormilt ettevõtte pangakontole kantud 6760 eurot on seejärel varakontode vaheline liikumine: D pangakonto, K arveldused platvormiga. Sama raha ei ole uus müügitulu. Platvormi eurojäägi täpne bilansiline liigitus sõltub selle õiguslikust sisust.

Soetusmaksumuse mudeli puhul on kanded teistsugused: hinnatõusu ei saa lihtsalt sama tabeli järgi tuluks võtta. Valitud mudel määrab ka tehingukulude käsitluse ja allahindluste vajaduse.

Milliseid algdokumente peab säilitama?

Ainult ülekanne krüptoplatvormilt pangakontole ei tõenda kogu tulu kujunemist. Sellest ei selgu, milline vara müüdi, millal see omandati, kui palju see maksis ega millised vahetused vahepeal toimusid.

Algdokumendi põhinõuded on tehingu aeg, sisu ja arvnäitajad. Tõendid peavad võimaldama tehingut mõista ja kontrollida. Krüptotehingu puhul koonda selleks näiteks:

• platvormi täielik tehingute väljavõte koos ostude, müükide, vahetuste ja tasudega;
• rahakoti liikumised, tehingutunnused ning selgitus, millised aadressid ja kontod kuuluvad ettevõttele;
• kogused, euroväärtuse arvutus, hinnainfo allikas ja kasutatud ajahetk;
• kaevandamiskogumi või muu teenuse aruanded ja tasustamise tingimused;
• pangaväljavõte ning koguste ja eurojääkide koondarvestus.

Praktiliselt on mugav salvestada väljavõtted iga kuu ning siduda need raamatupidamiskannetega. Plokiahela tehingutunnus üksi ei selgita, miks tehing tehti. Ettevõtja selgitus täiendab väliseid tõendeid. Algdokumente säilitatakse üldjuhul seitse aastat selle majandusaasta lõpust, mil tehing kirjendati. Täpsemalt loe raamatupidamise algdokumentide artiklist.

Kuidas kajastada kaevandamist, seadmeid ja elektrit?

Kaevandamise puhul tee kõigepealt selgeks, kas ettevõte osutab lepingulist teenust, osaleb kaevandamiskogumis või saab otse protokollist plokitasusid. Nende tehingute tingimused ja tulu tekkimise alus võivad erineda. Kaevandatud vara arvelevõtmist ning hilisemat müüki tuleb analüüsida eraldi.

Kui tegemist on teenuse osutamise eest saadava tasuga, kajastatakse teenusetulu selle teenimisel, kui tulu kajastamise tingimused on täidetud. RTJ 10 järgi mõõdetakse tulu saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Krüptovaras tasumine ei lükka tulu kajastamist automaatselt eurode pangakontole jõudmiseni.

Näiteks kui lõpetatud teenuse eest laekub kohe 100 euro väärtuses krüptovara ja tulu tingimused on täidetud, on lihtsustatud kanne D krüptovara 100 €, K teenusetulu 100 €. Näites ei ole käibemaksu ega varasemat nõuet. Vara hilisem hinnamuutus ja müük kajastatakse valitud mudeli järgi eraldi. Protokollist saadud plokitasudele ei saa seda teenuse näidet ilma tehingu sisu hindamata automaatselt rakendada.

Tulu tõendamiseks säilita kogumi aruanne või muu tasu tekkimist näitav kirje, saadud ühikute arv, kuupäev ja euroväärtuse arvutus. Staking’u ehk panustamise, airdrop’i ja lukustatud varade puhul tuleb samuti eristada algset vara, teenitud tasu ning võimalikke käsutuspiiranguid.

Kas tehnika ja elektri maksumuse võib kohe kuluks kanda?

Ettevõtluses kasutatud elekter on üldjuhul perioodikulu. Pikema kasutusajaga ja ettevõtte põhivara kriteeriumidele vastav kaevandusseade võetakse aga põhivarana arvele ning selle maksumus kantakse kulusse amortisatsioonina. Lähtu RTJ 5-st ja ettevõtte põhivara arvelevõtmise põhimõtetest. Varude tootmisel võib osa kulusid kuuluda hoopis toodangu soetusmaksumusse.

