Dividendid on ettevõtluse magusam pool – madalalt maksustatud omanikutulu. Dividendide maksmisega kaasnevad ka teatud reeglid – maksmise eeltingimused, deklareerimine ja ettevõtte tulumaks. Sellest räägimegi.
Millistel tingimustel tohib dividende maksta?
- Osakapital peab olema sisse makstud
- Peab olemas olema kinnitatud majandusaasta aruanne
- Maksimaalselt tohib dividende maksta majandusaasta aruandes näidatud jaotamata kasumi summa ulatuses
- Dividendide maksmine ei tohi halvendada ettevõtte maksevõimet, see on juhatuse vastutus.
Oluline on jälgida, et peale seda, kui dividendid välja makstud, ei langeks omakapital alla lubatud piirmäära (pool osakapitalist, aga mitte alla 2500 euro), arvestades ka lisanduvat tulumaksukulu.
Kes otsustab dividendide maksmise?
Vastava otsuse teeb ettevõtte osanike või aktsionäride üldkoosolek, kinnitatud aastaaruande alusel. Lõpetasime aasta edukalt, ettevõte teenis 10 000 eurot kasumit ja nüüd jagame selle omavahel ära – juhul muidugi, kui ettevõttel pole vaja seda raha laenumakseteks või investeeringuteks. Otsuse võib teha kohe, kui aastaaruanne kinnitatud (hiljemalt juuni lõpuks, eks!), samas võib jätta kasumi juunis ka jaotamata ja uue otsuse teha oktoobris. Või järgmise aasta jaanuaris, nii nagu omanikud otsustavad.
Dividendid ei pea välja maksma kindlasti osalusega samas proportsioonis, kuigi see on kõige tavalisem praktika. Äriseadustik nõuab, et selline ebaproportsionaalse dividendide maksmise võimalus peab olema põhikirja sisse kirjutatud. Kui kõik osanikud on sellega nõus, siis pole tegelikult probleemi, ega keegi seda täiendavalt ei kontrolli. Nõue on äriseadustikku sisse kirjutatud rohkem väikeosanike kaitseks.
Kuidas vormistada dividendide maksmist?
Kui ettevõttel on ainult üks omanik, siis pole olulist tähtsust ja ma kahtlustan, et enamus neist pole vaevunud kunagi dividendide maksmise kohta otsust vormistama. Kui tahad korrektne olla, siis tee ära. Vabas vormis otsus – Ettevõtte ABC ainuosanik Kati otsustas maksta dividende 2016.a. majandusaasta aruande alusel 4000 eurot. Lisaks kuupäev ja digiallkiri.
Kui osanikke on mitu, tuleks kindlasti otsus vormistada, eriti kui dividende ei maksta täpses osaluse proportsioonis. Raha pärast on sõbrad ja sugulased ennegi tülli läinud ja mitte sugugi suurte summade pärast.
Kui ettevõttel on palju osanikke või on nende vahel suhted halvad, siis tasuks igasuguste osanike otsuste vormistamine juristile jätta. Neid otsuseid ei ole palju ja lihtsa otsuse koostamine ei tohiks olla eriti kulukas.
Dividendide maksmise kajastamine raamatupidamises
Kasumijaotuse otsuse alusel tehakse raamatupidamises kaks kannet:
1) võetakse arvele dividendivõlgnevus osanikule ja selle arvelt vähendatakse eelmiste perioodide kasumit,
2) arvestatakse tulumaks, selle tulemusena tekib jooksvasse aastasse tulumaksukulu ja samas ulatuses tulumaksuvõlg. Tulumaks tuleb ära maksta küll alles peale seda kui dividendid reaalselt välja makstakse, seni on tulumaksuvõlg viitvõlgades (tulevikus saabuv kohustus).
Dividendide maksmisel teeb raamatupidaja kande D dividendivõlgnevus K pank
Kui otsust ei olnud eelnevalt tehtud, siis samal ajal ka eelnevad kanded.
