Siiani oli platvormidel teenitud tulu hallis alas. Platvormihaldurid maksid kogu teenitud raha inimestele välja ja viitasid tulumaksuseadusele, mis paneb kohustuse tulu teenijale. Paljud tuluteenijad jätsid siiski teadlikult või mitteteadlikult tulumaksu riigile tasumata. Nüüd topitakse see maksuauk kinni platvormihaldurite informeerimiskohustuse abil.
Eesti hakkab rakendama EU direktiivi, mille kohaselt aastast 2023 peavad platvormihaldurid hakkama teavet koguma nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest müüjate kohta. Kui müüja keeldub platvormihaldurile vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus tema konto sulgeda ja tasu mitte üle kanda.
Platvormihaldurid peavad hakkama maksuametile esitama infot platvormil tegutsevate isikute tulude kohta 31. jaanuariks eelneva kalendriaasta kohta, esimene kord esitatakse andmed 31.01.2024.
Seejärel vahetavad EL liikmesriigid andmeid ühe kuu jooksul ja 28.02.2024 on Eestil ülevaade ka Eesti inimeste teenitud tuludest erinevatel platvormidel (nt AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Booking.com, Etsy, Bolt, Wolt) jt. Lisaks Eesti oma väikestel platvormidel teenitud tuludele.
Mis on platvorm?
Platvorm on tarkvara, mille eesmärgiks on platvormi kasutajate (müüjate ning teiste kasutajate, ehk ostjate) omavaheline ühendamine tehingu sõlmimiseks, millega üks pool kohustub vastavalt müüma aruandlusega hõlmatud toodet või teenust ning teine pool selle eest tasuma.
Milliste tegevuste kohta infot edastatakse?
Maksuametile info edastamise kohustuse alla lähevad järgmised tegevused:
1) kinnistu (või selle osa) rendile või üürile andmine, sh eluruum, äripind, parkimiskoht jne, kõik kinnistu liigid on hõlmatud.
2) aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine – mis tahes nö „tööotsadega“ (ingl keeles „gig work“), mida tehakse tasu eest ostjale. Ei ole tähtis, kas seda teeb üks või mitu isikut, kas nad teevad seda iseseisvalt või mõne ettevõtja nimel, kas seda tehakse füüsiliselt või interneti vahendusel, kas see on lühiajaline või pikaajaline, millise lepingu alusel. Oluline on vaid see, kas midagi tehti kellelegi tasu eest.
3) materiaalse vara võõrandamine; see ei hõlma immateriaalsete hüvede võõrandamist, näiteks erinevate autoriõiguste ja litsentside andmist, samuti ei hõlma see kaupade võõrandamist, mis eksisteerivad elektroonilisel kujul, näiteks digitaalsed arvutimängud, digitaalsed raamatud jne.
4) transpordivahendi rendile andmine, teenus, kus isiku valdusesse antakse tasu eest transpordivahend (näiteks auto) mida ta juhib või mille juhtimist ta korraldab ise.
Kui müüja mõne eelnimetatud tegevusega tegeleb, siis on ta aruandlusreeglite kohaldamisalas, ehk kõikide eelduste täitumisel peab platvormihaldur tema kohta teavet koguma, seda kontrollima ja lõpuks selle ka maksuametile edastama.
Sätte loetelu on ammendav, st selles nimetamata tegevus ei ole aruandekohustusega hõlmatud. See tähendab, et kui müüja tegeleb näiteks vallasasjade rendile andmisega või raha laenamisega, siis ta ei ole eelnõu reguleerimisalas, ehk platvormihaldur ei ole kohustatud tema kohta teavet koguma ega seda kontrollima, seda maksuametile edastama ega muid tema suhtes aruandlusreeglitega seonduvaid kohustusi täitma.
Juhuslike tehingute tegijad jäävad ka välja – isikud, kes sõlmisid jooksval kalendriaastal platvormi kaudu vähem kui 30 tehingut kauba müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületanud 2000 eurot.
Mida see tähendab?
1) Kui sinul ettevõtjana on selline veebileht või äpp, kus sa viid kokku teenuse osutajad või kauba müüjad ostjatega (nt kodukokad, lasteasjade müük, käsitööesemete müük, koduabilised jm), siis uuri põhjalikult, kas sinu ettevõte läheb selle reegli alla. Kui jah, pead kiiresti hakkama valmistuma oma kohustuste täitmiseks. Sellest viilida ei anna, riik on selle valdkonna tõsiselt käsile võtnud.
2) Kui sa oled töö teostajana või müüjana sellistel platvormidel raha teeninud, siis arvesta, et järgmisel aastal teenitud tulud pead igal juhul maksuametile deklareerima ja neilt maksud tasuma. Mõistlik oleks seda ka juba 2022 deklaratsioonis teha, täiesti arvestatav risk on see, et maksuamet vaatab ka sinu eelnevate aastate tulusid.
Kui siiani oled toimetanud eraisikuna, siis nüüd on küll viimane aeg oma tegevus ettevõtte alla kolida. Andmeid edastatakse ka juriidilise isiku kohta, aga vähemalt ei lähe kogu tulu maksustamisele.
Kui siiani oled toimetanud eraisikuna, siis nüüd on küll viimane aeg oma tegevus ettevõtte alla kolida. Andmeid edastatakse ka juriidilise isiku kohta, aga vähemalt ei lähe kogu tulu maksustamisele.
| muudetud |
Materiaalse vara võõrandamine – Kuna isiklike kasutatud asjade müügist saadud tulu maksustamisele ei kuulu, siis kas ja kuidas hakatakse eristama isiklike kasutatud asjade ja uute asjade müügist saadud tulu eraisikutest müüjate puhul? Kas müüja peab hakkama hiljem ise Maksuametile tõendama või on portaalil kohustus Maksuametile edastada ikkagi vaid andmed uute asjade müügist saadud tulu kohta?
Isiklikud kasutatud asjad ilmselt võiksid jääda 30 tehingu /2000 euro piiresse aastas.