Kulu kajastamine ja sisendkäibemaksu mahaarvamine on eraldi küsimused. Kui sisendkäibemaksu maha arvata ei saa, kuulub see vastavalt kas kulusse või vara soetusmaksumusse.

Varasemates kommentaarides mainitud Ethereumi kaevandamine on ajalooline näide. Ethereumi põhivõrk läks 15. septembril 2022 üle panustamisel põhinevale süsteemile ning seal ETH-d enam tööpõhise kaevandamisega ei looda.

Kuidas krüptovara maksustatakse?

Eesti osaühingu tulumaks

Eesti residendist osaühingu krüptovara müügikasum või raamatupidamislik ümberhindluskasum ei too iseenesest kaasa kohe tasutavat ettevõtte tulumaksu. Maksukohustus tekib muu hulgas kasumi jaotamisel või muude maksustatavate väljamaksete ja kulude tegemisel. Tavalise dividendi tulumaksumäär on 2026. aastal 22/78 netoväljamakselt. Maksustamine puudutab ka mitterahalist dividendi. Vaata MTA dividendide juhendit.

Seetõttu ei ole ettevõtte krüptovara kandmine omaniku isiklikku omandisse tavaline oma rahakottide vaheline liikumine. Üleandmise alus ja maksud tuleb eraldi määrata. Omaniku ja ettevõtte portfellid hoia arvestuses lahus.

Käibemaks sõltub tehingu sisust

MTA krüptovaluuta käibemaksukäsitluse järgi on bitcoini ja tavavaluuta vahetamisteenus käibemaksuvaba. Kaevandamine iseenda jaoks ei ole käibemaksuseaduse tähenduses ettevõtlus ega käive ning selleks tehtud ostudelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa. Ka MTA kirjeldatud maksuvaba kaevandamisteenusega seotud sisendkäibemaks ei ole mahaarvatav.

See puudutab nii arvuteid kui ka elektrit. Kui sama ost teenib erinevaid tegevusi, tuleb hinnata selle tegelikku kasutust ja võimalikku osalist mahaarvamist. Kõik krüptoga seotud teenused ei ole maksuvabad: näiteks tarkvaraplatvormi kasutamise teenus võib olla maksustatav. Käibemaksuvabastus ei määra, millisel bilansireal krüptovara kajastada.

Eraisiku reegleid ei saa OÜ-le üle kanda

Eraisiku puhul võib krüptovara soetamine MiCA tegevusloaga teenusepakkuja kaudu mõjutada kahjumi arvestamist ja investeerimiskonto kasutamise võimalust. Enne tegevusloa saamist soetatud vara ei muutu nõuetele vastavaks pelgalt hilisema ülekandega litsentsitud platvormile. Kontrolli konkreetse vara ja tehingu tingimusi MTA eraisiku krüptovara juhendist. Need on eraisiku tulumaksureeglid, mitte OÜ raamatupidamise juhend.

Mida aasta lõpus kontrollida?

1. Kogused ja kuuluvus. Võrdle iga vara arvestuslikku jääki platvormide ja rahakottide tegeliku jäägiga ning tõenda selle kuulumine ettevõttele.
2. Kõik liikumised. Kaasa vahetused, tasud, teenitud tasud ja ülekanded. Kontrolli, et oma kontode vahelised ülekanded ei oleks ekslikult tulu või uus ost.
3. Väärtus. Rakenda kokkulepitud hindamismeetodit. Õiglase väärtuse puhul säilita hinnainfo allikas ja ajahetk; soetusmaksumuse puhul hinda allahindluse vajadust.
4. Piirangud ja nõuded. Väljamaksekeeld, platvormi makseraskus või kadunud ligipääs vajavad eraldi hinnangut. Platvormi ekraanil olev turuhind ei tõenda alati ettevõtte vara sissenõutavust.
5. Aruande selgitused. Kontrolli bilansikirjet, aruandevormi ning arvestuspõhimõtete ja oluliste riskide avalikustamist.

Kui portfellis on ka aktsiaid, laene või kinnisvara, leiad nende käsitluse artiklist „Investeeringute raamatupidamine”. Krüptovara puhul aitab kõige rohkem see, kui ettevõtja ja raamatupidaja lepivad tehinguandmete kogumise ning arvestuspõhimõtte kokku juba esimeste ostude juures.