Maksud dividendidelt
Tulumaks
Dividendide tulumaks kantakse jooksva aasta kasumi arvelt. Seega kui ettevõtte on jooksval aastal tublisti kasumit teeninud, saab kogu varasemate aastate kasumi välja maksta, äriseadustik seda otseselt ei keela. Konservatiivsema lähenemise korral võiks dividendid välja maksta siiski vähemas ulatuses, nii et eelmiste perioodide kasum kataks ära ka kaasneva tulumaksukulu.
Makstud dividendidelt tuleb arvestada ettevõtte tulumaks 25% (=20/80*100) kasumijaotuse otsuses märgitud summalt. Otsuses märgitakse netosumma, see mis välja makstakse.
Näide: jaotamata kasumit on kokku 10 000 eurot, 10 000 / 1.25 = 8000.
Otsustame maksta dividende 8000 eurot. Maksame välja 8000 ja riigile tasume sellelt ettevõtte tulumaksu (20/80*100)% ehk 2000 eurot, siis on väiksem risk, et aasta lõpus on dividendide tulumaksu tõttu omakapital allpool normi.
Muud maksud
Sotsiaalmaksu ega muid makse dividendidelt maksma ei pea.
Maksude arvutamine:
Näiteks: otsuses on kirjas, et maksta välja dividendid 8000 eurot, siis riigile on vaja maksta 2000 eurot ettevõtte tulumaks, dividendide maksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks.
Miks 25%, mitte 20%? Sõltub, mispidi arvestada. 20% on kinnipidamise protsent brutosummalt. 25% on juurdemakstav protsent netosummalt. 20% x 10 000 = 25% x 8 000.
Deklareerimine
Dividendid tuleb ka deklareerida. Samaks tähtajaks (maksmisele järgneva kuu 10.kuupäev) peab esitama TSD deklaratsiooni, mille lisas 7 näidatakse ära makstud dividendide summa (lahtris 7010). Tulumaksu arvestab programm ise. Samal ajal tuleb esitada ka lisa INF1, kus näidatakse ära, kellele täpselt need dividendid maksti (isikukood, nimi, dividendide summa).
Mis siis saab, kui tegime otsuse ära, aga raha väljamaksmiseks ei ole?
Osanikel tekib nõudeõigus, kas nad seda kasutavad – see väliseid osapooli ei huvita. Raamatupidamises tehakse vastupidine kanne kolme aasta pärast, seoses nõudeõiguse aegumisega. Mõistlik oleks muidugi aasta lõpu seisuga vormistada otsus dividendide maksmisest loobumise kohta, siis ei jää aastaaruandesse mingit tulumaksukulu, mis tegelikult ei realiseerunud. Ja uuel aastal siis uuesti teema läbi mõelda, kui palju ja millal maksta.
| muudetud
|
Palun parandage naidet, dividentide brutosummat peab jagama 1,25-ga mitte 1,2-ga
“Näide: jaotamata kasumit on kokku 10 000 eurot, 10 000 / 1,25 = 8000.”
Ma ei saa aru. Eestis pidid ju dividendid maksuvabad olema?
Saajale ongi, ettevõte maksab tulumaksu ära ..
Mul on küsimus:
Ettevõte soovib maksta välja dividende ning tasaarveldada sellest osakapitali sissemakset (nagu eelpool väljatoodud). Äriregister soovib aga näha üksnes osakapitali summa sissemaksega panga väljavõtet viidates § 520 lg 4, kus on sätestatud, et tuleb rahalised sissemaksed osaühingusse teha pangaarvele Eesti krediidiasutuses.
Ettevõte põhikirjas seisab, et osakapital makstakse sisse üksnes rahaliste vahenditega. Dividendid oleks justkui ka rahalised vahendid.
Kas ettevõttel on siiski võimalus dividendidest tasaarveldada osakapital? Kas selleks peaks äriregistrile piisama juhatuse otsusest? Ma maksan ju riigile sellest ära tulumaksu.
Kas jooksva aasta teenitud kasumist dividendide maksmine pole võimalik? Nt juhatus otsustab maksta dividende kogu 2015. a ja 2016 I kvartali teenitud kasumist.
OÜ-le ei ole sellist võimalust antud..
