Väikefirma omanik istub tihti samaaegselt kahel toolil, ta on nii 100% osanik kui ka ainus juhatuse liige. Kuid kuna alati see siiski nii ei ole, vaatame nende vastutust eraldi. Ja lisaks ka ettevõtte kui juriidilise isiku vastutust.

Ettevõtte vastutus

Ettevõte vastutab oma kohustuste täitmise eest. Peab maksma õigeaegselt oma arved tarnijatele ja maksud maksuametile. Arvestada tuleb sellega, et kliendid maksavad teinekord hiljem kui loodetud või jätavad hoopiski maksmata – rahade planeerimisel tuleks olla hoolikas ja konservatiivne.

Lisaks on erinevatel riigiasutustel õigus ettevõttele trahve teha, kui mõne seadusepügala vastu on eksitud. Õnneks väga agressiivselt väikeettevõtetele reeglina ei läheneta, enne ikka hoiatavad ja informeerivad.

Näiteks. Maksukorralduse §91 võimaldab Maksuametil määrata ettevõttele trahvi kui maksudeklaratsioon on vaatamata hoiatustele esitamata kuni 3300 eurot, §153 valeandmete esitamise eest kuni 13000 eurot, §154 maksuarvestuse korraldamata jätmise eest või deklaratsioonidega hilinemise eest kuni 3200 eurot jne. Äriseadustiku §71 alusel võib Äriregister trahvida ettevõtjat nõutud andmete (nt majandusaasta aruande) mitteesitamise eest 200-3200 eurot. Riikliku statistika seaduse §39 alusel võib Statistikaamet trahvida statistikaaruande mitteesitamise eest kuni 2200 eurot jne.

Samas, kui oma kohustusi korrektselt täidetakse, siis reaalses elus probleeme nende trahvidega väga pole nagu olnud. Miks ma need üldse siin välja tõin – lihtsalt toonitamiseks, et ettevõtlusega tegelemine toob kaasa täiendava hulga kohustusi, mida peab täitma.

Osaniku vastutus

Osaniku kui eraisiku vastutus on piiratud investeeringuga. Kui äri läheb untsu ja ettevõte pankrotti, siis osanik jääb oma sissemakstud osakapitalist ilma, aga mingeid muid tagajärgi temale ei ole. Vähemalt teoreetiliselt see peaks nii olema.

Paraku Eestis on pankadel ebameeldiv ja ettevõtlust pärssiv praktika nõuda väikesegi laenu korral omaniku isiklikku käendust. Kui sa oled välja andnud isikliku käenduse, vastutad sa oma isikliku varaga ettevõtte laenu tasumise eest pangale, käenduslepingus märgitud ulatuses. Loe hoolega, millele sa alla kirjutad ja uuri alternatiive.

Kui osanikul tekib eraisiku võlg või trahv, mida tal ei ole võimalik kinni maksta, siis võla katteks saab müüa võlgniku vara, ehk tema osalust ettevõttes, aga mitte kogu ettevõtet. 

Juhatuse liikme vastutus

Enamjaolt vastutab ettevõtte kohustuste eest siiski ettevõte. Ja kui ettevõttel pole trahvide maksmiseks või kohustuste täitmiseks raha, siis läheb ettevõte pankrotti. Juhatuse liige reeglina ettevõtte kohustuste eest ei vastuta.

Juhatuse liige peab käituma hoolsalt ja mõistlikult, kaitstes ettevõtte huve. Suurema ettevõtte palgalise juhatuse liikme vastutus tähendab tavaliselt seda, et kui ta saavutatud eesmärke ei täida, lastakse ta töölt lahti. Väikeettevõtjal seda luksust ei ole, ise otsustad, ise annad selle otsuse täitmisel endast parima ja ennast vallandada ei saa. Kui tahad, siis võid juba ettevõtte tegevuse ka päris ära lõpetada.

Millal peab juhatuse liige ise maksma hakkama?

Teatud juhtudel võib Maksuamet nõuda juhatuse liikmelt vastutusotsuse abil ettevõtte maksuvõlgade tasumist, aga selle eelduseks on juhatuse liikme tahtlik oma kohustuste rikkumine ja selle rikkumise tõendamine Maksuameti poolt. Tavalise äririski realiseerumise korral sellist asja siiski ette ei võeta.

Juhatuse liikme isiklik vastutus tuleb kõne alla eeskätt ettevõtte pankroti korral ja siis kahel erineval alusel:

Pankroti avalduse esitamine

Juhatuse liige on kohustatud õigeaegselt esitama kohtule pankrotiavalduse. Kui seda pole tehtud või esitamisega hilineti tunduvalt, on võlausaldajal õigus nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist.

Pankrotihalduri õigus esitada nõue juhatuse liikme vastu

Pankrotihalduril on õigus juhatuse liikme vastu nõue esitada Äriseadustiku §315 alusel, kui juhatuse liige pole tegutsenud „korraliku ettevõtja hoolsusega“. Mida see täpselt tähendab, seda seadus ei sätesta. Üldise õiguse (common law) maades (nt USA) kasutatakse järgmist nelja reeglit (ärilise otsuse reegli elemendid) hindamaks, kas juhatus on oma hoolsuskohustust täitnud:

  1. juhatuse liige ei tohi olla oma otsuse tagajärgedest isiklikult huvitatud;
  2. otsus peab olema tehtud heas usus;
  3. piisavalt informeerituna ja
  4. ratsionaalselt uskudes, et otsus on äriühingu parimates huvides.

Kui sa just kuritahtlikult ettevõtte ja võlausaldajate raha kõrvaldanud ei ole ega teadlikult oma kohustusi pole rikkunud, ei tule keegi su isikliku vara kallale.

Õigustega kaasnevad alati kohustused ja vastutus…

Paratamatult kaasneb äritegevusega rohkem riske kui palgatöötajaks olemisega. Oled sa osanik, juhatuse liige või mõlemad korraga, siis vastutada jääb sul vaid selle eest, et ettevõte suudab enda kohustused ära täita.

Riskide suurus sõltub tegevusalast ja tegevuse ulatusest – käsitöölist pole mõtet võrrelda mastaapse naftaärimehega. Otsi endale õigeaegselt appi tubli raamatupidaja, kes kõiki tavapäraseid paragrahve ja tähtaegu teab ja tunneb. Käitu ausalt ja hoolikalt, probleemide tekkimisel ära peida pead liiva alla, vaid konsulteeri juristiga.

| muudetud 2.04 2021 |