AS-l on teatud tingimustel avansiliste dividendide maksmine lubatud.
Kas ÄS $157 lg 1 mitte ei luba ka puhaskasumi arvelt väljamakseid teha?
§ 157. Väljamaksete tegemine
(1) Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
.. ainult kinnitatud majandusaasta alusel 🙂
…seal lausel on VÕI ju. Kas puhaskasumi VÕI eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist kinnitatud aruande alusel.
Konsulteerisin äriõiguse juristiga ja ta ütles, et kõik on kosher, kui kinnitada OÜ majandustulemused kvartaalselt juhatuse otsusega ja ühtlasi otsustada väljamaksed neile tulemustele põhinedes.
“Mis siis saab, kui tegime otsuse ära, aga raha väljamaksmiseks ei ole?” ?
ÄS § 157. Väljamaksete tegemine
(1) Osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist
Tekkis küsimus, kuidas on võimalik teha otsus dividendide väljamaksmise kohta ( Lõpetasime aasta edukalt, ettevõte teenis x eurot kasumit ja nüüd jagame selle omavahel ära) kui raha (puhaskasumit ei ole) väljamaksmiseks ei ole?
Eelmise aasta kasumit jagatakse. Muidugi peab selleks (ja tulumaksuks) raha ka olema.. 🙂
Jääb arusaamatuks väide, “Mis siis saab, kui tegime otsuse ära, aga raha väljamaksmiseks ei ole?”
Kuhu see raha siis kadus, mis otsuse tegemise aluseks oli, kas osanike otsus ei ole juhatusele, kes ettevõtte rahade eest vastutab, siduv?
Lisaks tekitab segadust väide: “osanikel tekib nõudeõigus, kas nad seda kasutavad – see väliseid osapooli ei huvita.”
Sarnaselt võib siis juhatus ettevõtte puhaskasumi laenata kolmandale isikule, mille tagajärjel tekib osaühingul nõudeõigus kolmanda isiku suhtes kui osaühing nõude õigust mingil põhjusel ei kasuta, kas ka see väliseid osapooli ei huvita?
Kasumi jaotuse otsus tehakse kasumiaruande alusel, makstakse rahas. Täiesti vabalt võib olla olukord, kus kasumit on küll, aga raha mitte.
“REKLAAM” – loe mu viimast raamatut finantsjuhtimisest, seal püüdsin selgitada seda teemat pikemalt 🙂
Osanike ja ettevõtte suhted on erilised 🙂 Keegi kolmas osapool ei huvitu sellest, kas osanikud võtavad oma dividendid välja või mitte. Ma rääkisin siin muidugi väikesest ettevõttest, kus osanikud enamasti reaalselt juhtimises osalevad. Suures ettevõttes, kus aktsionärid on passiivsed ja juhtimisega tegeleb palgaline juhatus, on mõistagi suhted korrektsemad ja formaalsemad.
Veendusin nüüd lõplikult, et see veebileht on minu jaoks odav kaubanduslik trikk ning tunnen, et ka see raamat ei ole mulle ehk säästan sind juba eos mulle raha tagasi maksmisest.
Kuna teen raamatupidamist ise, sooviksin täpsustust. Saan aru, et dividendiks makstav summa ja sellelt makstav tulumaks lähevad eraldi ridadele. Kuhu täpsemalt need aastaaruandes lähevad, oletades, et makstud oli tuhat eurot dividendiks ja TM oli sellest 250 eurot?
Tere, jah, eraldi ridadel. Tulumaksukohustus tekib dividendide väljamaksmisel, dividendidelt tasumisele kuuluv tulumaks kajastatakse raamatupidamises perioodikuluna (ettevõtte tulumaks kasumiaruande kulude real).
Dividendide väljakuulutamine:
D eelmiste per.kasum (dividendid netosummas)
K dividendivõlg
D ettevõtte tulumaks (kasumiaruandes)
K dividenditulumaksu võlg
Dividendi väljaMAKSMINE ja väljaKUULUTAMINE on eri mõisted ja
väljaKUULUTAMINE ei tekita veel TULUMAKSUVÕLGA, vaid väljaMAKSMINE!
Aga tulevase tulumaksuvõlaga tuleb arvestada VAHETULT ENNE dividendi väljaMAKSMIST, kui väljakuulutamisjärgne tegevus on olnud kahjumlik.
Nõus, reaalne tulumaksukohustus tekib peale dividendide väljamaksmist.
Suured ettevõtted / mitme osanikuga ettevõtted teevad ka eraldi dividendide väljakuulutamise otsuse. Ja selle alusel teeb raamatupidaja sellise kande, nagu Anna-Liisa kirjutas. Sh arvestuslik dividendikohustus, mis muutub reaalseks kohustuseks peale dividendide väljamaksmist.
Väikesed ühe omanikuga ettevõtted võivad rahulikult maksta dividende (lubatud ulatuses) siis kui vaja ning tulumaksukulu koos kohustusega kajastatakse väljamakse kuul.
Väikesed ühe omanikuga ettevõtted võivad rahulikult maksta dividende (lubatud ulatuses) siis kui vaja ning tulumaksukulu koos kohustusega kajastatakse väljamakse kuul.
???
Lugesin kogu loo läbi ja sealhulgas ka kommentaarid. Ja olen nüüd täielikult segaduses. Võib siis dividende maksta jooksva aasta puhaskasumist (nt kvartalis korra) või mitte? Või siiski ainult majandusaasta aruande põhjal? Kui mul on alustav ühemehe ettevõte, ütleme 3 kuud või pool aastat tegutsenud. On läinud väga hästi, kas siis võin juba lubatud ulatuses dividende maksta? Seaduse sõnastus justkui lubaks (“või”)?
Vabandust minu rumalust, aga sattusin segadusse. 🙂
Tere, ainuke rumal küsimus on küsimata küsimus 🙂 Dividende tohib maksta eelmise aasta kasumist. Majandusaasta aruandega tehakse selle kohta ettepaneks ja otsus. Välja maksmine võib toimuda peale seda ükskõik mis ajal ja ka mitmes osas (iga kuu siiski ei soovita, aga kord kvartalis on näiteks täiesti vastuvõetav). Kui toimub dividendide väljamaksmine, siis tekib ka tulumaksu kohustus. Näiteks 2016.a kasum oli 1000eur ja kõik otsustatakse maksta dividendideks, siis selle 1000 ei pea 2017.a. korraga välja maksma, vaid võib maksta näiteks 4x250eur või 2x500eur vmt. 2017.a jooksvat kasumit välja maksta dividendideks ei tohi. Olemasolevatest vahenditest (rahast) makstakse eelmiste perioodide kasumit.
Tere!
Kas dividendide väljamaksmine on lubatud ka juhul kui ettevõttes puuduvad palgalised töötajad? (nö. ühemehe ettevõte)
Tere! Jah, dividendid on omaniku tulu ja isegi kui töötajad puuduvad, aga ettevõte teenib kasumit, siis võib dividende välja maksta.
Tere! Kas sain õigesti aru, et kui ettevõtte mõlemad osanikud (ühiselt) otsustavad, et dividende makstakse välja vaid ühele osanikule, siis see lahendus on tegelikult korrektne? Et ei pea olema väljamakse suhtesse osaluse määr?
Just! Aga kindlasti tuleks see kirjalikult vormistada, et pärast keegi ümber ei mõtleks ..
…loomulikult! Ma tänan Teid!
Tere, aga kui tegu on füüsilisest isik. mitteresidentidest omanikega, kes tahavad OÜ dividende välja võtta, mis sellega kaasneb. Maksan riigile TM ära ja edasi?
Tere! Tuleks uurida selle maa maksunõudeid, kus antud isik on resident. Võimalik, et ei pea midagi tegema, võimalik, et antud mitte Eesti resident peab teises riigis saadud tulupealt makse juurde tasuma. Ühtset vastust siin kahjuks ei ole.
Kui eelmises aastas oli kasum aga ei teinud aasta aruannes dividendide maksmise otsust, kas võin käesolevas aastas teha dividendide väljamakse (eelmise aasta kasumist) ja siis kajastada selle käesoleva aasta aruannes?
Tere! Jah. Dividendide maksimum väljamakse suuruse saab aruandeaasta kasumi (kahjumi) ning eelmiste perioodide kasumite (katmata kahjumite) summana.
Tere!
Suurepärane lehekülg, mis sisaldab väga vajalikku informatsiooni! Suured tänud seda tegemast.
Minul on selline küsimus seoses dividendide maksmisega:
Nimelt minu ettevõte on umbes aasta vana ning maksin osakapitali sisse 31.12.2017 seisuga. Saatsin kohe ka dokumendid äriregistrisse kinnitamiseks, aga vastuse ja otsuse sain 2.01.2018. Kas siis on osakapital ametlikult sisse makstud veel vana aasta sees (ehk et aastaaruande kinnitamise järel saaksin eelmise aasta eest dividende maksta) või kuna äriregister kinnitas selle uue aasta algul, siis jääb see nagu 2018. aastasse (ja seega dividende eelmise aasta eest maksta ei saa)?
Ehk et kas dividendide maksmise suhtes loeb osakapitali sissemaksmine raamatupidamuslikult või siis registri seisukohalt?
Suur tänu ette!
Tere, Gerda! Register on oluline, aga see ei takista dividendide maksmist, sest dividendide maksmise ajaks peab olema osakapital sisse makstud ehk kui maksad dividende 2018 ja osakapital oli enne sisse makstud, siis on kõik hästi.
Tere!
Väike lisaküsimus Jevgeni poolt küsitule. Kui 2016.a. aruande esitamisel ei otsustatud kasumit jagada ja dividendide maksmise otsus tehti hiljem (osa eelmiste perioodide kasumist maksti välja 2017.a. jooksul) ja kajastati 2017.a. bilansis, kas siis 2017.a. aruande esitamisel tuleb see väljamakse ära märkida ka 2017.a. kasumi jaotamise otsuses või läheb sinna kirja ainult see kasum, mis kavatsetakse dividendidena välja maksta 2018. aastal
Tere! Jüri küsimusele veel põhjalikumat vastust sooviks seisukohalt, et kui ettevõttes enamusosalust omav osanik otsustab, et dividende makstakse vaid temale. Kas selline asi ka mingitel tingimustel võimalik on?
Dividendid ei pea välja maksma kindlasti osalusega samas proportsioonis, kuigi see on kõige tavalisem praktika. Äriseadustik nõuab, et selline ebaproportsionaalse dividendide maksmise võimalus peab olema põhikirja sisse kirjutatud. Kui kõik osanikud on sellega nõus, siis pole tegelikult probleemi, ega keegi seda täiendavalt ei kontrolli. Nõue on äriseadustikku sisse kirjutatud rohkem väikeosanike kaitseks.
Ja nagu Krista ütles, on see täiesti võimalik dividende maksta ka ainult ühele osanikule, kuid sellega peavad nõus olema mõlemad osapooled, ning see tuleks ka kirjalikult vormistada, edaspidiste probleemide vältimiseks.
Tere! Küsiks. Oletame et firma on asutatud 1. november 2017 ja too perioodil ehk 1. november- 31. detsember 2017 oli kasum väike. Nüüdseks (30. juuni 2018) on kasum suurem ja sooviks selle aasta lõpuks dividende maksta. Kas on võimalik maksta neid ka selle (2018) aasta kasumist ja kas on vajalik selleks vaid dividendide maksmise otsus? Väga tänan
Ei, dividende saab maksta ainult eelnevate aastate kasumist, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.
Tere.
Kui majandusaasta aruanne on kinnitatud ja määratud dividende mitte välja maksta,siis kas on võimalik seda jooksvalt muuta?
Tegu ühemehe oü-ga.
Tere, Tarmo! Kasumi jaotamise otsustavad osanikud osanike koosolekul (dividendide maksmise otsus tuleks vormistada ka nn ühemehefirma puhul, sest see annab lisagarantii selleks, et Maksuametile tõestada, et tegu oli siiski dividendide mitte palgatuluga). Aastaaruande kinnitamise hetkel võib otsustada kasumit mitte jaotada, kuid aasta jooksul teha uus otsus, millega otsustatakse dividende siiski maksta või maksta rohkem, kui varasemalt otsustatud. Oluline on, et arvestatakse eelmiste perioodide kasumit jagamisel, mitte jooksva aasta oma.
Aitäh Anna-Liisa.
Vabandan ette juba,kuid küsiks antud teema kohta veel juurde.Kuidas vormistada uus otsus RIK-s.Kasutan e-arveldaja raamatupidamistarkvara – kas võib olla,et seal on selleks vajalik vorm olemas ?
Parimat,
Tarmo
Tere
Kas saan õigesti aru,et see 25% (=20/80*100) ning toodud näited enam ei kehti?
Ettevõte pole varem dividende maksnud. Kas siis on võimalik veel 20/80 arvestada või 1/3 tuleb ikkagi arevestada juba 14/86?
Tere,
Tegemist 1 omanikuga firmaga.
Aastaaruanne sai esitatud veebruari lõpus ja samal ajal esitatud ka kasumi jaotamise otsus.
Märtsis aga algas Covid ja sellega seoses on ettevõtte käive langenud planeeritud 75000.- eurolt 25000.- eurole.
2020.aasta on kahjumis. Omakapital miinuses.
Pool dividendidest on välja makstud, pool maksmata.
Kirjutate, et mõistlik oleks aasta lõpu seisuga vormistada otsus dividendide maksmisest loobumise kohta,
Kas on juba Ettevõtjaportaalis esitatud kasumi jaotamise otsusele võimalik lisada uus otsus miinusega?
See päästaks omakapitali ja suuremjagu kahjumit.
Tere. Kui dividendide maksmise otsus võetakse vastu kas siis tekib koheselt ka tulumaksukohustus ettevõttele? Või tekib see alles siis kui dividendid on välja makstud!?
Maksukohustus on kassapõhine, ehk siis kui on välja makstud.. Maksud deklareeritakse ja makstakse peale reaalselt dividendide välja maksmist. Lugupidamisega.
Olukord on selline:
Ühe inimese OÜ (mikroettevõte), soovib omanikule maksta dividende 5000 Eurot, mille pealt makseb OÜ tulumaksu 20%.
See 5000 dividend on omaniku ainus tulu ja seega fuusilise isiku maksukohustust ei teki.
Kas see 20 % tulumaksu jääbki kadunuks? Kas seda kuidagi tagasi kusida ei saa, sest fuusilise isiku tulumaksu kohustust omanikul jutkui pole?
Mikroettevote on saanud finatsvaralt dividende, millelt on maha arvatud tulumaks. Kas seda saab tagasi küsida ja kuidas?
Ei saa tulumaksu tagasi, sest isik ei maksa tulumaksu vaid ettevõte maksab tulumaksu ja ettevõtted ei saa tulumaksutagastust. Lugupidamisega.
Seoses väljamakstavatelt dividendidelt tulumaksu arvestamise muutustega viimastel majandusaastatel on mitmel väikeettevõttel bilansipäeva saldo väljamaksmata dividendidelt arvestatud tulumaksu jääk bilansi kohustusena hoopis mingi muu summa kui oli dividendide jagamise hetkel s.o 20/80 brutosummalt.
Kas peaks (või kas see on lubatud) aastalõpu saldo tulumaksu osas korrigeerima summani 20/80 dividendikohustuse summast?
Kande teeksin raamatupidamises:
D Dividendikohustuselt arvestatud saldovahe
K Eelmiste aastate jagamata kasum
Tulemuseks oleks siis, et väljamaksmata dividendikohustus oleks näiteks 1500€ ja nendelt maksmiseks kohustuseks ETM 375€
Tere. Kas on mingi võimalus näidata raamatupidamises dividendide maksmine antud kalendriaastas (makstes ka riigile tulumaksu) aga tegelik väljamakse teha järgmisel aastal (hetkel vaba raha tähtajalise hoiuse all kinni)?